2-16-3809/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.11.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-3809

Tsiviilasi

OÜ Collibet hagi Baltic Medicum OÜ vastu võlgnevuse

(töötasu) nõudes ja Baltic Medicum OÜ hagi OÜ Collibet

vastu võlgnevuse (koolituskulude) nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.02.2017 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

6193,31 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Baltic Medicum OÜ apellatsioonkaebus

Hageja (vastuhagis kostja, apellatsioonimenetluses

vastustaja): OÜ Collibet (registrikood 11726208, asukoht

Narva mnt 38, 10150 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse

liige DP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post

XXX)

Kostja (vastuhagis hageja, apellatsioonimenetluses apellant):

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-3809

Baltic Medicum OÜ (registrikood 12049017, asukoht Raua

32-27, 10152 Tallinn, e-post:XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ilja Santšev (e-post XXX)

Istungi toimumise aeg

26.10.2017

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 27.02.2017 otsus tühistada osaliselt, osas, millega maakohus

jättis rahuldamata Baltic Medicum OÜ vastuhagi OÜ Collibet vastu

koolituskulude hüvitamise nõudes ja osas, millega vastuhagi lahendamisel jäeti

menetluskulud poolte endi kanda. Saata tsiviilasi tühistatud osas tagasi

maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetlusest. Muus osas jätta

maakohtu otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 08.03.2016 Harju Maakohtule esitatud hagis nõuab hageja kostjalt 4 104,80 euro

väljamõistmist ja menetluskulude hüvitamist.

2. Hageja toob esile järgmised asjaolud:



01.07.2014 sõlmisid pooled käsunduslepingu, mille kohaselt kohustus hageja osutama

kostjale arstiteenust dr DP vahendusel ja litsentsi alusel (Terviseameti registri kood

D07840).



Käsundiandja kohustus käsundisaajale maksma kokkulepitud arvestuse alusel töötasu

1 700 eurot kalendrikuus. Tasule lisandus ka 10% tulemustasu, mis moodustas

käsundisaaja poolt ühe kalendrikuu jooksul käsundiandjale teenitud tulust. Pooled

leppisid kokku, et tasu makstakse üks kord kuus hiljemalt töötamisele järgneva kuu 5.

kuupäevaks käsundisaaja arvelduskontole.



Käsundusleping oli tähtajaline (viis aastat) ning hakkas kehtima lepingu

allkirjastamisest. Kostja soovis sõlmida uue käsunduslepingu. Pakkumise selle kohta

sai hageja kätte 02.11.2015. Hageja vastas, et enne on kostja kohustatud täitma kehtiva

lepingu tingimused ja tasuma hagejale 3414,80 eurot. Kostja ei ole tasunud hagejale

ka teist arvet summas 690,00 eurot.

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-3809



Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles. Hageja saatis kostjale ülesütlemise avalduse

ning teavitas, et ütleb lepingu üles 30.11.2015 seoses kostja olulise

lepingurikkumisega.



Kostja esitas hagejale avalduse nõuete tasaarvestamiseks, millega hageja ei nõustu,

kuna ütles lepingu üles kostjapoolse lepingu olulise rikkumise tõttu. Tasaarvestuse

kohta puudub käsunduslepingu lisa, kus oleks kajastatud kostja eriarsti

väljakoolitamisega seotud ja hageja poolt aktsepteeritud koolituskulud.



Hageja aktsepteeris kostja pakutud tingimusi just seetõttu, et hageja pidi osalema

koolitustel vabakuulajana ja osalemine oleks tema jaoks tasuta.

3. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 350

eurot.

Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi

4. 18.04.2016 Harju Maakohtule esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu ja leiab, et see

tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ja kostja nõuded on tasaarvestatud. Kostja on esialgses

vastuses ja edaspidi esitanud hagile järgmised vastuväited:

a) Tasaarvestuse aluseks oli asjaolu, et alates 10.11.2015 katkestas OÜ Collibet ja dr P,

kelle kaudu OÜ Collibet on kohustatud teenuseid osutama, ühepoolselt oma tegevuse

Ilukliinikus vipMedicum. Kostja leiab, et selle tegevusega lõppes käsundusleping OÜ

Collibet algatusel 10.11.2015.

b) Käsunduslepingu p. 5.2. kohaselt juhul, kui leping lõpetatakse käsundisaaja (antud

juhul OÜ Collibet) algatusel, on käsundisaaja kohustatud käsundiandjale hüvitama

kõik lepingu lõppemisele eelnenud viimase 24 kuu jooksul toimunud täiendkoolituse

maksumused, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud teisiti,

mistõttu peab OÜ Collibet hüvitama täienduskoolituse maksumused.

c) Viimase 24 kuu jooksul on hageja läbinud järgmised täienduskoolitused ja

koolituskulud on kokku 9 262,811 eurot + 1 142,00 USD:



Koolitus On-Line USA Longevity is Life Whole Program, maksumus 1 142 USD



Koolitus Bessonov, maksumus 2 000 eurot.



Koolitus Feruza seminar 10.11.15, maksumus 1 000,00 eurot.



Koolitus Õppeprogramm "Täiteainetega modelleerimine”, maksumus 1 000 eurot.



Koolitus Bruxell - The Anti-Aging Medicine Specialization, maksumus 6 456,30

eurot.



Koolitus APTOS STANDARD 18-19.10.2014,maksumus koos kulumaterjalidega,

majutusega ja piletitega 1 593 eurot.



Koolitus Riias 28.02-01.03, maksumus majutusega 264 eurot.



Koolitus Couching training Tallinn "Vip Treening» 19.03, maksumus 50 eurot.



Koolitus "ESMAABI KURSUS" 04.04.2015, maksumus 288 eurot.



Koolitus Fillervit 5.03.15 Collibet OÜ dr P, maksumus 1026,73 eurot pluss piletid

maksumusega 42,50 eurot.



Koolitus 13.02.15 Fillervit seminar dr P OÜ Collibet, maksumus 50 eurot pluss piletid

maksumusega 47,50 eurot.



Koolitus esteetilise dermatoloogia praktiline koolitus, maksumus 170 eurot.

d) Kostja teatas, et tasaarvestab oma nõuded hageja nõudega summas 3 414,80 eurot ning

tasaarvestuse tulemusena võlgneb hageja kostjale 5 848,01 eurot ja 1 142 USD. Kostja

palus nõude kogusumma tasuda hiljemalt 30.12.2015 kostja arveldusarvele. Hageja

seda nõuet täitnud ei ole.

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-3809

e) Kuna 30.11.2015 esitas hageja veel ühe arve summas 690 eurot, siis tuleb

tasaarvestada kõik hageja poolt esitatud arved kostja nõudega ja seega vastuhagi nõue

on 5 158,01 eurot ja 1 142,00 USD.

f)

Käsunduslepingust see ei tulene, et koolituskulud tuli enne kooskõlastada hagejaga

kirjalikult. Asjaolu, et hageja osales koolitusel tähendabki, et kostja on aktsepteerinud

koolituskulusid. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et ta osales koolitusel

vabakuulajana.

g) Poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping, mitte tööleping.

5. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulud on 2 595 eurot (s.o

riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud)

Maakohtu otsus

6. Maakohus jättis hagi ja vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.

7. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled sisuliselt ainult selle üle, kas

kostjal on õigus koolituskulud tasaarvestada hageja töötasunõudega. Lisaks vaidleb kostja

vastu sellele, et hageja nimetab nõutavat summat saamata töötasuks, kuna kostja väidab, et

tegemist on käsunduslepinguga, mitte töölepinguga. Kohus on seisukohal, et hageja

ainuosaniku ja juhataja ning kostja vahelist õigussuhet tuleb kvalifitseerida töölepinguna. Dr

P, kui eriarsti ja kostja vahelisel õigussuhtel on kõik töölepingule omased tunnused. Kohus on

seisukohal, et dr P ja kostja sõlmisid 01.07.2014 töölepingu ning selle varjamiseks koostasid

ja allkirjastasid käsunduslepingu. Viimane on TsÜS § 89 lg 2 alusel tühine. Kuigi pooled ei

ole ise tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus käesoleval juhul tulenevalt poolte

õigussuhte kvalifitseerimise kohustusest omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega.

8. Kuna dr P ei ole nõuet esitanud ja vastuhagi ei ole esitatud dr P vastu, siis tuleb nii hagi kui

ka vastuhagi jätta rahuldamata. Mõlema nõude aluseks on 01.07.2014 poolte vahel sõlmitud

käsundusleping, mis on tühine ja seega puudub alus poolte vastastikuste nõuete

rahuldamiseks. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul õiguslikke tagajärgi.

9. Kuna rahuldamata jäävad nii hagi kui ka vastuhagi, siis tuleb menetluskulud jätta poolte

endi kanda.

Apellatsioonkaebus

10. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja. Kostja palub maakohtu otsuse

tühistada osas, millega vastuhagi jäeti rahuldamata ja teha asjas uus otsus, millega vastuhagi

rahuldada ja menetluskulud jätta hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtusse.

11. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tegi kohus otsuse nõude osas, mida

kohtumenetluses ei olnud. Kumbki pool ei kvalifitseerinud esitatud õigussuhet töösuhtena.

Kohus küll arutas pooltega seda, kas tegemist võib olla töösuhtega, kuid kumbki pool sellega

ei nõustunud ega avaldanud seisukohta, et tegemist võiks olla töösuhtega. Kostja leiab, et

maakohus ei saanud ilma menetlusosaliste protsessuaalse taotluseta iseseisvalt tuvastada, et

poolte vahel oli käsundi asemel töösuhted kostja ja kolmanda isiku vahel. Kuna maakohus

lähtus sellest, et käsunduslepingut ei olnud sõlmitud, siis jättis ta kostja nõuded lahendamata.

Kostja on seisukohal, et kohus ei saanud tuvastada, et poolte vahel sõlmiti näilik tehing.

Kumbki pool ei ole kinnitanud, et pooled soovisid varjata töölepingu sõlmimist ning sõlmisid

selle asemel käsunduslepingu. Kohtuotsusest ei nähtu, mille alusel maakohus tuvastas, et

pooled leppisid kokku töölepingu varjamises.

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-3809

12. Kostja on seisukohal, et ettevõtluses peavad lepingu pooled lähtuma oma tahtest ja

sõlmitud lepingust. Sellega tagatakse ka ettevõtjate õiguskindlus, et vaidluse puhul saab

ettevõtja pöörduda kohtu poole just nimelt sõlmitud lepingu alusel. Ei ole kuidagi

põhjendatud, et kohus hakkab tõlgendama käsunduslepingut, mis on sõlmitud kahe juriidilise

isiku vahel, töölepinguna, mis on sõlmitud hoopis juriidilise isiku ja füüsilise isiku vahel.

Vastus apellatsioonkaebusele

13. Vastustaja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud, ringkonnakohtus toimunud istungile

ei ilmunud.

Ringkonnakohtu seisukoht

14. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 27.02.2017

otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, millega maakohus jättis rahuldamata Baltic Medicum OÜ

vastuhagi OÜ Collibet vastu koolituskulude hüvitamise nõudes ja osas, millega vastuhagi

lahendamisel jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus ei ole poolte poolt esitatud

asjaolusid lahendi tegemisel arvesse võtnud, jättes läbi viimata asjakohase eelmenetluse ning

seetõttu tuleb tsiviilasi tühistatud osas tagasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks alates

eelmenetlusest. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada.

11. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 01.07.2014 käsunduslepingu, mille p 1.1

järgi hageja kui käsundisaaja kohustus osutama kostjale kui käsundiandjale järgmisi

teenuseid: klientide konsulteerimine, klientidele teenuste osutamine. Lepingu p 1.2 järgi

kohustus käsundisaaja osutama teenuseid lepingus toodud mahus ja tähtaegadel ning

käsundiandja kohustus maksma käsundisaajale lepingus sätestatud tasu. Lepingu p 1.4 järgi

käsundisaaja osutab arstiteenust dr DP vahendusel ja litsentsi alusel, terviseameti reg kood:

D07840. Litsentsi olemasolu eest vastutab käsundisaaja. Lepingu p 1.5 järgi käsundisaaja

osutab arstiteenust ilukliinikus vipMedicum aadressil Raua 32-37.

12. Poolte poolt hagis ja vastuhagis esitatud seisukohtadest nähtuvalt puudus poolte vahel

vaidlus selles, et nende vahel on sõlmitud käsundusleping.

13. Maakohus arutas kirjalikult pooltega küsimust, kas hageja juhatuse liikme ja kostja vahel

võib olla sõlmitud tööleping (tlk 107). Hageja kohtu esitatud küsimustele ei vastanud. Kostja

teatas (tlk 117-118), et pooled ei ole soovinud sõlmida töölepingut, sest teisiti hageja ega tema

seaduslik esindaja tervishoiuteenust osutada ei saa. DP ei soovinud töötada kostja juures.

Kostjale teadaolevalt hageja seaduslik esindaja ei saanudki töötada kostja juures töölepingu

alusel, sest see oli seotud nii hageja seadusliku esindaja elamisloa tingimuse, kui Terviseameti

poolt väljastatud tegevusloaga.

14. Maakohus asus otsuses seisukohale, et Dr P kui eriarsti ja kostja vahelisel õigussuhtel on

kõik töölepingule omased tunnused ning on ilmne, et pooltevahelise käsunduslepingu varjus

sõlmiti tegelikult DP ja kostja vahel tööleping.

15. Ringkonnakohus maakohtu määratud õigussuhte kvalifitseerimisega ei nõustu. Kuigi õige

on see, et kohtu ülesanne on anda poolte esitatud asjaolude kogumile õiguslik hinnang

(kvalifitseerida õigussuhe) ja kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga, ei

tähenda see seda, et kohus saaks lepingut tõlgendada poolte tahtest erinevalt.

16. Maakohus on esile toonud, et kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka

mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte

olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu

lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks ning üksnes juhul, kui on ilmne, et

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-3809

vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et

pooled ei sõlminud töölepingut.

17. VÕS § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav

lepingupoolte ühine tahe. Eeltoodust nähtuvalt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige

lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda,

kuidas pooled ise lepingut mõistsid. Praeguses asjas leidsid mõlemad pooled, et nad sõlmisid

käsunduslepingu. Seega ei saanud maakohus omistada pooltele teistsugust tahet, st sellist

tahet, et poolte vahel ei olegi sõlmitud lepingut, vaid leping on sõlmitud üldse kostja ja

menetluses mitteosaleva füüsilisest isiku vahel. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kumbki

pool ei väitnud asjas seda, et nende vahel võib olla sõlmitud tööleping. Poolteks olevate

juriidiliste isikute vahel ei ole töölepingu sõlmimine ka võimalik.

18. Kuna maakohus kvalifitseeris õigussuhte valesti, jäi täielikult läbi viimata ka asjakohane

eelmenetlus. Kuna apellatsioonkaebusega vaidlustati vaid maakohtu otsus, millega vastuhagi

jäeti rahuldamata, tuleb maakohtu otsus eeltoodud põhjendustel osaliselt, so vastuhagi

lahendamise osas tühistada ja tühistatud osas saata uueks arutamiseks samale maakohtule.

Menetluskulude jaotus

19. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse ja asi saadetakse tühistatud osas uueks arutamiseks

maakohtule, tuleb ka menetluskulud jaotada vastuhagi osas uuel lahendamisel uuesti.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen Krista Kirspuu

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

6(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-3809