3-17-2559/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2017, Tartu Haldusasja number 3-17-2559 Haldusasi Hansel Hiielaidi (Hiielaid) kaebus suitsetamist keelavate õigusaktide tühistamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Hansel Hiielaidi kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale saab esitada Tartu Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Resolutsiooni punkti 2 peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest otse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Hansel Hiielaid esitas 24.11.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib järgmist: „Soovin vaidlustada justiitsministri ja/või Tartu Vangla direktori käskkirja, millega muudeti sisekorraeeskirja ning keelati vangla territooriumil suitsetamine“. Kaebaja palub ka peatada Tartu Vangla direktori käskkiri nr 1-1/49. Samuti taotleb kaebaja, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras Tartu Vanglat võimaldama tal suitsetada vähemalt viis sigaretti päevas ja poest sigarette osta.

2. Kohus järeldab esitatud kaebusest, et kaebaja vaidlustab justiitsministri määrust, millega muudeti vangla sisekorraeeskirja (VSKE) alates 1. oktoobrist 2017, ning Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49, millega muudeti Tartu Vangla kodukorda ja kehtestati Tartu Vangla territooriumil üldine suitsetamiskeeld (kodukorra p 2.3).

3. VSKE § 82 (redaktsioon kuni 30. septembrini 2017) reguleeris paragrahvi pealkirja kohaselt suitsetamise korraldust ning lõike 2 kohaselt võis kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval oli õigus seal viibida. Sisekorraeeskirja § 82 lg‑d 21 ja 3 sätestasid nõuded suitsetatavatele sigarettidele ja nende hoidmisele.

3-17-2559 2(3)

3.1. VSKE 1. oktoobril 2017 jõustunud redaktsioonis kannab § 8 pealkirja "Suitsetamisest loobumise korraldus". Selle paragrahvi lõige 1 kehtib muutmata kujul, kohustades vanglat kinnipeetava vastuvõtmisel selgitama välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Ühtlasi on kinnipeetavale tagatud loobumissoovi korral vanglasisene nõustamine. Vaidlustatud määrus tunnistas kehtetuks VSKE § 82 lg‑d 2 ja 21. Sama paragrahvi lõige 3 reguleerib nüüd vaid sigarettide hoidmist avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas. VSKE § 641 p‑de 3 ja 31 järgi kuuluvad nüüdsest keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.

3.2. Kaebusega vaidlustatud justiitsministri määrus on oma õiguslikult iseloomult õigustloov akt (õiguse üldakt). Halduskohus ei ole pädev läbi vaatama õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1; põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1). Seega ei ole esitatud kaebus justiitsministri määruse vaidlustamiseks esitatud osas halduskohtus lubatav (vt ka Riigikohtu 25.10.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-749, p 9).

3.3. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebus tuleb justiitsministri määruse vaidlustamise nõude osas seega tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

4. Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirjaga nr 1-1/49 muudeti Tartu Vangla kodukorda ja kehtestati Tartu Vangla territooriumil üldine suitsetamiskeeld (kodukorra p 2.3). Sellise käskkirja vaidlustamine ning vangla kodukorra vaidlustamine halduskohtus tühistamisnõudega on iseenesest lubatav (vt ka Riigikohtu määrus asjas nr 3-17-749, p 12 ja seal viidatud praktika), kuid sellele peab eelnema kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 5. Samuti on tõhusaks õiguskaitse abinõuks vanglale kohustamisnõude esitamine ning selle rahuldamata jätmisel esmalt vaide esitamine vanglale ja vaide rahuldamata jätmisel, tagastamisel või tähtaegselt läbi vaatamata jätmisel on õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Tõhusaks õiguskaitseks on otstarbekas samaaegselt taotleda nii suitsetamiskeeldu sätestava kodukorra muudatuse kehtetuks tunnistamist kui ka vangla kohustamist teha suitsetamist võimaldavaid toiminguid.

5. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmisel tagastab kohus kaebuse (HKMS § 121 lg 1 p 4).

5.1. Tartu Vangla teatas 27.11.2017 vastuseks 24.11.2017 kohtunõudele (tl 5), et H. Hiielaid ei ole esitanud Tartu Vanglale vaideid ega pöördumisi seoses suitsetamiskeeluga.

5.2. Kuna kaebaja ei ole läbinud tühistamiskaebuse esitamiseks kohustuslikku kohtueelset menetlust, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

6. Kuna kaebaja ei ole läbinud tühistamisega kohustamisnõuete esitamiseks vajalikku kohustuslikku kohtueelset menetlust, ei saa kohus kaebajat praeguse menetluse raames suunata ka tema õiguste kaitseks muu tõhusa nõude esitamisele. Kohus selgitab aga, et HKMS § 43 lg-st

2 tulenevalt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust uuesti kohtusse pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega.

7. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse.

3-17-2559 3(3) HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.

8. Kuna taotlusega kohtusse pöördumise hetkel ega ka vangla vastuse koostamise ajal (27.11.2017) ei toimu vaidemenetlust, mille käigus saaks esitada esialgse õiguskaitse taotlust, ning kohus ei pea esitatud kaebuse alusel võimalikuks alustada ka kohtumenetlust, ei ole praegu menetlust, mille käigus esialgset õiguskaitset kohaldada. HKMS § 121 lg 1 p-d 1 ja 4 ei anna halduskohtule kaalutlusõigust kaebuse menetlusse võtmiseks. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik