2-17-9819/28 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2017.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-9819

Tsiviilasi, avalduse sisu

Xxxx, Xxxx, Xxxxavaldus Xxxxsuhtes lähenemiskeelu

kohaldamiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja I: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx)

Avaldaja II: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx)

Avaldaja III: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx)

Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Resolutsioon

Jätta

Xxxx,

Xxxx,

Xxxx

avaldus

Xxxx

suhtes

lähenemiskeelu kohaldamiseks rahuldamata

Menetluskulude

kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud avaldajate Xxxx, Xxxx, Xxxx kanda

Edasiakebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv 50 eurot

Eelnev menetluskäik ja vaidlustamata asjaolud

Xxxx (edaspidi avaldaja I), Xxxx(edaspidi avaldaja II) ja Xxxx(edaspidi avaldaja III) esitasid

11.05.2017 avalduse Xxxx(edaspidi puudutatud isik) suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks,

mille kohus eraldas 26.06.2017 määrusega iseseisvasse menetlusse tsiviilasjast nr 2-16-15131

avaldaja I avalduses puudutatud isiku vastu alaealiste laste (avaldaja I ja avaldaja II) ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale.

Avaldaja I ja puudutatud isik abiellusid 19.12.2007. Abielust sündis kaks last Xxxxja Xxxx.

Avaldaja I ja puudutatud isk lahutasid abielu 14.09.2012 ja elavad käesoleval ajal eraldi.

Avalduse asjaolud

Avalduse põhjenduste kohaselt on avalduse esitamise põhjuseks puudatud isiku pidev vaimne

vägivald avaldajate suhtes, mis seisneb puudutatud isiku tahtes domineerida, perekonda

alandada ning hirmu ja kontrolli all hoida ja endale allutada. Avaldajale I on puudutatud isik

saatnud solvavaid ja ähvardavaid sõnumeid, e-kirju ja avaldaja II peale karjunud telefonis.

Puudutatud isik on solvanud avaldajaid ja karjunud nende peale isa ja laste kohtumisel

Ülemiste keskuses märtsikuus ning ähvardanud avaldajat kahvliga silma torgata. Lapsed said

kohtumisel šoki ja pikaajalise hingelise trauma. Puudutatud isik jälgib ja jälitab avaldajaid

autoga, viibides tihti autos avaldajate maja ees, mis näitab puudutatud isiku ebaadekvaatset

käitumist. Puudutatud isik tarvitab narkootilisi aineid ja on selle eest karistatud ning talle

määrati seoses ebaadekvaatse käitumisega kohtuistungil teises tsiviilasjas kohtupsühhiaatria

ekspertiis.

Puudutatud isiku vastuväited

Puudutatud isik vaidleb vastu lähenemiskeelule leides, et avaldus on täies ulatuses tõendamata

ja paljasõnaline ning tegemist on väljamõeldud põhjustega. Avaldaja väide, et laste isa on

kohaldanud avaldaja suhtes vägivalda või seda jätkab, on vale. Vastuväidete kohaselt

kahjustab avaldaja I laste õigusi ning takistab pikka aega lastel isaga kohtuda. Pooltel on

tõusetunud ka küsimus viimase lapse isaduse osas, kus laste ema lubas alguses minna DNA

laborisse, kuid seejärel hakkas ta hoopis lastega kohtumist takistama. Avaldaja ise jälitab laste

isa ja jälgib teda facebook´is. Laste isa ei soovigi laste emaga suhelda, vaid oma lastega. Laste

ema on aga blokeerinud kõik suhtlusvahendid lastega suhtlemiseks. Puudutatud isik on

esitanud kohtule teises tsiviilasjas tõendi, et ei ole vaimuhaige ning puuduvad põhjused

keelata lastega kohtumisi. Ka politsei poolt on esitatud tõend, et avaldaja väited on

tõendamata. Puudutatud isikul on kodukontori jaoks ruum elumajas Virbi 8, mis on ärimaja.

Avaldaja elukoha ja ärimaja vahel on vähemalt 500 m, kuid võimalikud on juhuslikud

kohtumised kauplustes. Võimalik telefonitsi rääkimine lastega on toimunud nii ammu, et seda

puudutatud isik enam ei mäletagi. Ülemiste Keskuses ei ole puudutatud isik karjunud.

Absoluutselt vale on kahvlit puudutav väide.

Eestkoste asutuste seisukohad

Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond ei toeta 14.09.2017 arvamuses

lähenemiskeelu kohaldamist ning on seisukohal, et avalduses esile toodu on tõendamata.

Samas taunitakse puudutatud isiku avaldajale I saadetud sms-ides ja e-kirjades väljendatud

solvamisi.

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond ei toeta 21.09.2017 arvamuses

lähenemiskeelu kohaldamist ning on seisukohal, et avaldajate II ja III minimaalne suhtlemine

puudutatud isikuga on laste huvides. Samas tõdetakse, et avaldaja I ja puudutatud isiku

omavahelised suhted on äärmiselt halvad ning vanemad ei jõua kuidagi kokkuleppele lapsi

puudutavates küsimustes.

20.11.2017 ärakuulamine

Ärakuulamisel jäi avaldaja I ise ja avaldajate II ja III esindajana oma avalduse juurde ja palus

kohaldada puudutatud isikule lähenemiskeeldu, kuna viimane ei käitu adekvaatselt, väljendab

oma käitumisega kontrollimist ja domineerimist ning hirmutab avaldajaid.

Puudutatud isik jäi samuti oma seisukohtade juurde ja palus jätta avaldus rahuldamata.

Eestkoste asutuse esindajad ei toetanud lähenemiskeelu kohaldamist, kuid märkisid, et

puudutatud isiku käitumine on olnud kohati ebaadekvaatne ja lapsed kardavad või väldivad

isa.

Kohtumääruse põhjendused

TsMS § 544 lg 1 kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada

VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga

kuni kolm aastat.

VÕS § 1055 lg 1 teise lause kohaselt võib kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise,

eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul muu hulgas nõuda kahju tekitaja

teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise

reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-91-14 p 17 juhtinud tähelepanu sellele, et lähenemiskeeldu

kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks

adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks

tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida

kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik

sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem)

ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja

raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu

adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama

juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu 6. augusti 2010. a

otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-10, p-d 7.2–7.3).

Kohtule esitatud avaldusest, puudutatud isiku vastusest, eestkosteasutuste seisukohtadest ja

tsiviilasja 2-16-15131 menetluses tehtud kohtumäärusest nähtub, et menetlusosalised

puutuvad omavahel vältimatult kokku seoses sellega, et avaldajal I ja puudutatud isikul on

ühised lapsed, kellega suhtlemiseks on kohus 26.06.2017 kohtumäärusega, mis jõustus

02.10.2017 Tallina Ringkonnakohtu määrusega määranud puudutatud isiku ja avaldaja II ja

avaldaja III suhtlemiskorra üle nädala paaris nädalavahetuste pühapäevadel kell 12-18 alates

30.juulist 2017. Kohtumäärus kuulub TsMS § 667 lg 5 kohaselt täitmisele.

Kohus on seisukohal, et avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna ei ole põhjendatud ega

tõendatud.

Kohus nõustub avaldajatega ja eestkosteasutuste esindajatega, et puudutatud isiku saadetud

SMS-id on äärmiselt räiged ja avaldajat solvavad, kuid avaldaja I ja puudutatud isiku ütlustest

nähtuvalt on käesolevaks ajaks nende saatmine lõppenud, sest avaldaja I blokeeris puudutatud

isiku numbrilt tulevad kõned ja teated. Seega ei saa neid pidada isiku õigusi rikkuvaks VÕS §

1055 lg 1 teise lause mõttes. Muid ebaviisakaid või ebatsensuurseid väljaütlemisi puudutatud

isiku poolt avaldajate kohta, ei ole avaldajad tõendanud. Kohus on seisukohal, et sõidukist

avaldajate jälgimine ei ole neid ohustav ega õigusi rikkuv.

Politsei- ja Piirivalveameti 01.09.2017 vastusest avaldajale I ja kriminaalmenetluse alustamata

jätmise teatest nr 17231501163 nähtub, et avaldaja I 28.06.2017 avalduse põhjal otsustati

kriminaalmenetlust mitte algatada süüteokoosseisu puudumise tõttu ja samuti ei sedastatud

süüteo tunnuseid 21.08.2017 avaldaja I kirjeldatud juhtumis, mille kohaselt puudutatud isik

jälgis avaldajaid 21.08.2017 kell 19.20 majatrepi juures autost, naeris ning tekitas avaldajates

hirmutunde.

Lähenemiskeelu kohaldamata jätmisel avaldajate II ja III suhtes tuleb arvestada täiendavalt, et

puudutatud isikul on vastavalt tsiviilasjas nr 2-16-15131 26.06.2017 tehtud kohtumäärusele

õigus lastega kohtuda kaks korda kuus ja avaldajal I tuleb vastavat kohtumäärust täita.

Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et avaldus ei ole põhjendatud ega tõendatud ning

tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse.

Kuna avalduse esitas ja selle lahendamine toimus avaldaja huvides, siis tuleb menetluskulu,

riigilõiv 50 eurot, lähtudes TsMS § 172 lg 1 esimesest lausest jätta avaldaja kanda.

/digitaalallkiri/

Kohtunik