1-17-8418/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-8418

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2017. a Tallinn Kriminaalasja number 1-17-8418 Kohtukoosseis Eesistuja , liikmed Urmas Reinola ja Meelika Aava Pavel Gontšarov Kohtui

stungi sekretär Elina Huobolainen Kriminaalasi L.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 8. septembri 2017. a otsus lühimenetluses (kiirmenetluse sätete järgi) Apellatsiooni esitaja Süüdistatav L.D Prokurör Asja arutamise aeg ja koht Katrin Aasmann 14.02.2017 avalikul kohtuistungil Tallinnas Süüdistatav L.D isikukood XXX, vene keel, Eesti Vabariigi kodanik, XXX,

XXX XXX , elukoht ; Kriminaalkorras kohtulikult 3 korral karistatud, neist viimati:

17.05.2017 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 7 kuud KarS § 74 lg 2 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat. Kaitsja Eva Rivis

RESOLUTSIOON

Harju akohtu 8. septembri 2017. a kohtuotsus

Ma L.D’i suhtes jätta muutmata ja süüdistatava apellatsioon rahuldamata.

Määrata Advokaadibüroole Eva Rivis (reg. number 10237430) seoses vandeadvokaat Eva

Rivis poolt ile apellatsioonimen ’e L.D ’ etluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 48 ( ) eurot. nelikümmend kaheksa

2(4) Välja mõista L.D’i Eesti Vabariigi kasuks 48 ( kaheksa lt nelikümmend ) eurot määratud

kaitsjale vandeadvokaat makstud tasu katteks apellatsioonime Eva Rivis’ele netluses riigi õigusabi osutamise eest.

Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a

EE502200221014193355), AS SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Luminor Bank AS (a/a EE873300333499990003 a/a EE401700017002872300). või

Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE K

ÄIK

1. Harju Maakohtu 8. septembri 2017. a otsusega tunnistati L.D süüdi KarS § 199 lg 2p

4 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.05.2017.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 1 kuu vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 08.09.2017 karistusaja hulka. Karistussaja alguseks loeti 08.09.2017. Kohaldati L.D suhtes alates 08.09.2017 tõkendit vahistamine

Sama otsusega mõisteti L.D-lt välja RO (Swedbank XXXXXXXXXXXXXXX BIC/SEIFT SWEDSESS) kasuks 450 eurot.

Mõisteti L.D ’ilt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 352.50 riigituludesse ning kohustati teda tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 29.375 eurot.

2. L.D on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, olles 17.05.2017.a. Harju

Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ehk olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 29.08.2017.a. kella 15:50-16:05 vahel Tallinnas, aadressil asuvas XXX

XXX restoranis võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanu jope taskust RO RO’le kuuluva rahakoti hõbedast metallist klambri näol, ilma väärtuseta, milles oli sularaha summas 450 eurot ning väärtust mitte omavad nimele välja antud Rootsi RO juhiluba ja Swedbank’i Master pangakaart, millega tekitas ’le varalist kahju summas 450 eurot RO .

Seega L.D , olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Maakohus asus seisukohale, et L.D ’i süü on talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav tunnistas end süüdi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises täies ulatuses ning võttis omaks ka kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 450 eurot. Maakohus selgitas, et TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. üüdistatava ja kannatanu kokkulangevate ütlustega S RO

3(4)

ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendamist leidnud L.D poolt võõraste vallasasjade (rahakott hõbedast metallist klambri näol koos sularahaga 450 eurot, juhiluba ning pangakaart) äravõtmine.

ESITATUD APELLATSIOON

4. Esitatud apellatsioonis süüdistatav vaidlustab üksnes temalt välja mõistetud tsiviilhagi suurust.

Karistuse liiki ja määra süüdistatav ei vaidlusta. Apellant selgitab, et tegelikult varastas ta kannatanult 350 eurot, kuid uurija survel, et peale esmaseid menetlustoiminguid teda lubatakse koju nõustus ta uurija poolt pakutud kahju summaga, mis oli 450 eurot. Süüdistatav samuti palub temalt väljamõistetud menetluskulude tasumise tamist tähtajani, alguse aja kui ta vabaneb vangistusest. Süüdistatav märgib, et vangistuses pole tal tööd, seega ei ole võimalik menetluskulusid tasuda.

KOHTUIST

UNG

5. Kohtuistungil toetas kaitsja s a apellatsiooni tsiviilhagi osas ning palus selles osas üüdistatav

apellatsioon rahuldada. Kaitsja seletas, et ei saa toetada süüdistatava taotlust menetluskulude tasumise ajatamiseks kuni L.D’i vangistusest vabanemiseni, kuna selline taotlus ei põhine seadusel. Prokurör süüdistatava jääta maakohtu otsus muutmata ning vaidles apellatsioonile vastu ning palus apellatsioon rahuldamata, kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Kohtukolleegium, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide apellatsioonis toodud seisukohtadega , süüdistatava , leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, otsus on seaduslik ja põhjendatud. sest maakohtu

7. Põhitaotlusena süüdistatav palub maakohtu otsuse tühistamist temalt väljamõistetud tsiviilhagi suuruse osas ning

tühistatud osas uue otsuse tegemist. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioonis toodud argument, et ta nõustus tsiviilhagi suurusega 450 € ulatuses uurija survel on alusetu . ja paljasõnaline

08.09.2017 kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatav võttis tsiviilhagi summas 450 € kohtuistungil ega vaielnud sellele vastu. Uurija ei saanud õigeks süüdistatavat kohtuistungil kuidagi

mõjutada, seega ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks L.D ei vaielnud kahju suurusele maakohtus vastu ning võttis selle täielikult õigeks, kui tema veendumusel tekitatud kahju oli avaldatust väiksem.

Kohtupraktika kohaselt kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbi vaatamisel

tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. (nt RKKK 3-1-1-23- - -st 4 ning KrMS -st 1

07 p 22). Tulenevalt TsMS § 440 lg st 1 ja § 444 lg § 310 lg tingib hagi õigeksvõtt selle rahuldami hagi õigeksvõtu korral se, seega puuduvad kohtul muud käitumisalternatiivid.

8. Kohtukolleegium märgib, et maakohtu otsusega oli ’ile võimaldatud väljamõistetud L.D

menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, seega maakohus menetluskulusid välja mõistes on võtnud tema materiaalseisundit arvesse. L.D ei vaidlusta väljamõistetud menetluskulude suurust, vaid taotleb nende tasumise alguse ajatamist kuni tema vabanemiseni vangistusest.

Kohtukolleegium leiab, et selline süüdistatava taotlus ei põhine seadusel, seega ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et

4(4)

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, mida maakohus antud juhul ka tegi. Menetluskulude tasumise ajatamise küsimus võib aktualiseeruda peale kohtuotsuse jõustumist. Süüdistatava poolt toodud argument, et vangistustingimustes puuduvad tal sissetuleku teenimise ja menetluskulude tasumise võimalused ei ole põhjendatud. Vastuseks sellele argumendile peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et vangistusseaduse § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Süüdistatava apellatsioonist ei nähtu ühtegi vangistusseaduse § 37 lg 2 p

4 toodud töötamist välistavat asjaolu. Kohtukolleegium -des 1 - märgib, et ehkki vanglatingimustes ei ole kinnipeetava tööga kindlustamine alati tagatud, ei ole ka see asjaolu menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise aluseks. Ka Riigikohus on oma 07.12.2012 mää

12 väljendatud seisukohta, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ruses kohtuasjas nr 3-1-1-120- ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalus töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta.

Juhul kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist.

Lisaks tuleb menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, st võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. L.D ei ole maakohtule ega ka ringkonnakohtule esitanud tõendeid, ’i mis annaksid alust veendumuseks, et L.D varaline seisund tervikuna ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses maakohtu poolt määratud osade kaupa.

9. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. L.D’i kaitsja vandeadvokaat Eva Rivis taotles kohtuistungiks ettevalmistamise ja ringkonnakohtus istungil osalemise eest riigi õigusabi osutamiseks tasu väljamõistmist, koos käibemaksuga, summas 48,00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS §

175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud.

Kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse L.D’i suhtes muutmata, seega jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.

10. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise a - lustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344 345 lg 1, 2 jätab kohtukolleegium Harju

Maakohtu 08.09.2017.a. otsuse suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni L.D ’i rahuldamata.