3-17-2539/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2539 Määruse kuupäev 29.11.2017 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Alexander Petrovi kaebus Tartu Vanglas suitsetamiskeelu peale RESOLUTSIOON

1. Tagastada Alexander Petrovi kaebus.

2. Jätta Alexander Petrovi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Tartu Vanglas kinnipeetav Alexander Petrov esitas Tartu Halduskohtule 22.11.2017 kaebuse, milles ta avaldab soovi, et vangla tagaks temale igapäevaselt võimaluse tema viibimisel väljaspool vanglat ala, kus suitsetamine ei segaks kaaskodanikke. Kaebaja leiab, et suitsetamise keelamisega rikub vangla tema õigusi. Kuni suitsetamine on inimõigus, tahab kaebaja seda õigust kasutada. Kaebaja soovib vaidlustada justiitsministri määrust, millega muudeti Vangla sisekorraeeskirja. Ühtlasi soovib kaebaja esialgset õiguskaitset.

2. Kohus küsis 23.11.2017 kohtunõudega Tartu Vanglalt, kas kinnipeetav A. Petrov on esitanud vanglale pöördumisi/taotlusi/vaideid seoses suitsetamise keeluga alates 01.10.2017.

3. Tartu Vangla vastas kohtule 27.11.2017, et A. Petrov ei ole esitanud Tartu Vangla dokumendiregistri põhjal kaebusega seonduvalt vanglale või vangla vahendusel Justiitsministeeriumile alates suitsetamiskeelu jõustumisest 01.10.2017 kuni 22.11.2017 taotlusi ega vaideid. Puudub info, et kinnipeetav oleks taotlenud nõustamisteenuse osutamist. 23.11.2017 on A. Petrov esitanud vanglale suitsetamise lubamiseks taotluse nr 6-24/9854-1, millele vastus on koostamisel. Kaebaja on vanglasse saabumisest püsivalt suitsetaja staatuses ning on seda ka käesoleval ajal. Vangla kinnitusel on 11.10.2017 paigutatud lattu kinnipeetava isiklike asjade juurde 22 sigaretti.

Kohtu seisukoht

4. Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus ei ole kohtus menetletav. Kohus tagastab imperatiivsetel alustel kaebuse määrusega selle esitajale, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, samuti kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

5. Kohus selgitab, et justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 on vastu võetud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE). 01.10.2017 jõustunud redaktsioonis kannab VSKE § 8 pealkirja "Suitsetamisest loobumise korraldus". Selle paragrahvi lõige 1 kehtib muutmata kujul, kohustades vanglat kinnipeetava vastuvõtmisel selgitama välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Ühtlasi on kinnipeetavale tagatud loobumissoovi korral vanglasisene nõustamine. Alates 01.10.2017 on tunnistatud kehtetuks VSKE § 82 lg‑d 2 ja 21. Sama paragrahvi lõige 3 reguleerib nüüd vaid sigarettide hoidmist avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas. VSKE § 641 p‑de 3 ja 31 järgi kuuluvad nüüdsest keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.

6. Kaebaja soovib kaebusega vaidlustada justiitsministri määrust. Kohus selgitab, et ministri määrus on oma iseloomult õigustloov akt ning halduskohus ei ole pädev läbi vaatama õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (HKMS § 4 lg 1, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p 1, vt ka Riigikohtu 25.10.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-749, p 9). Seega ei ole esitatud kaebus halduskohtus lubatav ning kaebus kuulub tagastamisele vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 1.

7. Viidatud lahendis asjas nr 3-17-749 (p 12) esitatud seisukohtadest lähtudes, selgitab kohus kaebuse esitajale, et halduskohtus on võimalik vaidlustada justiitsministri määruse 01.10.2017 jõustunud redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid (HKMS § 6). Haldusakti või toimingu õiguspärasuse hindamisel on halduskohtul võimalik kontrollida ka selle aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata (põhiseaduse § 15 lg 1 teine lause ja § 152 lg 1, PSJKS § 9 lg 1, HKMS § 158 lg 4). Seega on võimalik vaidlustada tühistamiskaebusega Tartu Vangla kodukorra muudatusi ja esitada kohustamiskaebus vangla vastu suitsetamise võimaldamiseks. Selleks tuleb aga eelnevalt läbida kohtueelne menetlus vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 ja VangS § 11 lg-le 5. Lisaks on kohtul sellise vaidluse raames võimalik hinnata, kas justiitsministri määruse asjassepuutuvad sätted on põhiseaduspärased ning kas vangla kodukord, mis keelab suitsetamise, on õiguspärane. Koos vaide või kaebuse esitamisega on isikul võimalik taotleda esialgset õiguskaitset vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 ja 2. Kaebaja ei ole kohtueelse menetluse läbimist väitnud ega selle kohta tõendeid esitanud. Seetõttu kuulub kaebus tervikuna tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

8. Kuna kohustuslik kohtueelne menetlus ei ole pooleli ega läbitud, ei ole kaebaja õiguste kaitseks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine lubatav vastavalt HKMS § 249 lg-le 5. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, seetõttu jätab kohus HKMS § 55 lg 2 alusel

A. Petrovi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

9. Kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). See tähendab, et kaebajal on pärast oma 23.11.2017 vanglale esitatud taotlusele (nr 6-24/9854-1) vastuse saamist õigus esitada vangla keelduva otsuse korral selle peale vaie ning vaidemenetluse ajal pöörduda kohtu poole esialgse õiguskaitse taotlusega või pärast vaidemenetluse läbimist esitada halduskohtule kaebus, vajadusel koos esialgse õiguskaitse taotlusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik