4-17-4257/11 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-17-4257 (2490,16,001105) Kohtukoosseis Väärteoasi Mati Kartau L.G KarS § 275 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 2. novembri 2017 määrus tasumata rahatrahvi asendamiseks arestiga Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdlane L.G

(ik XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 2. novembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna 14.05.2016 otsusega väärteoasjas nr 2490,16,001105 karistati L.G KarS § 275 lg 1 järgi rahatrahviga 150

trahviühikut, s.o 600 eurot. Kuna L.G ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, pöörati kohtuvälise menetleja otsus sundtäitmisele.

2. 17.08.2017 saabus Tartu Maakohtusse sissenõudja PPA Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna avaldus L.G-le asenduskaristuse määramiseks, kuna temale Lõuna prefektuuri otsusega määratud rahatrahv on tasumata. Tasumata rahatrahvi nõude sundtäitmine on tema suhtes võimatu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Tartu Maakohtu 02.11.2017 määrusega asendati L.G-le PPA Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna 14.05.2016 otsusega määratud rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses summas 600 eurot 15 päevase arestiga.

2

4. KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab

kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69

sätestatud korras. VTMS § 211 lg 1 sätestab täpsustavalt, et maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud

rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

5. Kohtutäitur on kontrollinud L.G vara olemasolu ning registrite andmetel selline vara,

millele sissenõuet pöörata, puudub. Eelnevast saab järeldada, et rahatrahvi täitmine on käesoleval juhul võimatu. KarS § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 tuleneb, et sellises olukorras on võimalik asendada rahatrahv selle tasumata osas arestiga või KarS §-s 69 sätestatud korras üldkasuliku tööga.

6. L.G mõisteti Harju Maakohtu 24.05.2017 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ning karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65

lg 1 alusel luges kohus mõistetud karistuse kaetuks Tartu Maakohtu 12.10.2016 otsusega mõistetud liitkaristusega – 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 09.11.2016.

7. Kohtu infosüsteemi ja karistusregistri andmetele tuginedes ilmneb, et L.G näol on tegemist isikuga, keda on olnud põhjust korduvalt kuritegude toimepanemise eest karistada. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et L.G-le väärteoasjas nr 2490,16,001105 määratud, kuid tasumata rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses summas 600 eurot tuleb asendada arestiga.

Maakohus ei pea põhjendatuks aresti omakorda asendada üldkasuliku töö tegemise kohustusega, sest ei pea L.G üldkasuliku töö tegemiseks sobivaks isikuks.

8. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Sellest lähtuvalt tuleb L.G-le määratud rahatrahv asendada 15 päeva pikkuse arestiga.

9. L.G-le käesoleva kohtumäärusega kohaldatud asendusarest tuleb pöörata täitmisele koheselt, kui ta vabaneb Harju Maakohtu 24.05.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3710 mõistetud vangistuse kandmiselt kas ennetähtaegselt või tähtaegselt. Arest tuleb kanda selle

vangla piirkonna arestikambris, kus vabanemise hetkel L.G karistust kannab.

ESITATUD MÄÄRUSKAEBUS 10. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse L.G, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asenduskaristusena üdlkasuliku töö määramist. 11. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtutäitur on esitanud L.G varalise seisu kohta PPA Lõuna prefektuurile valeandmeid, kes omakorda kohtutäituri andmeid kontrollimata on need

esitanud maakohtule. Seega on maakohus teinud otsustuse tuginedes valeandmetele. Kohtutäitur on täitemenetluse jooksul kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning tuvastanud

muuhulgas, et võlgnikul puudub vara ka Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroo andmetel. Tegemist on ebatäpse informatsiooniga, kuna liiklusregistri büroo andmetel on L.G omandis kolm sõiduautot. 12. Maakohus ei ole määruses välja toonud ühtegi põhjendust, miks ei ole võimalik L.G suhtes kohaldada asenduskaristusena üldkasulikku tööd. L.G on seisukohal, et määruses

välja toodud põhjendused on üldsõnalised ja mõistmatud. Maakohus ei pea L.G üldkasuliku töö tegemiseks sobivaks isikuks. L.G jaoks jääb arusaamatuks, missugune on isik, kes sobib tegema üldkasulikku tööd.

13. L.G on pärast vangistusest vabanemist olemas kindel eluja töökoht. Samuti ei ole kaebuse esitajale varasemalt kordagi määratud karistusena üldkasulikku tööd. L.G on küll

3

korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kuid ta ei ole kordagi kõrvale hoidnud karistuse kandmisest ja on alati läinud ise vanglasse karistust kandma. Viibides vanglas, on L.G jätkuvalt tasunud tema vastu esitatud nõudeid igakuiste maksetena summas 50 eurot. Kuna L.G suhtes täitmisele pööratud nõuded on erinevate kohtutäiturite käes, siis ei ole L.G võimalik valida, missugust nõuet ta täidab. 14. Kaebusele on lisatud Terasteenus OÜ teatis, et nad garanteerivad L.G-le töökoha, samuti

on lisatud K-Raha Tartu Vangla väljavõte, millest nähtub L.G-lt 50 euro kaupa kinnipidamine nõuete fondi. 15. Juba enne kohtuistungit esitas L.G maakohtule kirjaliku taotluse, et ta on nõus ja soovib, et tema suhtes määrataks rahalise karistuse asemel üldkasulik töö, mida L.G soovib täita koheselt pärast vangistusest vabanemist.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

16. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Kuna ringkonnakohus nõustub

täielikult maakohtu määruses toodud põhistustega, peab kohus vajalikuks vastata määruskaebusele vaid järgmist. 17. Kõnealune rahatrahv määrati L.G-le 14.05.2016. Kuna L.G ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes 20.12.2016 täitemenetlust. Kuni käesoleva hetkeni on rahatrahv täies ulatuses tasumata. Märkimisväärne on, et rahatrahv määrati L.G-le juba 14.05.2016, s.o ajal, mil isik veel kinnipidamiskohas ei viibinud, kuid enne kinnipidamiskohta karistuse kandmisele asumist ei teinud L.G ühtegi rahatrahvi tasumise osamakset. Seega on isikul olnud piisavalt aega oma rahaliste kohustuste täitmiseks, mistõttu ei ole käesoleval juhul enam oluline, et L.G enda sõnul on tal vara, millele sissenõuet pöörata ning mille arvelt oleks võimalik rahatrahv ära tasuda. 18. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtuga ka selles, et L.G-le ei ole asenduskaristusena võimalik määrata üldkasulikku tööd. Karistusregistri õiendi kohaselt on L.G-le korduvalt

väärteokaristustena määratud rahatrahve, kuid valdavas enamuses on rahalised karistused tasumata (tl 16-17). Seega saab öelda, et kergemaliigilised karistused, s.o rahalised karistused

ei ole taganud L.G õiguskuulekust, vaid ta on jätkanud erinevate väärtegude toimepanemist. Sellest tulenevalt ei täidaks üldkasuliku töö määramine L.G puhul oma eesmärki ning temale mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga.

19. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et väärteokaristusena määratud ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub, mistõttu on

maakohus õigustatult asendanud L.G-le määratud rahatrahvi 15 päevase arestiga, mis kuulub kandmisele koheselt pärast kriminaalkaristusena määratud vangistusest vabanemist. 20. Eeltoodut kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigustatult lähtunud PPA Lõuna

prefektuuri 17.08.2017 avaldusest, kuivõrd L.G ei ole alates 31.05.2016, s.o otsuse jõustumisest, kuni käesoleva ajani ära tasunud talle väärteoasjas nr 2490,16,001105 mõistetud rahatrahvi, siis tuleb L.G suhtes kohaldada asenduskaristusena aresti.

21. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 02.11.2017 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 22. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav. Mati Kartau Kohtunik