2-16-14810/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.11.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-14810

Tsiviilasi

Osaühing Pluvo hagi TFA Engineering OÜ vastu võla,

intressi ja viiviste nõudes ning TFA Engineering OÜ

vastuhagi Osaühing Pluvo vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.03.2017 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

78 060,07 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

TFA Engineering OÜ apellatsioonkaebus

Hageja (vastuhagis kostja/apellatsioonimenetluses vastustaja):

Osaühing Pluvo (registrikood 10089320, asukoht Laki 6a,

10621 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek

Leppik (e-post: XXX) ja advokaat Erko-Andreas Roosik

Kostja (vastuhagis hageja/apellatsioonimenetluses apellant):

TFA Engineering OÜ (registrikood 12234559, asukoht

Tänassilma tee 23, 76406 Saku vald, Harjumaa), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen (e-post: XXX)

1(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-14810

Istungi toimumise aeg

26.10.2017

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 20.03.2017 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. TFA Engineering OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus TFA Engineering OÜ kanda, va OÜ Pluvo

hagi tagamise taotlusega seonduvad kulud, mis tuleb jätta OÜ Pluvo kanda.

4. Mõista TFA Engineering OÜ-lt OÜ Pluvo kasuks välja ringkonnakohtus kantud

menetluskulude katteks 1 483,5 eurot. TFA Engineering OÜ-l tuleb OÜ-le Pluvo

tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Pluvo esitas 03.10.2016 hagi TFA Engineering OÜ vastu võla, intressi ja

viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista TFA Engineering OÜ-lt

Osaühingu Pluvo kasuks põhinõudena 19 626,38 eurot ning kõrvalnõuetena intressi

30,17 ja viivise 833,90 eurot ning seadusjärgse määraga viivis arvestatuna põhinõudelt

alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni ja jätta menetluskulud TFA

Engineering OÜ kanda.

2. 21.03.2014 allkirjastasid Osaühing Pluvo (edaspidi hageja) ja TFA Engineering OÜ

(edaspidi kostja) edasimüügilepingu, mille alusel andis kostja viieks aastaks hagejale

ainuõiguse müüa Eestis, Lätis ja Leedus lepingus kindlaksmääratud LED-valgusteid.

Leping oli sõlmitud viieks aastaks. Lepingule eelnes 27.02.2014 toimunud poolte

esindajate vahel koosolek, mille järel tegi TFA Engineering OÜ Osaühingule Pluvo

ettepaneku hakata TFA Engineering OÜ toodete ainuedasimüüjaks (eksklusiivne

edasimüügiõigus) Eestis, Lätis ja Leedus. TFA Engineering OÜ ettepaneku kohaselt

oli lepingutasu (litsentsitasu) Eesti Vabariigis müümise eest 12 000 eurot, Läti

Vabariigis müümise eest 12 000 eurot ning müük Leedu Vabariigis oli ilma tasuta.

Lepingutasu nimetas TFA Engineering OÜ ettemaksuks, mis tagatakse, kui Osaühing

Pluvo täidab esimesel kolmel aastal müügiplaani. Selline ettepanek väljendus peaaegu

identselt lepingu lisas C, kus lepiti kokku, et lepingutasu viie aasta peale on kokku 24

000 eurot ning juhul, kui Osaühing Pluvo müüb 2014-2016 (k.a) müügiplaanis

osundatud koguses valgusteid, siis lepingutasu tagastatakse täies ulatuses, st 24 000

eurot.

2(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-14810

3. 15.10.2015 esitas kostja teate hagejale lepingu rikkumisest ja ülesütlemisest. Kostja

teatas, et hageja on rikkunud oluliselt edasimüügilepingut ning, et alates 15.10.2015

on hageja lepingust tulenevad õigused peatatud kuni hageja täidab lepingu lisas C

kohustused nõuetekohaselt. Kostja märkis, et loeb lepingu ülesöelduks alates

23.10.2015, kui lepingu rikkumine ei ole kõrvaldatud hiljemalt 22.10.2015.

22.10.2015 vastas hageja kostja teatele ja märkis, et lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv,

sest hageja ei ole omapoolseid kohustusi rikkunud. Hageja tõi välja, et kostja ei ole

selgitanud, milles täpsemalt seisneb kohustuse rikkumine ning täpsustas sealjuures, et

lisas C toodud kohustused ei ole imperatiivsed (v.a lepingutasu maksmise kohustus).

4. 06.11.2015 esitas hageja veelkord oma vastuse ning andis ühtlasi ka kostjale täiendava

tähtaja kohustuste rikkumise lõpetamiseks. Hageja selgitas, et lepingu lisa C

müügiplaanis märgitud müügikogused ei saa olla mingil juhul siduvad ning täpsustas,

milles seisneb hageja arvates lepingurikkumine kostja poolt. Ühtlasi andis hageja

kostjale aega seitse päeva, et edastada hagejale valgustite edasimüügiks vajalik ENEC

sertifikaat. 13.11.2015 vastas kostja hageja teatele, jäi oma varasemate seisukohtade

juurde ning keeldus edastamast ENEC sertifikaati, leides, et see on avalikult

kättesaadav. 30.11.2015 pidasid pooled lepinguliste esindajate vahendamisel

läbirääkimisi. Hageja oli valmis vaidluse lõpetama, kui kostja tasub hagejale tagasi

ettemakse 2016-2018 aasta eest ehk kui kostja tagastab hagejale lepingutasu, mille

eest hagejale ei ole tagatud lepingust tulenevaid õigusi, kuid mille eest kostja on

etteulatuvalt tasunud. Kostja keeldus sellest ettepanekust. 05.01.2016 esitas kostja

ettepaneku, et vaidluse lõpetamiseks pakub kostja hagejale 15-20 tk TFA toodetavaid

valgusteid. 20.01.2016 vastas hageja, et kostja ettepanek ei sobi talle, kuivõrd hagejal

ei ole võimalik ilma kehtiva lepingu alusel tagatava garantii ja varuosade

kättesaadavuseta valgusteid müüa. Samuti ei oleks kostja pakutud 15-20 valgustit

katnud hageja nõudeid tema vastu.

5. Kuivõrd kostja lepingurikkumised olid olulised ja kostja oli näidanud oma

käitumisega tahet mitte täita lepingut ning kuna läbirääkimised ei lõppenud edukalt,

siis esitas hageja 22.01.2016 lepingu ülesütlemisavalduse. Avaldused toimetati

kostjale ja tema lepingulisele esindajale kätte samal päeval lepingus kokkulepitud e-

posti aadressil ning tähitud kirjadena. 29.01.2016 vastas kostja hageja

ülesütlemisavaldusele, milles jäi oma varasemate seisukohtade juurde.

6. Kostja on rikkunud hagejale lepinguga garanteeritud ainuõiguslikku edasimüügiõigust

(eksklusiivset edasimüügiõigust) sellega, et on ise müünud tooteid Eestis. Hageja

esitas 02.12.2014 tellimuse selleks ettenähtud e-posti aadressil. Kostja jättis

02.12.2014 esitatud tellimuse täitmata, mistõttu kaotas hageja ka olulise kliendi.

Edasimüügilepingu p 4.3 alusel oli kostjal kohustus varustada tooted vajaliku tehnilise

kirjeldusega ning p 5.1 (b) alusel pidi kostja tagama toodetega seonduva vajaliku

dokumentatsiooni edastamise. Paigaldus- ja hooldusjuhendit kostja ei edastanud ka

pärast hageja päringut. Valgustite edasimüük ilma paigaldus- ja hooldusjuhendita ei

ole mõeldav ning ei ole kooskõlas ka kehtivate õigusaktidega. Edasimüügilepingu p

4.4. alusel oli kostjal kohustus tagada hagejale toodete parandus ja vahetus

garantiiperioodi jooksul. 10.03.2015 teatas hageja kostjale ühe valgusti rikkest ning

palus see garantiikorras välja vahetada. 04.05.2015 teatas kostja, et asendab valgusti

uuega ning lubas lähipäevil selle ära tuua. Lubatud valgustit hagejale aga ei toodud.

Eeltoodud lepingurikkumised on kogumis andnud hagejale mõista, et kostja ei ole

suuteline täitma lepingust tulenevaid kohustusi.

7. Edasimüügilepingu p-s 9.2 on pooled kokku leppinud, et juhul, kui leping öeldakse

esimese kolme aasta jooksul üles kostja lepingurikkumisest tulenevalt, siis

tagastatakse hagejale poolt makstud lepingutasu jääk (bilanss). Hageja hinnangul on

3(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-14810

tõendatud lepingu oluline rikkumine kostja poolt ning öelnud sellel alusel lepingu

üles. Seega on edasimüügilepingu p 9.2 eeldused täidetud. Kuid kui vaatamata

eeltoodule kohus leiab, et kostja ei ole rikkunud edasimüügilepingut ning leping ei ole

kostja rikkumise tõttu üles öeldud, siis tuleb hagejale siiski tasuda juba ette makstud

lepingutasu.

8. Hageja on tasunud eksklusiivse edasimüügiõiguse eest viie aasta eest kokku 24 000

eurot ehk 400 eurot kuu eest. Hageja on saanud lepingu alusel müüa valgusteid üksnes

22 kuud (21.03.2014 – 21.01.2016). Seega on hagejal õigus nõuda 38 kuu eest ette

tasutud lepingutasu kokku summas 15 200 eurot.

9. Hagejal on pärast lepingu ülesütlemist jäänud lattu veel üheksa kostjalt ostetut

valgustit. Hagejal puudub valgustite edasimüügiks õigustatult huvi, sest lepingu

ülesütlemise tõttu ei saa hageja kostjalt enam nõuda varuosasid ning garantii

teostamist, mistõttu on neid valgusteid pärast lepingu lõppemist keeruline edasi müüa.

Kõnealused üheksa valgustit ostis hageja hinnaga 295 eurot tükk (ilma käibemaksuta).

Seega nõuab hageja VÕS § 196 lg 4 alusel üheksa valgusti ostuhinna tagastamist

kokku 2655 eurot. Ostuhinna tagastamisel tagastab hageja kostjale kõnealused

valgustid.

10. Hageja nõuab intressi 15 200 eurolt kuni lepingu ülesütlemiseni ehk

tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumiseni. Seega arvestab hageja intressi kuni

lepingu ülesütlemiseni ehk kuni 22.01.2016. Alates tagastamiskohustuse

sissenõutavaks muutumisest ehk alates 23.01.2016 nõuab hageja viivist 15 200 eurolt

kuni kohase täitmiseni. Seega nõuab hageja intressi 30,17 eurot ning viivist summas

833,9 eurot seisuga 30.09.2016.

11. Kostja lepingurikkumise tõttu ja alusetu lepingu ülesütlemisavalduse esitamise tõttu

on hageja kandnud vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks kahju õigusabikulude näol

kokku 2324,31 eurot (ilma käibemaksuta). Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt

kohtueelse õigusabikulude hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel.

Kostja vastuväited hagile

12. Kostja vaidles 05.01.2017 vastuses hagile sellele täies ulatuses vastu ja palus jätta hagi

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

13. Hagejal ei ole kostja vastu litsentsilepingust ja/või edasimüügilepingust ja/või nende

tagasitäitmisest tulenevaid nõudeid. Edasimüügileping on lõppenud kostjapoolse

ülesütlemisega, mitte hageja poolse ülesütlemisega.

14. Sõltumata sellest, kumma poole ülesütlemine on kehtiv, ei ole kostjal lepingutasu

tagastamise kohustust. 21.03.2014 sõlmitud edasimüügileping ei olnud eksklusiivne

leping, mille kohaselt oleks hagejal olnud ainuõigus 5 aasta vältel müüa Eestis, Lätis

ja Leedus lepinguskindlaksmääratud LED valgusteid (tänavavalgustus). Tegu oli

tavalise edasimüügilepinguga (turustusleping), mille kohaselt oli hagejal 5 aasta vältel

õigus müüa kostja tarnitavaid tooteid. Väär on hageja arusaam, et lepingu lisas C

sisalduv kaupade müügiplaan ei oma hageja jaoks mingit siduvat tähendust. Vastupidi,

antud müügiplaan on üheselt lepingu osaks ning täitmiseks kohustuslik just nimelt

hagejale kui turustajale. Ilma selle müügiplaanita poleks kostja sellist pikaajalist

edasimüügilepingut üldse hagejaga sõlminud. Tegelikult suutis hageja kahe aasta

jooksul kavandatud 4000 lambi asemel müüa kõigest 20 lampi, mis on 0,5%

kavandatud müügikogusest. Seega sisuliselt hageja omalt poolt lepingut täitma ei

asunudki. Hageja kinnitused oskusteabe osas osutusid sisutühjaks.

15. Kostja hinnangul märkis hageja õigesti, et lepingu 9.2 sätestas kostjale õiguse leping

üles öelda juhul, kui esineb oluline sündmus, mis kätkeb endas õigustatud põhjust

lepingu ülesütlemiseks. Praegusel juhul on hageja tegevusetus kavandatud

4(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-14810

müügiplaani täitmisel käsitletav nii lepingu rikkumisena kui samaaegselt mõjuva

põhjusena VÕS § 196 lg 1 mõttes. Edasimüügilepingu ülesütlemise põhjuseks oli

hageja tegevusetus edasimüügilepingu täitmisel. Seega sisuliselt hageja ei täitnud oma

lepingulisi kohustusi, sh peamist lepingulist kohustust müüa lampe kokkulepitud

koguses. Teisisõnu on hageja tegevusetus käsitletav ka lepingu rikkumisena, sest

müügieesmärki iga aasta lõikes ei saavutatud, sh juba esimesel aastal. Teade sisaldab

endas üheselt informatsiooni selle kohta, et kostja nõuab hagejalt lisas C sätestatud

kohustuste nõuetekohast täitmist.

16. Hageja väide, et lepingu lisa C sätestab üksnes lepingutasu maksmise kohustuse, on

asjakohatu. Vaidlust ei ole faktis, et lepingutasu oli hageja poolt kostjale tasutud

lepingu sõlmimise hetkel. Seega ei oleks kostjal olnud mingit põhjust ega vajadust

nõuda ligi kahe aasta möödumisel hagejalt lisas C sätestatud lepingutasu maksmist.

Lisas C oli üheselt kokku lepitud müügiplaan. Seega ei ole tegemist soovitusliku, vaid

täitmiseks kohustusliku ja olulise lepingu osaga.

17. Kuigi on ilmne, et ainuüksi fakt müügiplaani täitmata jätmise kohta 99,5% ulatuses

kinnitab hageja tegevusetust lepingu täitmisel ja seeläbi mõjuvat põhjust

ülesütlemiseks, soovib kostja esitada omalt poolt täiendavaid tõendeid kinnitamaks

oma arvamust selle kohta, et hageja sisuliselt ei teinudki midagi selleks, et kavandatud

müügiplaani täita.

18. Nagu kostja viitas, siis ülesütlemise tingis nii 2014 kui 2015 müügiplaani täitmata

jätmine. Kui 2015. aasta I pooles säilis mingigi lootus, et hageja täidab nii 2014

müügiplaani kui jõuab realiseerima asuda ka 2015 müügiplaani, siis 2015. aasta II

pooles oli selge, et see eesmärk on saavutamatu. Seejuures andis hageja juhatuse liige

kostja liikmele ka pidevalt lubadusi, et müügiplaan täidetakse. Seega ütles kostja

lepingu üles mõistliku aja jooksul VÕS § 196 lg 3 mõttes.

19. Kuivõrd kehtiv on kostjapoolne lepingu ülesütlemine, siis on hagejapoolne

ülesütlemine tagajärjetu. Juhul, kui kohus siiski leiab, et kostjapoolne lepingu

ülesütlemine ei ole kehtiv, siis tuleb hinnata hageja poolt tehtud 22.01.2016

ülesütlemisavalduse sisu ja kehtivust. Hageja on lepingu ülesütlemisel tuginenud VÕS

§ 196 lg 1 ning põhjendanud seda peamiselt kolme argumendiga: 1) kostja on

rikkunud ainuõiguslikku edasimüügilepingut sellega, et müüs ise tooteid Eestis; 2)

kostja ei edastanud hagejale valgustite edasimüügiks vajalikku sertifikaati; 3) kostja

rikkus tarnekohustust ning garantiikohustust. Antud juhul nägi leping erakorralise

ülesütlemise võimaluse ette üksnes kostjale (p 9.2). Küll aga ei näinud leping

ülesütlemise võimalust ette hagejale, kuna eelduslikult on just hageja huvitatud

müügiõiguse olemasolust võimalikult pika perioodi vältel. Eelnevast järeldus kostja

hinnangul, et hagejal puudus põhimõtteliselt õigus lepingust taganemiseks, neid

aluseid leping ei sisalda. Eelnevale vaatamata ei vasta ükski neist põhjendustest ka

sisuliselt tõele. Kostja ei ole lepingut omalt poolt rikkunud, mistõttu on hageja poolt

tehtud ülesütlemisavaldus ka sisuliselt tagajärjetu.

20. Kostja TFA Engineering OÜ ei ole seotud hageja poolt viidatud Harjumaal Alliku

külas seotud tänavavalgustusprojektiga. Kostja ise lampide tootmisega ei tegele, vaid

ta vahendab tootja tooteid hulgimüüjana jaemüüjatele ning tegi seda ka hagejale kuni

lepingu ülesütlemiseni. Küll aga kostja selgitab, et Alliku küla tänavavalgustusprojekti

oli kaasatud lampide tootja TFA Development OÜ (registrikood 11941266) ning seda

põhjusel, et tootja vajas oma toodetele ka reaalset referentsi. Toote turustamisega

pidigi tegelema hageja, kes sellega aga toime ei tulnud. Seega oli tootja ise sunnitud

otsima toote turustuskanaleid.

21. Kostja ei nõustu hageja etteheitega selles, nagu oleks ta rikkunud lepingut sellega, et ei

edastanud hagejale valgustite edasimüügiks vajalikku sertifikaati. Väide pole

5(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-14810

tõsiseltvõetav. Esiteks ei tulene lepingu sätetest, et kostja pidanuks esitama hagejale

tema nõudmisel ENEC sertifikaadi ning et selle esitamata jätmine oleks

lepingurikkumine. Lepingu p 4.1 alusel pidi kostja tõepoolest tagama, et tooted

vastaksid Euroopa Liidu regulatsioonide nõuetele. Kuid seda kohustust on kostja ka

täitnud ja tooted vastavad igati EL regulatsiooni nõuetele. Iseenesest märgib hageja

õigesti, et ENEC sertifikaat tõendab toote vastavust Euroopa Liidus kehtivatele

ohutus- ja tõhususnõuetele. Küll aga on ekslik hageja arusaam, et ENEC sertifikaadi

väljastaja peaks olema kostja. Kostja jääb hagejale varasemalt antud selgituse juurde,

et ENEC sertifikaat on vajadusel kättesaadav avalikult www.enec.com ning seda ei ole

vaja igakordselt paberkandjal väljastada.

22. Hageja väide, et ilma paberkandjal sertifikaadita ei ole tal võimalik osaleda

riigihangetel, ei ole asjakohane. Esiteks ei ole hageja tõendanud, et ta üldse osales

mõnel riigihankel ja/või et tema pakkumused oleks tunnistatud mittevastavaks ENEC

sertifikaadi puudumise tõttu.

23. Alusetu on hageja etteheide ka selles, nagu oleks kostja rikkunud garantii- ja tarnimise

kohustust. Lepingu tervikmahtu arvestades on tegemist äärmiselt marginaalsete

näidetega, mis ei ole lepingurikkumise kontekstis tõsiseltvõetavad argumendid.

Hageja väitel jättis kostja tarnimata kõigest ühe (1) lambi ja jättis väidetavalt

teostamata (ühe) lambi remondi. On ilmne, et kui kostja eesmärk oli müüa 17 500

lampi, siis võimalikud probleemid kahe lambiga ei saa olla mitte mingil juhul

mõjuvaks põhjuseks lepingu ülesütlemiseks.

24. Asjakohaseks ei saa pidada hageja väidet, et kostja ei varustanud tooteid vajaliku

tehnilise kirjeldusega ning paigaldus- ja hooldusjuhendiga. Hageja väitel ei ole

valgustite edasimüük ilma vastavate juhenditeta mõeldav. Esiteks kostja osundas, et

lampide tehniline kirjeldus ja parameetrid olid juba 21.03.2014 lepingu enda osaks,

mingeid muid juhiseid ei ole hageja küsinud. Seejuures on hageja puhul tegemist

professionaalse elektriettevõtjaga. Teiseks, analoogselt eelmise väitega ei ole hageja

ka siin detailsemalt selgitanud ega tõendanud, millise konkreetse tellimusega seoses

jättis kostja paigaldus- ja hooldusjuhendi väidetavalt edastamata või kus ja kellele jäid

hagejal nende juhendite puudumise tõttu valgustid müümata. Hageja väited on otsitud

õigustamaks suutmatust valgusteid müüa.

25. Kuna leping on ülesütlemise tõttu lõppenud, siis tõusetub küsimus ülesütlemise

õiguslike tagajärgede kohta eelkõige lepingu sõlmimisel tasutud summadega

seonduvalt. Kostja selgitas eelnevalt, et tema lepingut rikkunud ei ole ja hageja

ülesütlemine ei ole kehtiv. Lepingu ülesütlemise põhjustas hageja suutmatus endale

lepinguga võetud kohustusi täita. Seega puudub hagejal lepingust tulenev nõudeõigus

lepingutasu tagastamiseks. Kuivõrd olemuslikult oli tegu ühekordse tasuga

müügiõiguse omandamise eest, siis ei ole see tasu 5-aastase perioodi peale osadeks

jagatav.

26. Teiseks, lepingu lisa C nägi ette ka teise võimaluse lepingutasu tagastamiseks. Nimelt

tuleks lisa C kohaselt lepingutasu tagastada üksnes kolme aasta müügiplaani täitmisel.

Seda tingimust saabunud ei ole.

27. Hageja taotleb ühe hagi nõude komponendina üheksa valgusti ostuhinna tagastamist

kogusummas 2655 eurot VÕS § 196 lg 4 alusel. See nõue on samuti alusetu. Kostja

esitas seisukoha, et VÕS § 196 lg 4 ei ole tasunõude alusena kostjalt hagejale müüdud

lampide juhul rakendatav. Kui hageja tellis turustuslepingu raames kostjalt teatud

koguse lampe, kostja need tarnis ja hageja nende lampide eest tasus, siis on õiguslikus

mõttes tegemist eraldiseisva müügilepinguga, mis on kohase täitmisega lõppenud

(VÕS § 186 p 1). Kuid see eraldiseisev müügileping ei puuduta turustuslepingut,

millega hageja omandas üldise lampide edasimüümise õiguse jaeturul. Kohase

6(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-14810

täitmisega lõppenud müügilepingu pinnalt ei ole võimalik enam esitada ostuhinna

tagastamise nõuet. Kostjal ei ole hageja ees rahalisi kohustusi ja seega ei ole ta

rahalise kohustusega täitmisega viivituses.

28. Iseenesest on õige hageja käsitlus, et Riigikohus on jaatanud põhimõttelist võimalust

nõuda kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitamist kahjuna. Küll aga omab tähtsust,

et selle nõude esitamine kahjuna eeldab esmase eeldusena kostjapoolset kohustuse

rikkumist (VÕS § 100 tähenduses), st kostja õigusvastast käitumist. Kostja on

korduvalt esile toonud, et tema ei ole hageja suhtes mingeid kohustusi rikkunud. Seega

puudub ka põhjuslik seos. Arvetel näidatud kulu ei oleks kindlasti täies mahus

hüvitatav. Näiteks arvel 068-10-15 on tegevustena ära toodud Eesti Kaubandus-

Tööstuskoja Arbitaažikohtu reglemendiga tutvumine ja erinevad büroosisesed

nõupidamised, mille seos antud asjaga on küsitav. Arvel 080-11-15 on tegevusena

näidatud osalemist läbirääkimistel, arve 043-01-16 spetsifikatsiooni pole aga üldse

esitatud, mistõttu pole teada, mille eest on arve esitatud. Kulutused nõude analüüsile ja

õigusliku aluse väljaselgitamisele on rahaliselt hinnatavad antud kohtumenetluse

raamides ja need kulud ei kuuluks mingil juhul hüvitamisele kahjuna kohtueelses

menetluses.

29. Taganemata vähimalgi määral eespool toodud õiguslikest seisukohtadest, esitas kostja

menetlusliku tasaarvestusavalduse juhul, kui kohus peab hageja rahalist nõuet

põhjendatuks. Kostja tugines asjaolule, et hageja tegevusetuse tulemusena ei

õnnestunud kavandatud müügiplaani realiseerida. Seetõttu tekkis kostjale tulenevalt

hageja tegevusetusest kauba müümisel kahju saamata jäänud tulu näol. Kui hageja

oleks müünud 2014. aastal 1500 lampi ja 2015. aastal veel 2500 lampi, oleks kostja

kasum igalt lambilt algsete hindade puhul olnud minimaalselt 30 eurot. Seega jäi

saamata tulu ca 120 000 eurot. Isegi kui hageja oleks müünud kaks korda vähem (ca

2000 lampi), jäi kostjal saamata tulu ca 60 000 eurot. Kui tuua võrdluseks 2016. aastal

müüdud lambid ca 600 tk, siis tänastes hindades on kostja kasum igalt lambilt

vähemalt 50 eurot, kokku seega 30 000 eurot. Tasaarvestuse tulemusena ei ole Pluvo

OÜ-l kostja vastu rahalist nõuet, mistõttu loeb TFA Engineering OÜ rahalised

kohustused Pluvo OÜ ees kattuvas osas lõppenuks.

Vastuhagi aluseks olevad asjaolud

30. Kostja esitas 01.02.2017 vastuhagi, milles taotleb hagejalt kahjuhüvitise 59 700 euro

väljamõistmist ja palub TFA Engineering OÜ hagi rahuldamisel tasaarvestada poolte

nõuded ning menetluskulude jaotuse määramisel jätta kõik menetluskulud Osaühing

Pluvo kanda ja mõista TFA Engineering OÜ kantud menetluskulud välja Osaühingult

Pluvo vastavalt hilisemalt esitavale menetluskulude nimekirjale.

31. Poolte vahel sõlmitud lepingu lisas C sisaldus 2014 minimaalne müügikogus 1500

lampi, 2015 minimaalne müügikogus 2500 lampi, 2016 minimaalne müügikogus 3500

lampi, 2017 minimaalne kogus 5000 lampi ja 2018 samuti 5000 lampi (kokku

planeeriti müüa seega 17 500 lampi, sellest esimesel aastal 1500 lampi ja teisel aastal

2500 lampi). Tegelikult suutis hageja kahe aasta jooksul kavandatud 4000 lambi

asemel müüa kõigest 20 lampi, mis on 0,5% kavandatud müügikogusest. Seega

sisuliselt hageja omalt poolt lepingut täitma ei asunudki. Kokkuvõtlikult tugineb kostja

vastuhagiga seoses asjaolule, et hageja tegevusetuse tulemusena ei õnnestunud

kavandatud müügiplaani realiseerida. Kostjal saamata planeeritud tulu hageja kaudu

kavandatud lampide edasimüügist. Kui hageja oleks kokkulepitud müügiplaani

täitnud, siis ei oleks kostjal kahju tekkinud.

32. Kahju suuruse osas esitab kostja äärmiselt konservatiivse arvestuse ning piirdub ka

ajalises võtmes üksnes kahe esimese aasta planeeritud müügilt saamata jäänud tuluga.

7(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-14810

17.03.2014 edasimüügilepingu lisas A oli kokku lepitud kostjalt hagejale

edasimüügiks mõeldud lampide hinnakiri ühe lambi kohta (st hind kostjalt hagejale,

millele hageja oleks edasimüümise korral lisanud veel oma kasumimarginaali). Kostja

selgitas vastuses hagile, et 2014. aastal oli kostja lampide maaletooja/tarnija, aga mitte

lampide tootja. Lampide tootjaks oli TFA Development OÜ (registrikood 11941266).

Kostja TFA Engineering OÜ omas lampide edasimüügiõigust TFA Development OÜ-

ga sõlmitud koostöölepingu alusel. 11.02.2014 koostöölepingu p 2.6 nähtuvalt on

pooled kokku leppinud, et TFA Engineering OÜ võib RQ valgusteid edasi müüa

vastavalt tootja poolt määratud hinnaga järgmise valemi alusel: toote omahind + 15

eurot, ilma käibemaksuta. Eelnevast järeldub, et kostja planeeritud kasum iga lambi

pealt sõltumata mudelist oli kavandatud 15 eurot (s.o ca 7.5% või kallima lambi puhul

vastavalt 5,3% või 4% hagejaga 21.03.2014 edasimüügilepingus kokkulepitud

müügihinnast). Müügiplaani kohaselt planeeriti 2014. aastal müüa 1500 lampi ja 2015.

aastal 2500 lampi, so kokku 4000 lampi. Hageja müüs 20 lampi. Seega müümata jäi

3980 lampi. Seetõttu jäi kostjal saamata tulu 2014-2015 eest kogusummas 59 700

eurot (15 x 3980= 59 700), sellest arvestuslikult 22 500 eurot 2014. aasta kohta ja 37

200 eurot 2015. aasta kohta. Kostja rõhutas, et tegelik saamata tulu on veelgi suurem,

kostja lähtub konservatiivsest arvestusest. Kostja ei nõua hagejalt oma nõudega

seonduvalt ka viivist ega muid kulusid.

Hageja vastuväited vastuhagile

33. Hageja vaidles 17.02.2017 vastuses vastuhagile sellele täies ulatuses vastu ja palus

jätta vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.

34. Üheski lepingu punktis ega lepingule eelnenud kokkulepetes ei leppinud pooled

kokku, et hagejal on kohustus müüa minimaalselt teatud arv valgusteid. Seega ei

saanud hageja rikkuda lepingut ning kahjunõue on alusetu. Teiseks on kostja rikkunud

oma lepingulisi kohustusi, mistõttu ei olnudki hagejal võimalik müüa soovitud hulgal

valgusteid. Isegi, kui kohus tuvastab, et hageja on rikkunud lepingut, ei saa kostja

tugineda lepingurikkumisele, sest selle on põhjustanud temast endast tulenevad

asjaolud (VÕS § 101 lg 3). Kolmandaks ei ole kostjal saanud tekkida kahju. Kostja ei

ole tõendanud kahju tekkimist. Saamata jäänud tulu nõude tõendamiseks ei ole kostja

tõendanud reaalset kavatsust ja võimalust saada tulu. Hinnakokkulepe TFA

Development OÜ-ga, mille alusel kostja oma kahju on soovinud tõendada, on tühine

KonkS § 4 lg 1 alusel. Neljandaks, kui lugeda kostja puhul saamata jäänud tulu nõue

tõendatuks, siis tuleb sellest maha arvata kulud, mida kostja on selle võrra kokku

hoidnud ning maha arvata tulu, mida kostja teenis, rikkudes hageja ainumüügiõigust.

Lisaks tuleb kostja nõuet vähendada VÕS § 139 ja VÕS § 140 alusel.

35. Kohtupraktikas ei ole aktsepteeritud n-ö abstraktset saamata jäänud tulu, st tulu, mida

isik oleks oma tavapärase majandustegevuse jätkamise eeldamise kaudu saanud.

Tõendada tuleb konkreetset võimalust teenida tulu, st et kahju tekkimiseks peab

esitama tõendid, mis tõendaksid konkreetsete tehingute sõlmimise võimalust, mis

luhtusid tulenevalt teise lepingupoole rikkumisest. Hageja hinnangul ei ole kostja

esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et tal jäi mingi valgustite müügitehing

sõlmimata või et tal oli potentsiaalne valgustite ostja, kellele hageja ei müünud

valgusteid, mistõttu jäi ka kostjale tulu saamata.

36. Praegusel juhul on oluline kahju tekkimise hindamisel arvestada ka sellega, millist

liiki lepinguga on tegemist. Hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud töövõtulepingut,

mille puhul peab lepingupool saavutama teenuse osutamisega mingi kindla tulemuse

(VÕS § 635 lg 1). Poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping (VÕS § 619 lg 1), mille

alusel osutas hageja kostjale teenuseid (turustus ning edasimüük). Käsunduslepingu

8(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-14810

puhul on küll samuti oluline eesmärgi saavutamine, kuid käsundisaaja ei saa tagada

kindla tulemuse saavutamist ehk ta ei ole kohustatud saavutama teenuse osutamisega

kindlat tulemust.

37. Samuti on hageja tõendanud, et ta on omalt poolt teinud kõik võimaliku, et müüa

võimalikult palju valgusteid - hageja on osalenud ning soovinud osaleda kõikidel

suurematel hangetel, kuid mis on luhtunud tulenevalt ENEC sertifikaadi puudumisest.

Hageja on tõendanud, et ta on projekteerimistöödes kasutanud kostja valgusteid ning

on tõendanud, et ta on proovinud saada koostöölepingut teiste

projekteerimisettevõtjatega.

38. Kui kohus siiski leiab, et kostja nõue hageja vastu on põhjendatud, palub hageja kohtul

vähendada kostja nõuet VÕS § 139 ja VÕS § 140 alusel. Esiteks leiab, et kuna kostja

kahju tekkis üksnes kostjast endast tulenevate asjaolude tõttu, siis palub hageja

vähendada kostja nõuet nullini VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel. Teiseks, kui kohus leiab,

et kostja nõude nullini vähendamine ei ole põhjendatud, palub hageja vähendada

kostja nõuet kohtu äranägemise järgi, võttes arvesse asjaolu, et kahju tekkis kostja

enda lepingurikkumiste tõttu ning arvestades eriti sellega, et kostja ei juhtinud hageja

tähelepanu ebatavaliselt suure kahju tekkimise ohule.

39. Kolmandaks, palub hageja vähendada kostja nõuet VÕS § 140 lg 1 alusel, sest kahju

hüvitamine täies ulatuses oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ning mõistlikult

vastuvõtmatu. Seda põhjusel, et hageja on tasunud kostjale lepingutasuna 24 000

eurot, kuid ei ole kostjast tulenevatel põhjustel saanud teostada edukat müüki. Kostja

ei ole täitnud lepinguga võetud kohustusi (dokumentide edastamine, garantii- ja

tarnekohustuste täitmine), mis selgelt mõjutasid valgustite edasimüüki. Seega

võrreldes poolte kohustusi ning lepingu reaalset täitmist mõlema osapoole poolt, on

kahju nõudmine äärmiselt ebaõiglane, sest hageja on tasunud 24 000 eurot sisuliselt

mitte millegi eest. Seega tuleks vähendada kostja nõuet nullini. Juhul, kui kohus leiab,

et kostjapoolsed lepingurikkumised ei ole mõjutanud nii oluliselt valgustite

edasimüüki, tuleks võtta neid rikkumisi arvesse ning vähendada kostja nõuet vähemalt

24 000 euro võrra.

Esimese astme kohtu otsus

40. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 16

200 eurot, millest kostja poolt tagastamata lepingutasu jääk on 15 200 eurot ning

hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitis 1 000 eurot. Samuti mõistis maakohus

kostjalt hageja kasuks välja intressi 30,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

summas 833,90 eurot ning viivise põhinõudelt 16 200 eurot alates 03.10.2016 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja hagi jäi

rahuldamata summas 2 655 eurot. Kostja vastuhagi jäi rahuldamata. Nii hagi kui

vastuhagi menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud summas 3093 eurot ja viivise menetluskulude tasumisega

viivitamisel.

41. Otsuse põhjenduste kohaselt ei kinnita tõendid kostja väidet, nagu oleks hageja

pannud toime sellise olulise lepingurikkumise, mis andnuks kostjale õiguse lepingu

ülesütlemiseks. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu oleksid pooled lepingu lisas C kokku

leppinud kostja kohustuses müüa kindlaksmääratud koguses lampe. Käesolevas asjas

esitatud tõendite alusel ei ole võimalik järeldada, nagu olnuks poolte ühine tahe

suunatud hageja poolt endale lampide müügikohustuse võtmisele. Pooltevahelises

lepingus on lisa C tingimused defineeritud inglise keeles kui „selling plan“ ehk eesti

keeles „müügiplaan“ ning ka lisas C kasutatakse sama terminit „müügiplaan“.

Lepingust endast ega muudest tõenditest ei nähtu, et pooled soovinuks käsitleda

9(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-14810

müügiplaani tingimusi hagejale kohustuslikuna. Seejuures juba termini „plaan“

kasutamine viitab kohtu hinnangul asjaolule, et tegemist ei olnud kohustusega.

42. Kuna pooled ei olnud leppinud kokku lampide müügikohustuses, siis ei saanud kostja

tugineda hagejaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel hagejapoolsele lepingurikkumisele.

Kostja poolt alles kohtumenetluses esile toodud hageja väidetav tegevusetus

müügiplaani täitmisel kui mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks VÕS § 196 lg 1 alusel

ei ole kohtu hinnangul aga asjakohane. Kostja on lepingu ülesütlemisel tuginenud

hagejapoolsele lepingu lisa C müügikohustuse rikkumisele, mitte poolte huvide

abstraktsele kaalumisele VÕS § 196 lg 1 tähenduses. Kuigi iseenesest pole välistatud

ülesütlemisavalduse täiendamine ka kohtumenetluses, ei saa täiendamine tähendada

seda, et kohtumenetluses esitatakse advokaatide abiga täiesti uued lepingu

ülesütlemise alused, millele kostja algselt ei tuginenud. Sellisel juhul oleks tegemist

juba uue ülesütlemisavaldusega, mis oleks kohtu hinnangul vastuolus hea usu

põhimõttega ning mis oleks esitatud pärast mõistliku aja möödumist.

43. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja 15.10.2015 ülesütlemisavaldus pole kehtiv ka

seetõttu, et see ei ole tehtud mõistliku aja jooksul. Kuna lepingu p-s 9.2 ei ole pooled

reguleerinud ülesütlemistähtaega, tuleb lähtuda VÕS §-st 196 lg-st 3, mille kohaselt

võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul

pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Kostja ütles

lepingu üles mh põhjusel, et hageja ei ole täitnud 2014. aasta müügiplaani. Hageja

märkis õigustatult, et 2014. aasta müügiplaani mittetäitmisest pidi kostja teadlik olema

hiljemalt 2014. aasta lõpuks, kuid lepingu ülesütlemisavalduse esitas kostja alles enam

kui 10 kuud hiljem 2015. aasta oktoobris, mida kohus ei pea mõistlikuks ülesütlemise

ajaks. Kohus ei pea põhjendatuks kostja viidet nn kestvale rikkumisele, mis justkui

ülesütlemisavalduse esitamise tähtaega pikendas. Pooled eristasid lepingus selgelt

müügiplaani eesmärke aastate kaupa, mistõttu sai kostja ka igat aastat puudutavat

väidetavat rikkumist eraldi käsitleda. Seejuures ei olnud 2015. aasta oktoobris

võimalik hinnata 2015. aasta müügiplaani täitmist, kuna vastav aasta ei olnud veel

möödunud.

44. Eeltoodut arvestades ei olnud kostjapoolne lepingu ülesütlemine kehtiv, sest

ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused ei olnud täidetud.

45. Järgnevalt hindab kohus seda, kas hageja ütles pooltevahelise lepingu õiguspäraselt

üles. 06.11.2015 andis hageja kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise

lõpetamiseks. Hageja selgitas, milles tema arvates seisneb lepingurikkumine kostja

poolt. Ühtlasi andis hageja kostjale aega seitse päeva, et edastada hagejale valgustite

edasimüügiks vajalik ENEC sertifikaat. 13.11.2015 vastas kostja hageja teatele, jäi

oma varasemate seisukohtade juurde ning keeldus edastamast ENEC sertifikaati,

leides, et see on avalikult kättesaadav ja lepingust ei tulene kostjale kohustust ENEC

sertifikaadi esitamiseks. Ühtlasi leidis kostja, et kostjapoolne lepingu ülesütlemine on

kehtiv ning alates 23.10.2015 puudub hagejal õigus teha tehinguid ja mistahes

toiminguid lepingus kokkulepitud valgustite edasimüügiks. Hageja esitas 22.01.2016

lepingu ülesütlemisavalduse. Ülesütlemisavalduse põhjendusena märkis hageja, et

„Kuivõrd 15.10.2015 lepingu ülesütlemine TFA poolt ei ole kehtiv ning pooled ei ole

suutnud erimeelsusi läbirääkimiste teel lahendada, siis lähtudes VÕS § 196 lg-st 1 ja

lg-st 2, ütleb Pluvo mõjuval põhjusel lepingu üles, sest TFA on rikkunud lepingulisi

kohustusi ning samuti, arvestades kõiki asjaolusid, ei ole mõistlik nõuda lepingu

jätkamist“. Kohus leiab, et hageja on eelnimetatud avalduse alusel kostjaga sõlmitud

lepingu kehtivalt üles öelnud ja põhjendab seda järgnevalt.

46. Kohus leiab, et kostjapoolse olulise lepingurikkumise alguseks saab lugeda hiljemalt

kostja 13.11.2015 kirja saatmist, sest nimetatud kirjas teatas kostja, et kostjapoolne

10(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-14810

lepingu ülesütlemine on kehtiv ning „alates 23.10.2015 puudub hagejal õigus teha

tehinguid ja mistahes toiminguid lepingus kokkulepitud valgustite edasimüügiks“.

Olukord, kus üks lepingupool teatab teisele, et teisel lepingupoolel on keelatud teha

mistahes tehinguid ja toiminguid lepingu täitmiseks, tähendab ühemõtteliselt

keeldumist koostööst teise poolega ning kohtu hinnangul on see käesoleval juhul

vaadeldav kostjapoolse lepingu rikkumisena.

47. Kuna kostja rikkus oma lepingulist koostöökohustust hageja suhtes ning näitas oma

käitumisega selget tahet lepingut mitte täita, siis oli hageja kohtu hinnangul õigustatud

pooltevahelise lepingu VÕS § 196 lg 1 ja lg 2 alusel üles ütlema.

48. Kohus ei pea eelnevat arvestades vajalikuks käsitleda muid pooltevahelise koostöö

nüansse ja sellega seotud poolte väiteid ning tõendeid, nagu kostja väidetav

tarnekohustuse rikkumine, puudustega valgustite tarnimine ning garantiikohustuse

rikkumine või edasimüügiks vajalike sertifikaatide edastamine. Kuna kostja teatas

hagejale, et alates 23.10.2015 puudub hagejal õigus teha tehinguid ja mistahes

toiminguid lepingus kokkulepitud valgustite edasimüügiks, siis kostjapoolsel täielikul

koostööst keeldumisel ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust hageja poolt esile

toodud poolte varasema koostöö elemendid, sh hageja poolt 19.02.2015 ja 06.10.2015

esitatud päringud ENEC sertifikaadi kohta.

49. Kohus ei nõustu kostjaga selles, nagu oleks pooled lepingu p-ga 9.2. välistanud hageja

õiguse lepingu ülesütlemiseks hageja poolt. Kohus nõustub hagejaga, et kui pooled

oleks soovinud, et lepingu ülesütlemisõigus oleks üksnes kostjal, siis oleks lepingus

sõnaselgelt tulnud kokku leppida, et hagejal puudub õigus lepingut üles öelda.

50. Lepingu punktis 9.2. on pooled kokku leppinud litsentsitasu jäägi hagejale

tagastamises juhul, kui leping lõpetatakse esimese kolme aasta jooksul kostjapoolse

rikkumise tõttu. Kuna kohus kohtuotsuse eelnevas osas tuvastas, et kostjapoolse

lepingurikkumise tõttu hageja kehtivalt ütles üles (lõpetas) pooltevahelise lepingu, on

eeldused lepingu p 9.2 rakendamiseks täidetud. Vaidlus puudub selles, et hageja on

tasunud kostjale litsentsitasu viie aasta eest kokku 24 000 eurot, st kuudeks jaotatuna

400 eurot kuu eest. Kohus leiab, et kuna pooled leppisid lepingu perioodina kokku 5

aastat, siis ka hageja poolt tasutud litsentsitasu summas 24 000 eurot oli tasutud seda

lepingu pikkust arvestades. Litsentsitasu oli lepingus defineeritud kui „kokkulepitud

ajavahemiku jooksul kaubamärgi esindamise ja toote müügiõiguse tasu“. Kuni

hagejapoolse lepingu ülesütlemiseni 22.01.2016 sai hageja lepingu alusel valgusteid

müüa üksnes 22 kuud (21.03.2014 – 21.01.2016). Seega on hagejal õigus nõuda

kostjalt 38 kuu eest ette tasutud lepingutasu jäägi tagastamist kokku summas 15 200

eurot. Kuna pooled olid lepingus kokku leppinud lepingutasu jäägi tagastamises, siis

on ebaõige kostja väide, et nimetatud tasu ei ole 5-aastase perioodi peale osadeks

jagatav.

51. Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et kostjal on hageja ees rahalised kohustused (vt

kohtuotsuse 122-124) ning hageja on lepingu ülesütlemisel nõudnud kostjalt rahalise

kohustuse täitmist, leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt intressi ja viivise

tasumist ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 15 200 eurolt arvestatud

intressi summas 30,17 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise summas 833,90

eurot.

52. Kohtueelse õigusabi osutamisega seotud asjaolusid ja tõendeid arvestades, leiab kohus

et VÕS § 127 lg 6 õiglaseks hüvitiseks hagejale kostjate poolt tekitatud kahju eest on

hüvitis summas 1000 eurot ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista. Kohus nõustub hagejaga, et tulenevalt kostjapoolsest lepingurikkumisest olid

hageja õigusabikulud põhjuslikus seoses kostja tegevusega, need olid kostjale

ettenähtavad ning need on hõlmatud kahju hüvitamise normi kaitse-eesmärgiga.

11(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-14810

53. Lisaks eeltoodule on hageja esitanud valgustite ostuhinna tagastamise nõude. Kohus

nõustub kostjaga, et hageja nõue üheksa valgusti ostuhinna tagastamiseks summas

2655 eurot on alusetu ning kohus jätab selles osas hagi rahuldamata. Lepingu p 3.1.

kohaselt tegutses hageja kostjast sõltumatuna. Seega, kui hageja tellis kostjalt

valgusteid ja tasus nende eest, siis oli see hageja enda risk, kusjuures kohus nõustub

kostjaga, et selline lampide ostutehing kui eraldiseisev tehing on täitmisega lõppenud.

54. Kokkuvõtlikult tugineb vastuhagi sellele, et hageja ei olevat täitnud oma lepingulisi

kohustusi, sh peamist lepingulist kohustust müüa lampe kokkulepitud koguses.

Teisisõnu on hageja tegevusetus kostja arvates käsitletav lepingu kestva rikkumisena,

sest müügieesmärki iga aasta lõikes ei saavutatud, sh esimesel aastal. Kohus tuvastas

käesoleva kohtuotsuse I osas, et pooled ei leppinud kokku lampide müügikohustuses,

seega ei saanud kostja tugineda hagejaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel

hagejapoolsele lepingurikkumisele ning hagejale ei ole etteheidetav ka tegevusetus

müügiplaani täitmisel.

55. Kuna vastuhagi tugineb ekslikele eeldustele (eelkõige kostja ebaõige väide

hagejapoolse lepingurikkumise kohta), mis asja kohtuliku arutamise kestel kinnitamist

ei leidnud, siis on vastuhagi alusetu ning kohus jätab selle täies ulatuses rahuldamata.

Kuna vastuhagi on põhimõtteliselt alusetu, siis puudub vajadus eraldi käsitleda muid

hagejapoolseid vastuväiteid vastuhagile (sh väited, et kostja ei ole tõendanud tulu

saamise kavatsust ja võimalust ning et kostja ei oleks tulu saanud). Kuigi kohus

eeldab, et vastuhagiga asendas kostja oma menetlusliku tasaarvestuse, märgib kohus

siiski selguse huvides, et eelpool kirjeldatud põhjustel on alusetu ka kostjapoolne

menetluslik tasaarvestus, mis põhineb samadele argumentidele kui vastuhagi.

56. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole

asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise

rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Muuhulgas leiab kohus, et asja

õigeks lahendamiseks ei oluline see, milline oli poolte vahel sõlmitud lepingu täpne

tüüp, seda enam, et mõlemad pooled leidsid, et tegemist võib olla segatüüpi lepinguga.

57. Kohus leiab, et hagiga seotud menetluskulud tuleb käesoleva vaidluse asjaolusid

arvestades jätta täielikult kostja kanda, sest kõigis peamistes vaidlusküsimustes olid

hageja argumendid põhjendatud ning kohus rahuldas hagi ülekaalukas osas.

Vastuhagiga seotud menetluskulud tuleb samuti jätta tervikuna kostja kanda, sest

vastuhagi jäi rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

58. Apellatsioonkaebuse kohaselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata, vastuhagi rahuldada ja menetluskulud jätta

hageja kanda.

59. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei vaidlusta kostja kohtuotsust osas, milles

hagi jäeti rahuldamata. Kostja hinnangul jättis kohus otsuse tegemisel välja

selgitamata, mis oli poolte tegelik tahe edasimüügilepingu sõlmimisel. Kohus on

andnud lepingule tähenduse, mida sellel tegelikult ei ole, kui asus otsuses seisukohale,

et edasimüügilepinguga ei olnud pooled kokku leppinud lampide

edasimüügikohustuses. Edasimüügilepingu peamine mõte ja eesmärk saab olla üksnes

ja ainult toodete edasimüük. Kuna hageja sõnul oli tal enam kui 20 aastat

müügikogemust elektriseadmete turustamisel kogu Baltikumis, pidi hageja hästi aru

saama mis on sarnaste edasimüügilepingute olemus ja eesmärk.

60. Kohtu käsitlus lähtub väärast eeldusest, et ühe ja sama lepingu raamides on võimalik

lepingulisi kohustusi jagada põhikohustusteks, mis on kohtu arvates siduvad ja

imperatiivsed ja mittepõhikohustuseks, mis ei ole kohtu arvates siduvad. Kostja on

12(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-14810

seisukohal, et lepingulised kohustused on siduvad ja täitmiseks kohustuslikud

tervikuna, sõltumata sellest, kas need on nimetatud põhitekstis või lepingu lisades.

61. Hageja peamine kohustus oli lampe müüa ja kostja peamine kohustus oli hagejat

lampidega vastavas ulatuses varustada. Kostja kohustused olid mh loetletud lepingus,

milleks oli tagada toodete tootmine, olemasolu, vastavus EL nõuetele, piisav laovaru,

tarnedokumendid jne. Kostja on kõik need kohustused täitnud. Hageja ise väidetavale

koostöökohustuse rikkumisele ei tuginenud, sellise käsitluse võimalus ilmnes

üllatuslikult alles kohtuotsusest.

62. Kostja on seisukohal, et kehtiv on kostja poolt lepingu ülesütlemine. Hageja rikkus

oluliselt lepingut ning rikkumiseks oli hageja tegevusetus lampide edasimüümisel.

Kostja on tuginenud müügiplaani rikkumisele, kuid teatas ülesütlemisavalduses ka

seda, et hageja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi. See on samaaegselt käsitletav

hageja tegevusetusena ning kostja ei ole esile toonud mingeid uusi asjaolusid

ülesütlemise alusena.

63. Kostja ütles lepingu üles mõistliku aja jooksul, sest kostja ütles lepingu üles mitte

ainult seetõttu, et hageja ei täitnud 2014.a müügiplaani vaid seetõttu, et hageja ei

täitnud nii 2014.a kui ka 2015.a müügiplaani. Kostjal tekkis 2015.a teises pooles

veendumus, et hageja ei suuda täita endale võetud kohustusi. Kui 2015.a I pooles säilis

lootus, et hageja suudab täita 2014.a müügiplaani ja 2015.a müügiplaani, siis 2015.a II

pooles oli selge, et hageja seda teha ei suuda. Kohus on ülesütlemise mõistliku tähtaja

kontekstist otsuses leidnud, et pooled eristasid lepingus selgel müügiplaani eesmärke

aastate kaupa, mistõttu sai kostja igat aastat puudutavat rikkumist käsitleda eraldi.

64. Tulenevalt eelnevalt loetletud ebaõigetest eeldustest jättis kohus põhjendamatult

rahuldamata vastuhagi ja vastavad argumendid otsuses käsitlemata.

Ringkonnakohtu seisukoht

65. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus

tuleb jätta rahuldamata.

66. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 21.03.2014 turustuslepingu (edaspidi ka

leping), mille tingimuste kohaselt andis kostja hagejale 4 aastaks Eesti, Läti ja Leedu

territooriumil kaubamärgi esindamise ja toodete müügiõiguse, hageja kohustus tasuma

kostjale nn litsentsitasu 24 000 eurot vastavalt lepingu lisale C.

67. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel sõlmitud leping on

lõppenud ülesütlemisega. Kuna lepingu ütlesid üles mõlemad pooled ja hagis ning

vastuhagis esitatud nõuete lahendamine sõltub esmalt sellest, kumma poole

ülesütlemine on kehtiv, leidis maakohus õigesti, et asja õigeks lahendamiseks tuleb

kõigepealt tuvastada, kas kostja, kui esimesena lepingu ülesöelnud pool, tegi seda

õiguspäraselt.

68. Kostja ütles lepingu üles 15.10.2015 teatega (I kd, tlk 29), täpsustades seda

30.10.2015 seisukohaga (I kd, tlk 33). Hageja ütles lepingu üles 22.01.2016

avaldusega (I kd, tlk 45). Asjast nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et kostja tõi

ülesütlemise põhjusena esile hageja lepingu rikkumise.

69. Maakohus asus seisukohale (kohtuotsuses p 133), et asja õigeks lahendamiseks ei ole

oluline see, milline oli poolte vahel sõlmitud lepingu täpne tüüp, seda enam, et

mõlemad pooled leidsid, et tegemist võib olla segatüüpi lepinguga.

70. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Selleks, et tuvastada, kas

lepingupool on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, tuleb välja selgitada sõlmitud

lepingu tüüp ehk lepingu eesmärk ja poolte kohustuste sisu. Ilma eelnimetatut

tuvastamata ei ole võimalik analüüsida seda, kas pool on lepingut rikkunud.

13(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-14810

71. Hoolimata sellest, et maakohus leidis, et asja õigeks lahendamiseks ei ole oluline see,

milline oli poolte vahel sõlmitud lepingu täpne tüüp, asus maakohus õigesti poolte

vahel sõlmitud lepingut tõlgendama ning lepingust tulenevaid kohustusi tuvastama.

72. Ringkonnakohus leiab, et õige on poolte seisukoht (II kd, tlk 160 pöördel-161), et

poolte vahel sõlmitud lepingul on nii käsundus- kui ka müügilepingu tunnuseid. VÕS

§ 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga

maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 järgi

käsundiandja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi

laadist tuleneva vajaliku hoolsusega, lg 2 järgi käsundisaaja peab täitma käsundi

vastavalt oma teadmisele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära

hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuse

tasemel. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja

ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

73. VÕS § 1 lg 2 järgi, kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi

tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt,

välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine võimalik ei ole. Antud juhul ei ole

võimalik nii käsunduslepingu kui müügilepingu sätete üheaegne kohaldamine, sest

müügileping on suunatud tulemuse saavutamisele, aga käsunduslepingu järgi peab

käsunditäitja tegutsema eesmärgi saavutamise nimel, kuid eesmärgi saavutamata

jätmine lepingu rikkumine ei ole. Seega ei hinnata eelnimetatud eri lepinguliikide

puhul lepingu täitmist ning täitmise nõuetekohasust samadest kriteeriumidest

lähtuvalt.

74. Siiski leiab ringkonnakohus, et kuigi poolte vahel sõlmitud lepingul on nii käsundus-

kui ka müügilepingu tunnuseid, ei pea erinevate lepingutüüpide kohta sätestatut

käesolevas asjas üheaegselt kohaldama. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta

järgmiselt.

75. VÕS § 24 lg 1 järgi lepingupool võib olla lepinguga kohustatud saavutama teatud

tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku ning lg 3

järgi, kui lepingus ei ole otse väljendatud, kas lepingupool on kohustatud teatud

tulemuse saavutama või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku,

tuleb selle väljaselgitamisel arvestada eelkõige nimetatud sättes nimetatud asjaolusid.

76. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.1 ja p 3 järgi andis kostja hagejale õiguse müüa

kostja (vahendatud) tooteid (edaspidi kostja tooted) kindlal territooriumil, kusjuures

hageja kohustus tooteid müüma oma nimel. Lepingu p 6.1.a kohaselt oli hageja

kohustuseks anda endast parim, et teha kindlaks toodete võimalikud ostjad lepingus

kokkulepitud territooriumil ja nendega tihedalt suhelda, edendada mõistlikul ja

sündsal viisil toodete müüki ning tegutseda territooriumil müüja huvides tõhusalt ja

professionaalselt. Nimetatud lepingutingimused viitavad selgelt poolte vahel sõlmitud

käsundilaadse lepingu sõlmimisele, sest kostja on käsundiandjana andnud hagejale kui

käsundisaajale õiguse ostjate leidmiseks, et tooteid müüa ning sellele vastas hageja

kohustus teha toodete tutvustamiseks ja müügiks kõik mõistlikult võimalik.

77. Samas lepingus on poolte vahel kokku lepitud ka müügilepinguga seotud poolte

õigustes ja kohustustes. Eelkõige sisalduvad müügilepinguga seotud poolte õigused ja

kohustused lepingu p-des 2.2, 4 ja 7. Poolte vahel on vaidlus selles, kas sõlmitud

lepingu järgi võttis hageja endale kohustuse osta kostjalt igal aastal vähemalt lepingu

lisas C märgitud koguses tooteid.

14(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-14810

78. Maakohus leidis, et esitatud tõendite alusel ei ole võimalik järeldada, et hageja soovis

võtta endale kostja toodete ehk lampide müügikohustuse. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu seisukohaga (otsuse p 112), et lepingu lisa C kajastas hageja kohustust

maksta konkreetses summas tasu selle eest, et hagejale anti õigus kostja tooteid teatud

territooriumil kindlaksmääratud aja jooksul müüa. Kuna ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega, ei ole vajalik selles osas maakohtu seisukohti korrata.

79. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas kostja on maakohtu menetluse jooksul

ülesütlemise aluseid täiendanud. Maakohus leidis, et kostja seda tegi ning asus

seisukohale, et kohtumenetluses ei saa kostja esitada ülesütlemise aluseid, mida

ülesütlemisavaldus ei sisalda. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et

kostja esitas menetluses uusi ülesütlemise aluseid. Käesolevas asjas tuleb lähtuda

sellest, et kostja ülesütlemise alused sisaldusid nii 15.10.2015 teates kui ka 30.10.2015

täpsustuses. 15.10.2015 teates oli ülesütlemise põhjusena esile toodud hageja poolt

lepinguliste kohustuste täitmata jätmine. Sellele järgnevalt palus hageja ülesütlemise

alust täpsustada. Kostja saatis 30.10.2015 täpsustuse, milles tõi esile, et hageja on

lepingut rikkunud, kuna hageja ei ole täitnud lepingu lisas C märgitud toodete

müügikohustust. Samuti tugines kostja sellele, et hageja tegevust lepingu täitmisel

ligikaudu 1,5 aasta jooksul kuni selle ülesütlemiseni on iseloomustanud suutmatus ja

ka tahte puudumine lepingut nõuetekohaselt üldse täita (I kd, tlk 33). Seega tugines

kostja 30.10.2015 täpsustuses ülesütlemise põhjendamiseks sellele, et hageja ei ole

üldse suutnud lepingut täita.

80. Kuna maakohus asus ebaõigele seisukohale, et kontrollima ei pea kostja väidet, mille

kohaselt on hageja lepingut rikkunud sellega, et hageja on olnud tegevusetu toodete

müümisel, jättis maakohus selle tegemata. Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu

minetuse. Kuna kostja poolt väidetud kohustuse rikkumine seondub poolte vahel

sõlmitud käsunduslepinguga, tulnuks maakohtul tuvastada, kas hageja on käsundit

täites järginud VÕS §-st 620 tulenevat hoolsust.

81. Pooled ei vaidle asjas selle üle, et kostja toodete edasimüük ei toimunud soovitud

edukusega (vt mh hageja poolt apellatsioonkaebuse vastusele esitatud seisukoha p-i

13). Kostja tugineb asjas läbivalt sellele, et kuna hageja ei suutnud tooteid müüa, ei ole

ta teinud kõike mõistlikult võimalikku, et lepingus sätestatud eesmärki täita.

Ringkonnakohus osutab, et kuna käsunduslepingu järgi oli hageja ülesandeks leida

võimalikult palju ostjaid kostja toodetele, kuid tulemuse saavutamine käsunduslepingu

järgi oluline ei olnud, siis väited selle kohta, et lepingu rikkumist tõendab ainuüksi

toodetele ostjate leidmata jätmine, ei ole piisavalt veenvad, et tõendada hageja poolt

lepingu rikkumist.

82. Kostja iseloomustab hageja hoolsuskohustuse täitmata jätmist ka asjaoluga, et pärast

poolte vahel lepingu lõppemist suutis kostja ainuüksi 2016.a 6 kuu jooksul müüa

tooteid 600 tk. Ringkonnakohus leiab, et ka nimetatud väide ei tõenda hageja

hoolsuskohustuse rikkumist lepingu täitmisel, sest on teadmata, millistel tingimustel

kostja need tooted müüs. Seega puudub võrdlusmoment, et hinnata, kas hagejale

pakutud edasimüügitingimustega oleks hageja pidanud suutma vähemalt sama palju

tooteid müüa.

83. Ringkonnakohtu arvates ei saa asjas esitatud tõendeid hinnates asuda seisukohale, et

hageja ei teinud kostja toodete edasimüügiks midagi. Asja materjalidest nähtuvalt on

hageja esitanud pakkumused riigihangetele, sh nn 7 linna valgustite riigihankele (II kd,

tlk 17jj). Nimetatud pakkumus lükati tagasi ENEC sertifikaadi puudumise tõttu (II kd,

tlk 47-52). Asjast nähtuvalt on kostja ise õigeks võtnud, et Eestis tema toodete

müümiseks oli ENEC sertifikaat vajalik (II kd, tlk 162). Hageja on korduvalt kostjalt

nimetatud sertifikaati küsinud ning kuna kostja väidete kohaselt väljastati ENEC

15(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-14810

sertifikaat kostjale alles 30.04.2015, siis võib järeldada, et nimetatud asjaolu pärssis

hageja võimalust kostja tooteid müüa. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus,

et maakohus tuvastas õigesti, et kostja poolt lepingu ülesütlemine oli tagajärjetu, sest

ülesütlemisavalduses märgitud lepingu rikkumised hageja poolt on tõendamata.

84. Käesolevas asjas oli poolte vahel vaidlus ka selles, kas poolte vahel sõlmitud

lepinguga andis kostja hagejale eksklusiivse ehk ainumüügiõiguse kostja toodete

müügiks. Ringkonnakohus leiab, et lepinguga oli antud hagejale ainumüügiõigus (II

kd, tlk 131), sest sellekohane märge on lepingul kirjas. Kostja vaidles hageja

nimetatud seisukohale vastu ja leidis, et hagejale kostja toodete müügiks ainuõigust

antud ei ole. Sellest tulenevalt ei saanud kostja poolt lepingu ülesütlemise mõjuvaks

põhjuseks olla ka see, et poolte vaheline leping välistas kostjal teiste müügikanalite

hankimise võimaluse.

85. Apellatsioonkaebuses on kostja esile toonud, et hagejal oleks olnud referentsidena

ilma riigihanketa olnud võimalik müüa kohalikele omavalitsustele ca 25-30 lampi iga

kohaliku omavalitsuse kohta. Arvestades kostja väidet, et poolte vahel ei olnud

sõlmitud eksklusiivset müügilepingut, jääb arusaamatuks, miks kostja ise seda

veendunult esitatud seisukohta praktikas ei realiseerinud.

86. Kuigi kostja ülesütlemine ei toonud kaasa lepingu lõppemist, peab ringkonnakohus

vajalikuks korrigeerida maakohtu seisukohta selles, et kostja poolt lepingu

ülesütlemisel oli mõistlik tähtaeg ülesütlemiseks möödunud. Poolte vahel sõlmitud

lepingu lõppeesmärgiks oli kostja toodete edasimüük ning arvestades sellega, et

tegemist oli kestvuslepinguga, ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et lepingu

ülesütlemise mõistlik tähtaeg hakkas jooksma lepingu lisas C märgitud iga aasta

lõppemisest. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud kostja seisukoht, et juhul, kui

ülesütlemise aluseks on lepingu kestev rikkumine, pikeneb ka mõistlik tähtaeg lepingu

ülesütlemiseks.

87. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus leidnud põhjendatult, et leping lõppes hageja

ülesütlemisega. Maakohus andis selles osas esile toodud asjaoludele ja tõenditele õige

hinnangu ning põhjendas, miks ta kostja vastuväidetega ei nõustu. Ringkonnakohus

nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei

korda.

88. Nõustuda ei saa kostja apellatsioonkaebuse väidetega, et kohus tegi üllatusliku otsuse,

sisustades hageja ülesütlemise omal äranägemisel. Kostja väidetest võib aru saada nii,

et kostja arvates ei ole hageja ülesütlemisel koostöökohustuse rikkumisele tuginenud.

Hageja tõi ülesütlemisavalduses (I kd, tlk 45-47) esile, millist konkreetset kolme

lepingust tulenevat kohustust on kostja rikkunud. Kokkuvõtvalt tõi hageja mh esile, et

kostja suutmatus täita lepingust tulenevaid kohustusi, eksklusiivse edasimüügiõiguse

rikkumine ning alusetu lepingu ülesütlemine on tekitanud olukorra, milles ei ole

võimalik jätkata lepingu täitmist. Vastuses kostja hagivastusele tõi hageja esile (II kd;

tlk 12 pöördel p –s 52), et lisaks muudele juba viidatud rikkumisele tuleb kostja

alusetut ülesütlemist pidada lepingurikkumiseks. Kuna poolte vahel oli vaidlus, kas

hageja ülesütlemine on tagajärjetu, pidi maakohus kontrollima, kas mõni hageja poolt

esile toodud ülesütlemise alus on põhjendatud ja tõendatut. Asjaolu, et hageja peamine

fookus oli ülesütlemisavalduses suunatud teistele rikkumistele, ei tähenda, et koostöö

tahte puudumise alusele ei oleks kohus pidanud hinnangut andma.

89. Maakohus leidis, et kuna kostja poolt hagejaga koostöökohustuse rikkumine oli

piisav, et õigustada hageja poolt lepingu ülesütlemist, siis ei ole vajalik käsitleda muid

pooltevahelise koostöö nüansse, nagu kostja väidetav tarnekohustuse rikkumine,

puudustega valgustite tarnimine, garantiikohustuse rikkumine ning edasimüügiks

16(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-14810

vajalike sertifikaatide puudumine. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu

otsust. Kaheldav on küll see, kas eraldivõetuna selliste kohustuste rikkumine, nagu

ühe lambi suhtes garantiikohustuse rikkumine ja ühe lambi tarnimata jätmine (kuigi

väidetavalt oli seda vaja ühele olulisele kliendile näidiseks), oleks olnud piisav alus

lepingu ülesütlemiseks. Samas on tõendamist leidnud, et kostja jättis hagejale

edastamata ENEC sertifikaadi, kuigi hageja seda korduvalt küsis (II kd, tlk 85,86, I kd

tlk 103). Kuna kostjale oli teada, et hageja vajab ENEC sertifikaati riigihangetel

pakkumiste esitamiseks, tuleb kostja tegevusetust pidada poolte vahel sõlmitud

lepingu p 5.1. b rikkumiseks. Rikkumise iseloomu arvestades oli ka see piisav alus

hageja poolt lepingu ülesütlemiseks.

90. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 9.2 järgi, kui leping lõpetatakse kostja süül esimese

kolme aasta jooksul, tagastatakse turustaja litsentsitasu jääk turustajale. Seega oli

poolte vahel kokku lepitud, et litsentsitasu ehk lepingutasu jääk tagastatakse juhul, kui

leping lõpetatakse kolme aasta jooksul sõlmimisest kostja lepingu rikkumise

tulemusena. Niimoodi on sellest kokkuleppest aru saanud ka kostja

(apellatsioonkaebuse p 67). Kuna leping lõpetati kostja poolt toimepandud lepingu

rikkumise tulemusena, siis leidis maakohus õigustatult, et osaliselt kuulub hageja poolt

makstu tagastamisele.

91. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmine

kahjuna ei ole põhjendatud, kuna kahju tekkimist ei ole hageja tõendanud. Hageja on

esitanud õigusabiteenuse osutaja arved, kes osutas talle teenust kohtueelses menetluses

ja need on ringkonnakohtu arvates piisavad tõendid kahju tõendamiseks. Seega ka

selles osas ei ole kostja apellatsioonkaebuse väited põhjendatud.

Menetluskulude jaotus

92. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud kostja kanda, va hageja hagi tagamise taotluse esitamisega seonduv

kulu, mis tuleb jätta tema enda kanda. Hageja esitas ringkonnakohtu menetluses hagi

tagamise taotluse, mille kohus jättis rahuldamata. TsMS § 169 lg 3 alusel tuleb

nimetatud taotluse menetlemisega seonduv kulu (õigusabikulu 9 tunni ulatuses) jätta

hageja enda kanda. Kuna kostjal menetluskulud selle taotluse menetlemisega

seonduvalt puuduvad, siis hagejalt kostja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid ei

ole.

93. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema ringkonnakohtus kantud

menetluskulude suuruseks 4 962 eurot, mille palub kostjalt välja mõista, samuti viivise

menetluskulude tasumisega viivitamisel. Menetluskulude kooseisu kuulub riigilõiv

summas 50 eurot, tagatis hagi tagamiselt summas 810 eurot, lepingulise esindaja kulud

31,5 tunni ulatuses tunnihindadega 60/129/140 eurot. Nimekirja kohaselt kulus aega

õigusabi osutamiseks järgmiselt: 0,6 tundi kohtuotsuse analüüs, 1 tund

apellatsioonkaebuse analüüs, 0,5 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, 3

tundi kohtuotsusega tutvumine, kostja apellatsioonkaebuse analüüs, vastuseisukohtade

kaardistamine, 1 tund apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja e-toimiku kaudu

edastamine kohtule, e-kirjaga vastaspoolele ja kliendile lõppversiooni edastamine, 10

tundi kliendi saadetud täiendavate tõenditega tutvumine, apellatsioonkaebuse vastuse

koostamine, 2,5 tundi õiguslik analüüs: hagi tagamise perspektiivi hindamine, 6 tundi

hagi tagamise taotluse koostamine, 0,5 tundi kohtumäärusega tutvumine, 3 tundi

kohtuistungiks ette valmistamine, 1,5 tundi kohtustungiks ettevalmistamine, 2 tundi

kohtuistungiks ettevalmistamine. Istungil taotles hageja lisada menetluskulud seoses

17(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-14810

istungil hageja poolt kahe lepingulise esindaja osalemisega 1,5 tundi 129 euro suuruse

tasuga mõlemale esindajale.

94. Õigusabiteenuse põhjendatust hinnates lähtub ringkonnakohus sellest, et

apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja maakohtu otsust samadel motiividel, mille

kohta ta oli väiteid esitanud juba maakohtus (va arvatud osas milles kostja leidis, et

maakohus tegi üllatusliku otsuse). Kuna sellest tulenevalt kordas ka hageja juba

maakohtu menetluses esitatud väiteid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud

õigusabikulu suuruseks 11,5 tundi, sh kohtuotsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsiks,

sellele vastuse koostamiseks ja esitamiseks ning kliendiga konsulteerimiseks 8 tundi,

istungiks ettevalmistamiseks 2 tundi ja istungile kulutatud ajaks 1,5 tundi.

Menetluskulude nimekirjas esitatud tunnihind 129 eurot, mille hageja palub välja

mõista ka istungil kulutatud aja eest, on mõistlikus suuruses.

95. Istungil avaldasid hageja lepingulised esindajad, et õigusteenuse kulu on kujunenud

kahe esindaja teenuse osutamise tulemusena. Ringkonnakohus osutab, et toimiku

materjalidest kahe esindaja poolt teenuse osutamine ei nähtu, sest kõik hageja poolt

esitatud dokumendid on allkirjastatud ühe esindaja poolt ning nendes dokumentides on

ka sissejuhatavas osas märgitud lepinguliseks esindajaks üks isik. Seega ei saa

kirjalike dokumentide koostamisel arvestada kahe esindaja teenuse osutamisega.

Arvestades, et asi ei ole keerukas, puudub piisav põhjendus, miks peaks kostja

hüvitama hagejale istungil osalenud kahe lepingulise esindaja osutatud teenuse eest.

96. Tagatise väljamõistmine kostjalt põhjendatud ei ole. Juhul, kui hagi tagamise tagatis

oli tasutud ning hagi tagamise taotlus jäi rahuldamata, siis avalduse alusel tasutakse

tagatis tagasi taotleja märgitud pangakontole.

97. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude

katteks tasuda 1 483,5 eurot ning viivis menetluskulude tasumisega viivitamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen Krista Kirspuu

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

18(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-14810