1-17-9597/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated1-17-9597/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2017, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-9597 (17230200751) Kohtukoosseis Kohtunik Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 13. oktoobri 2017 otsus R.E
süüdistuses KarS § järgi 424 kokkuleppemenetluses (kiirmenetluse korras) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kolmanda isiku esindaja vandeadvokaat Gennadi Kull, KarS AM § üügist 83 lg 1 alusel konfiskeerimisele kuuluva vara m saadud rahast 50% tagastamise kohta kolmandale isikule
RESOLUTSIOON Jätta
vandeadvokaat Gennadi Kulli apellatsioon Harju Maakohtu 13. oktoobri 2017 otsusele kriminaalasjas nr 1-17-9597 ja tagastada esitajale. läbi vaatamata
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu
kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai või pidi kohtumäärusest teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Harju Maakohtu 13. oktoobri 2017 otsusega kokkuleppemenetluses (kiirmenetluse korras) tunnistati R.E 424 ja karistati vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS süüdi KarS § järgi §
65 lg 2 alusel suurendati .10.2016 mõistetud karistust Harju Maakohtu 08 otsusega mõistetud
karistuse ärakandmata osa kuud 28 päeva vangistust võrra ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele (3 ) kuuluvaks karistuseks vangistus 1 aasta 5 . kuud 28 päeva KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 12.10.2017 -13.10.2017, s.o 2 kandmisel vangistus 1 aasta 5 kuud 26 . päeva ja e jääb päeva
KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mille tegemise
536 tunni tähtajaks määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse 24 kuud ning R.E allutati kriminaalhooldusosak
onna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 69 kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 4 alusel on R.E lg 1 nimetatud kontrollnõudeid. arS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati R.E-le K lisakohustuseks mitte
2(3)
tarvitada üldkasuliku töö tegemise ajal alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal osalemine sotsiaalprogrammis. R.E vabastati vahi alt kohtusaalis.
KarS § 83 lg 1 alusel määrati, et le kuuluv mootorsõiduk BMW R.E-le ja - AM
330XD, reg.nr XXXXXX koos registreerimistunnistuse ja võtmega kuuluvad konfiskeerimisele kuriteo toimepanemise vahendina.
2. R.E tunnistati süüdi selles, et tema juhtis 12.10.2017 kella 09:58 ajal Harjumaal,
Tallinnas Laagna teel mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga 330XD XXX XXX olles
joobeseisundis (alkoholijoove 1,16 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 1,06 mg/l)), millega rik
kus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid.
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kolmanda isiku esindaja vandeadvokaat Gennadi AM
Kull. Apellant palub kaasata protsessi kolmanda isikuna ja teha kohtulahend, mille alusel
AM
Rahandusministeerium tagastaks - AM le 50% mootorsõiduki BMW 330XD registreerimismärgiga
XXXXXX Alternatiivselt palub saata kriminaalasi tagasi esimese astme müügist saadud rahast. kohtusse uue lahendi tegemiseks. Apellant selgitab, et viidi eksitusse nii uurija kui lubadusega, et AM prokuröri poolt ning survestati
konfiskeerimisest keeldumisel mõistetakse abikaasale reaalne vanglakaristus, mis ületab 1,5 aastat.
Samas selgitas - prokurör, et AM l on seadusest tulenev õigus saada auto müügist 50% tagasi oma kontole. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
4. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks selgitada, et KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt saab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsioonikorras vaidlustada üksnes juhul, kui tegemist
on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, st juhul kui on rikutud
kokkuleppemenetlust käsitavaid menetlusõigusnorme. Apellandi kaebus ei sisalda endas viiteid
eelnimetatud sätete rikkumisele ning ringkonnakohus ei tuvastanud, et süüdistatava R.E suhtes oleks kokkuleppemenetlust käsitavaid kriminaalmenetlusõiguse sätteid rikutud.
5. Kriminaalasja materjalide alusel on tuvastatav, et R. Pikma 13.10.2017 sõlmisid abiprokurör , süüdistatav R.E ning tema kaitsja K. Nersesjan kokkuleppe (kohtutoimik 37-39), milles tl
on (R.E-le ja - selgesõnaliselt märgitud vara AM le kuuluv mootorsõiduk BMW
330XD, reg.nr XXXXXX , mis kuulub kohtuotsuse koos registreerimistunnistuse ja võtmega)
jõustumisel KarS § 83 lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerimisele. Menetleja
12.10.2017 määrusega on , kooskõlas KrMS § 40 AM
1
- lg s 1 sätestatuga, tunnistatud käesolevas
kriminaalasjas kolmandaks isikuks (tlk 17-18) ja kolmanda isikuna on
AM enda ülekuulamisel
andnud ka nõusoleku mootorsõiduki BMW konfiskeerimiseks (
tlk 19-21). 13.10.2017 on
AM kolmanda isikuna andnud nõusoleku mootorsõiduki BMW 330XD reg. nr koos võtme ja XXXXXX sõiduki registreerimistunnistusega konfiskeerimiseks ning kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tlk
36). - AM le on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi,
sealhulgas õiguse puudumist antud nõusolekust loobumiseks, mida AM on kinnitanud enda allkirjaga.
6. Vastavalt kohtuistungi protokollile (tlk 41) on süüdistatav kinnitanud kohtuistungil, et sõlmitud
kokkulepe on arusaadav, kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta jääb kokkuleppe juurde.
Maakohus ongi kohtuotsusega kohaldanud lusel R.E-le kokkuleppes ettenähtud KarS § 83 lg 1 a
ja - XXXXXX koos AM le kuuluva mootorsõiduki BMW 330XD, reg.nr
registreerimistunnistuse ja võtmega konfiskeerimist. Kolmas isik ei ole kohtuistungi protokollist nähtuvalt enda õigust kohtulikul arutamisel osaleda, kasutanud.
3(3)
7. Kohtumenetluse poole apellatsiooniõiguse sätestab KrMS § 318, mille lõike 1 kohaselt kui
kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. KrMS § 17 lõikest
1 tulenevalt on kohtumenetluse pooled prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik.
Käesolevas asjas ei ole kolmas isik AM esimese astme kohtu otsuse peale apellatsiooni esitanud.
Maakohtu otsuse on vaidlustanud tema esindaja, seega isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.
8. lg 2 p 3 KrMS § 326 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi
apellatsiooniõigust. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätab ringkonnakohus p 3, kolmanda isiku esindaja vandeadvokaat G. Kulli AM poolt esitatud apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab apellandile.
/allkirjastatud digitaalselt/