4-17-5706/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTSIOON: O.Z kaebus jätta rahuldamata.

Jätta muutmata Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetuse 02.10.2017 ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Ave Uu otsus

väärteoasjas nr 2590,17,005144.

Kohtuotsuse väljatrükk toimetada kätte ning saata teadmiseks kohtuvälisele kaebuse esitajale menetlejale. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna politseipraktikant Gert

Pihlak koostas väärteoasjas nr väärteoprotokolli nr AB 1462348. 2590,17,005144

Väärteoprotokollist nähtuvalt juhtis 10.09.2017 kell 00:45 mootorsõidukit O.Z xxxx

registreerimismärgiga Lääne Rakvere linnas Vallikraavi tänaval xxxx -Virumaal omata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse ( LS) edaspidi § lg 1 p 1 nõuet pannes toime LS § ärgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoprotokolli

201 lg 1 j Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2017, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-17-5706 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi

O.Z kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja

Ave Uue 02.10.2017 otsusele väärteoasjas nr 2590,17,005144 Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: O.Z , isikukood xxx,

elukoht xxxx

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond Menetluse liik kirjalik menetlus

kohaselt on tõenditeks tunnistaja ülekuulamise protokoll, sõiduki t kõrvaldamise otsus, juhtimisel

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja riiklikust registrist tehtud päringu vastus, mis kajastub rikkumise kirjelduses. Menetlusalune isik O.Z esitas 19.09.2017 väärteoprotokollile vastulause. O.Z esitas pildid enda juhiloast tõendamaks, et ta omab B kategooria juhtimisõigust alates 17.05.2017. -

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III 2017 otsusega vanemväärteomenetleja Ave Uue 02.10. väärteoasjas nr 2590,17,005144 määrati O.Z-ile LS § 201 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv

16 trahviühiku ulatuses, s.o 64 eurot. Karistus määrati selle eest, et O.Z 10.09.2017 kell 00:45 Lääne Viru maakonnas Rakvere linnas Vallikraavi tänaval juhtis mootorsõidukit, omamata - vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kõnealuse teoga pani menetlusalune isik toime LS § 90 lg 1 p Otsusest nähtuvalt on väärteo toimepanemine tõendatud -s 1 nimetatud rikkumise.

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, menetlusaluse isiku O.Z ülekuulamise protokolliga ning tunnistaja A. T ülekuulamise protokolliga. Otsusest nähtuvalt pani menetlusalune isik nimetatud teo toime ho Karistust oletusest ja ettevaatamatuse tõttu. kergendavate asjaoludena on kohtuväline menetleja märkinud nistab süüd ja kahetseb , et isik tun

tehtut, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on otsuses viidanud, et otsuse tegemisel on võetud arvesse vastulauses esitatu. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud teo ohtlikkust ja asjaolu, et isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist üha enam sageneva väärteoliigiga, mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ja karistus peab olema piisav, et mõju avaldada ning peab toimima. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetav s ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks u õigeaegselt.

3. 25.10.2017 esitas menetlusalune isik O.Z kaebuse väärteoasjas nr 2590,17,005144 tehtud otsuse peale. Menetlusalune isik leiab, et kohtuväline menetleja on alusetult karistanud teda

LS § 201 lg 1 alusel, sest tema ei ole LS § 90 lg 1 p-s 1 nimetatud rikkumist toime pannud. Kaebusest teadis O.Z, et tal on vastava kategooria mootor nähtuvalt sõiduki juhtimise

õigus olemas – Maanteeametist füüsiliselt välja tal olid juhiload olemas, kuid juhiload olid võtmata, sest ta soovis saada ka C1 kategooria märget, mille saamiseks ta va - lmistub. Ta teadis, et käesoleval ajal ei pea paberkandjal juhiluba endaga kaasas kandma, kui on olemas isikut tõendav kehtiv dokument ning andmed juhtimisõiguse kehtivuse kohta on kättesaadavad patrullpolitseinikele nende poolt kontrollitavast andmebaasist nende kasutuses oleva arvuti kaudu.

Politseiametnikud väidetavalt andmeid tema juhtimisõiguse olemasolu kohta andmebaasist ei leidnud, mistõttu vormistati Rakvere politseijaoskonna väärteoprotokoll. s 18.09.2017 saatis O.Z

kohtuvälisele menetlejale digitaalselt allkirjastatud avalduse koos juhilubadest tehtud fotokoopiatega. Nimelt on juhilubade tagaküljel selgelt näha, et ta omab B-kategooria juhtimisõigust alates 17.05.2017, s.o tal oli väärteo toimepanemise ajal 10.09.2017 juhtimisõigus olemas. Eeltoodust tulenevalt leiab menetlusalune isik, et talle oli juhtimisõigus antud juba alates

17.05.2017, juhtimisõigus kehtis ning seda ei olnud peatatud. Asjaolu, et tal kehtivat juhiluba kaasas ei olnud, ei saa olla juhtimisõiguse puudumise aluseks. Kaebuse esitaja leiab, et kõnealune karistus tooks kaasa ebaõigluse – ta ei saaks pika aja jooksul taotleda teist kategooriat, mis tema õpitavat eriala ja tööpraktikat silmas pidades on hädavajalik ning mille omandamiseks ta on kõik ettevalmistused teinud. Kaebuse esitaja sõitis ettevaatlikult (politseitöötaja hinnangul „liiga aeglaselt“) ning ta ei pannud toime ühtki väärtegu liikluskorraldusvahendite ja/või liiklusreeglite rikkumise kaudu.

4. Kohtuväline menetleja esitas 02.11.2017 Viru Maakohtule kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja palub kohtul jätta otsus väärteoasjas nr 2590,17,005144 muutmata ning O.Z kaebus rahuldamata. Menetlusalusele isikule väljastati Maanteeameti poolt juhiluba kehtivusega

11.09.2017 kuni 10.09.2019. O.Z omistas juhtimisõiguse 17.05.2017. Maanteeameti kirjas on selgitatud, et Liiklusregistri andmetel omas O.Z 10.09.2017 kell 00:45 B- kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kuid ei vastanud LS § 96 lg s 7 sätestatud nõuetele. -

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhtimisõiguse eelduseks on kehtiv juhiluba. Menetlusalusele isikule koostati väärteoprotokoll 10.09.2017, kuid tema juhiluba hakkas kehtima alles 11.09.2017. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Vää VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik rteomenetluse seadustiku (

edaspidi asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib - maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalusele isikule on kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus selle eest, et O.Z juhtis 10.09.2017 kell 00:45 Lääne Viru maakonnas Rakvere linnas Vallikraavi tänaval -

mootorsõidukit registreerimismärgiga omamata vastava kategooria mootorsõiduki xxxx xxxx juhtimise õigust, rikkudes sellega LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid.

LS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. LS juhtida isik, § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit kellel ei ole vastava kategooria või alamkategoor

ia mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 94 sätestab, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

LS § 96 lg 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel.

Järelikult selleks, et omistada O.Z-ile

90 lg 1 p 1 nimetatud rikkumine, tuleb LS §

tuvastada, kas O.Z juhtis B- omamata vastava kategooria kategooria mootorsõidukit mootorsõiduki juhtimisõigust. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et O.Z juhtis 10.09.2017 kell 00:45 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Vallikraavi tänaval mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx xxxx.

Mootorsõiduki juhtimist 10.09.2017 on kinnitanud menetlusalune isik O.Z ka ise kaebuses (tl 3). Vaidlus puudub ka selles, et O.Z puudus juhtimisõigust tõendav dokument. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et O.Z ei olnud politseile juhiluba esitada, sest ta ei olnud juhilubasid Paide Maanteeametist välja võtnud (tl 32). Praegusel juhul on vaidlus selles, kas menetlusalusel isikul oli vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus olemas.

Tunnistaja A. T menetlusaluse isiku O.Z ülekuulamise protokollist nähtub, et juhtimisõiguse olemasolu kontrolliti läbi juhtimiskeskuse ja välijuhi. Juhtimiskeskuse sõnul O.Z puudus samuti, et O.Z juhtimisõigus . Välijuht kontrollis läbi Maanteeameti ja ütles puudub juhtimisõigus (tl 31). Politseija Piirivalveamet koostas 31.10.2017 Maanteeametile teabenõude saamaks informatsiooni O.Z B kategooria mootorsõiduki - juhtimisõiguse kohta 10.09.2017 kell 00:45 (tl 40). Maanteeameti 01.11.2017 vastusest Politseija Piirivalveameti teabenõudele nähtub, et Liiklusregistri andmetel omas O.Z 10.09.2017 kell 00:45 B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kuid O.Z ei vastanud LS § 96 lg toodud nõuetele (tl 42). Kohtu hinnangul on Maanteeameti vastus teabenõudele -s 7

eksitav. Kuigi juhiloa füüsiline olemasolu sõiduki juhil ei ole tõepoolest samastatav mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasoluga, võib seadusandja siiski teatud juhtudel siduda sõiduki juhtimise õiguse olemasolu juhiloa olemasoluga. Seda ongi tehtud LS § 96 lg s 7, mis sätestab võib - , et isik esmase juhiloa vormistamise ajal kehtiva juhtimisõiguse olemasolul juhtida mootorsõidukit ilma juhtimisõigust tõendava dokumendita e kauem kui kümme tööpäeva alates sellekohase Eestis mitt eksami sooritamisest. Eeltoodust tuleneb, et O.Z oli õigus juhtida Eestis mootorsõidukit ilma juhtimisõigust tõendava dokumendita ainult kümme tööpäeva alates sellekohase eksami sooritamisest. leval juhul on menetlusalune isik esitanud 18.09.2017 vastulause Politseija Käeso Piirivalveametile koos piltidega juhtimisõigust tõendavast dokumendist, millest nähtub, et O.Z omandas B- (tl 35), kuid tema juhiluba hakkas kategooria juhtimisõiguse 17.05.2017

kehtima alles 11.09.2017 (tl 34). juhtis menetlusalune isik ilma Järelikult mootorsõidukit

juhtimisõigust tõendava dokumendita , mil eksami sooritamisest oli möödas rohkem kui ajal kümme tööpäeva, mistõttu LS § 96 lg õigus puudus O.Z -st 7 tulenevalt 10.09.2017 juhtida t. mootorsõiduki Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et O.Z on rikkunud LS § 90 lg 1 p 1 nõuet ning tema väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § järgi.

201 lg 1

7. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg

1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga ning leiab, et O.Z pani väärteo toime hooletusest

KarS § 18 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Menetlusaluse isiku O.Z ülekuulamise protokollist nähtub, et O.Z oli üpriski kindel, et tal on juhiload olemas, sest muidu ei oleks ta rooli istunud. Ta sooritas eksami mai lõpus/juuni alguses, täpset kuupäeva ta ei oska öelda, kuid ta ei jõudnud juhiluba välja võtta, sest viibis Ida-Virumaal ning tal ei olnud aega Paides käia (tl 32). Seega nähtub menetlusaluse isiku ütlustest, et ta ei olnud teadlik juhtimisõiguse puudumisest. O.Z isikuna, kes on läbinud nii riikliku teooriaja sõidueksami, peab teadma, et LS § 96 lg 1 lause 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Samuti peab ta olema teadlik sellest, et kui ta asub ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtima, siis on selle eest teda võimalik väärteokorras karistada. Samas nähtub, et O.Z ei olnud enda kohusetundetuse tõttu võtnud juhilubasid Maanteeametist välja, vaid jäi lootma, et tal on juhtimisõigus ilma juhtimisõigust tõendava dokumendita olemas. Seega ei olnud O.Z kuni politsei poolt antud asjaolule tähelepanu juhtimiseni teadlik sellest, et tal puudub seaduse kohaselt õigust juhtida m kem ootorsõidukit ilma juhilubadeta, kui möödunud on roh kui kümme tööpäeva alates

sellekohase eksami sooritamisest. Käesoleval juhul on O.Z jätnud vajaliku hoolsuskohustuse täitmata, mis tõi kaasa tema poolt väärteo toimepanemise. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et O.Z on antud väärteo pannud toime hooletusest.

8. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid O.Z teos ei esine. Samuti on O.Z süüvõimeline, s.o ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14 ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid -aastane. Samuti - asjaolusid ning ei kuulu -

väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et O.Z on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi.

9. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

O.Z süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Võttes arvesse asjaolu, et O.Z pani antud väärteo toime ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest, mis on kõige kergem väärteo toimepanemise vorm, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku väiksele süüle. Samuti arvestab kohus O.Z süü suuruse hindamisel asjaoluga, et O.Z pöördus Maanteeameti poole juhiloa väljastamiseks koheselt esimesel võimalusel saades teada sellest, et tal puudub juhtimisõigus. Nimelt peeti O.Z politsei poolt kinni 10.09.2017 ning Maanteeamet on O.Z-ile väljastanud juhiloa juba 11.09.2017. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et O.Z puhul on karistust kergendavateks asjaoludeks süü tunnistamine ja tehtu kahetsemine ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad, mis samuti viitab, et menetlusaluse isiku süü on väike. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lä , kuidas on võimalik mõjutada htub sellest O.Z edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri kohaselt puuduvad O.Z kehtivad karistused. Nimetatud asjaolu annab kohtule aluse arvata, et kui isik mõistab, miks tema tegu on karistatav, siis hoidub ta ka edasiselt igasuguste õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega eripreventsiooni tõttu on võimalik mõista üsna sanktsiooni alammäära lähedale O.Z-ile jääv karistus. Käesoleval juhul ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Kohtuväline menetleja on määranud O.Z-ile LS § 201 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi

16 trahviühiku ulatus LS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi es summas 64 eurot. kuni 200 trahviühikut või aresti. KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. Sanktsiooni keskmine määr oleks umbes 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt O.Z-ile mõistetud rahatrahv 16 trahviühikut summas 64 eurot vastab O.Z süü suurusele. O.Z-ile on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja, karistus on proportsionaalne ning karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Seetõttu jätab kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud trahviühiku ehk 64 euro suuruse rahatrahvi muutmata.

10. Eeltoodud põhjustel jätab kohus rahuldamata O.Z kaebuse Politseija

Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Ave Uue 02.10.2017 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2590,17,005144 ning jätab otsuse muutmata.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp