1-15-558/110 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 29. november 2017 Kohtuasja number 1-15-558 Kohtukoosseis Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Kohtuasi

Süüdimõistetu Margareth Saarti (isikukood 49108192715) taotlus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 19. oktoobri 2017. a määrus Määruskaebuse esitaja Margareth Saart, määruskaebus Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja ja prokuratuur. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Varasemad menetlused

1. Tartu Maakohtu 11. veebruari 2015. a otsusega tunnistati Margareth Saart süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 ning § 183 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 8 kuuks. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti M. Saartile liitkaristuseks 2 aastat vangistust, millest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha kolm päeva eelvangistust. KarS § 65 lg 3 ja § 74 lg-te 1 ning 3 alusel vabastati M. Saart selle liitkaristuse kandmisest tingimisi kaheaastase katseajaga.

2. 24. augustil 2015 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande, milles palus pöörata M. Saartile mõistetud karistus täitmisele. Tartu Maakohtu 28. augusti 2015. a määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata. Kohus määras M. Saartile KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 21 alusel kohustuse mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

3. 28. oktoobril 2015 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule teise erakorralise ettekande. Ettekande esitamise põhjuseks oli narkootikumide tarvitamise keelu rikkumine. Tartu Maakohtu

18. novembri 2015. a määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata, kuid KarS § 75 lg 2 p-de 5 ja 7 alusel määrati M. Saartile katseajaks lisakohustused.

4. 11. oktoobril 2016 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule kolmanda erakorralise ettekande,

milles palus pöörata M. Saartile mõistetud karistuse täitmisele. Tartu Maakohtu 1. novembri

2(3) 2016. a määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata, kuid KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määrati süüdimõistetule lisakohustus. Samuti pikendati kuue kuu võrra M. Saarti katseaega.

5. 12. jaanuaril 2017 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule neljanda erakorralise ettekande,

milles palus pöörata M. Saartile mõistetud karistus täitmisele, kuna M. Saart on korduvalt

rikkunud registreerimiskohustust. Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2017. a määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja M. Saartile mõistetud karistus pöörati täitmisele. See määrus jõustus 3. aprillil 2017.

6. 24. aprillil 2017 esitas M. Saart taotluse lükata vangistuse täitmisele pööramine ühe aasta võrra

edasi. Tartu Maakohus lükkas 1. juuni 2017. a määrusega M. Saarti vangistuse täitmisele pööramise edasi 17. augustini 2017, võimaldamaks süüdimõistetul korraldada oma kahe tütre elu perioodiks, mil nende ema kannab vangistust.

7. 17. augustil 2017 esitas M. Saart teise taotluse lükata vangistuse täitmisele pööramine edasi,

seekord kahe kuu võrra. Tartu Maakohus lükkas 28. augusti 2017. a määrusega vangistuse

täitmisele pööramise edasi 17. oktoobrini 2017 M. Saarti rasedusega seotud tervisekontrolli läbiviimiseks. M. Saarti kolmas taotlus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks

8. M. Saart esitas 17. oktoobril 2017 uue avalduse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks kahe kuu võrra, võimaldamaks tal tasuda võlgnevusi ja parandada oma majanduslikku olukorda.

9. Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2017 määrusega jäeti M. Saarti see taotlus rahuldamata. Maakohus märkis, et M. Saart on alates aprillikuust teadnud, et ta peab minema vanglasse karistust kandma. Kohus on vangistuse täitmisele pööramise kahel korral edasi lükanud. Pool aastat on

piisav aeg, et korraldada oma igapäevaelu nii, et oleks võimalik asuda vangistust kandma. Suutmatus oma elu korraldada ei ole mõjuv põhjus KrMS § 415 lg 3 tähenduses. Kohtu hinnangul

ei muudaks vangistuse kandmise edasilükkamine oluliselt M. Saarti majanduslikku olukorda. M. Saarti esitatud töölepingu andmetel on tema töötasu esimesel neljal kuul 490 eurot ja lisaks

võib ta saada lisatasu. M. Saartil on võlgu umbes 500 eurot, millele lisanduvad jooksva kuu teenused. Täitemenetluse registri andmetel on M. Saarti vastu suunatud sissenõuete kogusumma 3850 eurot 28 senti, millele lisanduvad täitemenetluse kulud. Samuti tuleb arvestada, et M. Saart peab töötasu eest katma igapäevaseid vajadusi. Seega ei ole tõenäoline, et vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamine parandaks M. Saarti olukorda määral, mis võiks anda piisava aluse tema taotlus rahuldada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLE SEISUKOHAD 10. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Saart, kes palub tema taotluse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks rahuldada. M. Saart selgitab, et ta ei suuda võlgu ja jooksva kuu arveid üksinda tasuda. M. Saart ei ela

üürikorteris üksinda, vaid kaasüürnikuga, kes elab korteris alates 25. septembrist 2017. See

tähendab, et üüri tuleb M. Saartil tasuda pooles ulatuses (umbes 200 eurot inimese kohta). Septembris taotles M. Saart toimetulekutoetust, millest sai eelmisel kuul tasutud kogu üürisumma ning ülejäänud toetuse summa (140 eurot) läks võlgade katteks. Praegu on M. Saartil tasuda võlga 360 eurot, millest pool kavatseb M. Saart maksta jooksva kuu palgast ning pool on plaanis maksta järgmise kuu palgast. Seega jääb palka alles umbes 470 eurot, millega on võimalik maksta jooksva

3(3) kuu arveid ja muid kulusid. M. Saart tunnistab, et tal on suured maksevõlad, mistõttu ta vajabki seda lisaaega, et tasuda ära võlad, mis ei ole veel täitemenetlusse jõudnud. Kui M. Saart ei tasu üürivõlga, siis võib sellega seoses tulla uus kohtuasi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks pole mingit alust. 12. Tulenevalt KrMS § 415 lg-st 3 võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise edasi lükata

kuni kahe kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete

asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. Saarti väidetud asjaolud ei anna alust tema vangistuse täitmisele pööramist edasi lükata. Maakohus osutas põhjendatult sellele, et vangistuse edasilükkamine kahe kuu võrra ei saaks M. Saarti varalist seisundit märkimisväärselt parandada,

sest tema võlgade kogusumma ulatub tuhandetesse eurodesse, sissetulek on aga lähedane miinimumpalgale ja sellest tuleks katta ka elamiskulud (sh üürimaksed järgmiste kuude eest). Mõnesaja euro suurune üürivõlgnevus pole kindlasti erakordne asjaolu KrMS § 415 lg 3 mõttes ja see, et korteriomanik võib esitada üürivõla sissenõudmiseks kohtusse hagi, ei ole raske tagajärg sama sätte tähenduses. M. Saart teadis juba aprillikuust saati, et ta peab vanglasse minema. Kohus on tema vangistust juba kahel korral edasi lükanud ja M. Saartil on olnud piisavalt aega, et oma

elu vangistuse ajaks ära korraldada. M. Saarti karistuse täitmisele pööramise edasilükkamisel

tekiks tal arvestatava tõenäosusega uus üürivõlg vmt põhjus, mis annaks taaskord ettekäände taotleda vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist. 13. Neil põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2017. a määruse muutmata ja M. Saarti määruskaebuse rahuldamata.

Juhan Sarv Aarne Sarjas Tiit Lõhmus