1-17-5039/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5039 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi

sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid S. A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

S. A, isikukood xxxx, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 05.04.2017 ja lõpp 15.10.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.11.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 761; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

S. A

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 158,64 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

S. A

Jätta kaitsjatasu summas 158,64 eurot riigi kanda.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, ja prokurörile. S.Ale, kaitsjale

Asjaolud

Viru Vangla esitas 04.10.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 24.05.2017 otsusega tunnistati S. A süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 23.05.2016

1 aasta otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse

1 aasta 6 kuud vangistust. päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti

10 päeva KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 05.04.2017.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust tingimisi enne tähtaega vabastamist. , toetab kinnipeetava

Kohtuistung

Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, et minna xxxx elama, seal kool lõpetada ja kokaks õppida. On kindel, et kui jääb Eestisse, siis läheks vana teed edasi. Selgitas, et sattus Tapa Erikooli, sest kodus tekkisid probleemid, mistõttu ei tahtnud ta seal olla. Õde tahtis teda kogu aeg võtta enda juurde, kuid ema ei olnud nõus. Ema elab ka nüüd xxxx, kuid õest eraldi. xxxx hakkab res elama ja seal saab õe juu ka teraapiat, on spetsiaalne kool. Õde on uurinud, millised on tal v i saamiseks. Vabaduses tarbis alkoholi juba emaga koos elades, õimalused ab sest emal olid Saab pidevalt külas sõbrad, kes võtsid. On ka narkootilisi aineid tarvitanud. praegu vanglas ravi. Teab, et tema eestkostjaks. O selle aasta oktoobris määrati õde n väga rahul, et õde tema eestkostjaks hakkab. Õde töötab, tal on suur korter, üks tuba on tema jaoks. Õel on 2 last, elukaaslast ei ole. Vangistuse alguses olid distsiplinaarkaristused, kuna tal tal oli siis l b xxxx tema ükskõik, kuid kui õde hakkas asju ajama, et ähe elama ja õde hakkab eestkostjaks, siis kõik muutus. On teinud järeldused ja ei taha enam sellist elu, vaid normaalset elu. V b ka ravimeid regulaarselt

õta ning jätkab ka vabaduses ravi.

Kaitsja on seisukohal, et vanglasse sattumine on , küll tingitud kinnipeetava enda käitumisest kuid tema puhul tegemist ohvri ja kannatanuga, kellel teisest küljest, on ei ole olnud õiget kodu, armastust, hoolivust ja paljuski on Kogu selle kõik see tinginud sellise käitumise. negatiivse kõrval, mis on tema elus juhtunud, on oluline vaadata, kas on lootust, et see noor inimene võiks saada seadusekuulekaks Eesti Vabariigi kodanikus. 11.10.2017 on kinnipeetavale Kinnipeetav määratud eestkostjaks tema õde. soovib asuda elama oma õe juurde, sisulised asjaolud on juba kohtu poolt kontrollitud ja kõik tingimused on xxxx olemas. Väga oluline on ka see, kuidas on isik vanglas ennast üleval pidanud. Tõesti on distsiplinaarrikkumised, kuid isik selgitas, et alguses oli kadunud lootus helgema tuleviku osas ja sellest ka käega löömine. Kui ta aru sai, et on olemas hooliv õde, kes on nõus teda enda juurde võtma ja tema eest hoolt kan käitumine. Eeltoodut dma, siis muutus kinnipeetava aluseks võttes leiab kaitsja, et kohus peaks kaaluma S. A vabastamist tingimisi enne tähtaega.

P

rokuröri seisukoht

Oma kirjalikus seisukohas toetab prokuratuur kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastami . st Kohtumääruse põhjendused

KarS § 761 lg 2 kohaselt vabastab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Viru Maakohtu 24.05.2017 otsusega tunnistati S. A süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 10 päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loeti 05.04.2017. Seega on S. A käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks karistusest ära kandnud rohkem kui 7 kuud, mis on vähem kui pool talle mõistetud karistusest. Seega ei kohaldu puhul KarS § 76

S. A

1 - lg s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõue.

KarS § 761 lg 1 p 1 järgi võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

KarS § 761 lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § s 76 sätestatut. -

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega d ja ära kuulanud menetlusosalise , leiab, et süüdimõistetu ei . Vangistusest vabastamise kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele formaalsed eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevate kontrollnõuete täitmiseks on vajalik kindla alalise elukoha olemasolu, kinnipeetaval aga puudub Eesti Vabariigis elukoht.

Enne vangistust elas kinnipeetav xxxx lastekodus, kuna tema eestkostjaks oli xxxx Linnavalitsus. Tartu Maakohtu 11.10.2017 määrusega tsiviilasjas nr xxxx vabastati Põltsamaa Linnavalitsus eestkostja ülesannete täitmisest ning määrati eestkostjaks tema õde

S. Ale

E. T kun Seega puudub i kinnipeetava täisealiseks saamiseni. Kohtumäärus jõustus 31.10.2017. kinnipeetaval vabanemisel seaduslik alus lastekodusse tagasi elama asumiseks ning nii kinnipeetav kui ka tema õde on kinnitanud, et vabanemisel asub isik õe juurde xxxx Vabariiki elama.

Isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg ja käitumiskontroll, mille kestel on isik kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 ja kohtu poolt vajadusel määratavaid KarS § 75 s 2 sätestatud lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, lget süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud elama kohtu poolt määratud alalises elukohas. Kuna kriminaalhoolduse teostamist reguleerib Eesti Vabariigis kehtiv kriminaalhooldusseadus ja seet

vaid Eesti õttu on kriminaalhoolduse teostamine võimalik Vabariigi piires, ei ole võimalik vabastada tingimisi süüdimõistetut, kes asub vabanemisel elama välismaale. Ka kriminaalhooldusametnik on kohtule esitatud S. A iseloomustuse täiendamises märkinud, et isiku ennetähtaegse vabastamise korral isiku elama asumisel xxxx Vabariiki ei ole käitumiskontrolli Eestis võimalik teostada.

Eeltoodud asjaoludest juhindudes ning võttes arvesse asjaolu, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemine ei ole isikule süüdimõistmisel garanteeritud, vaid on teatud eelduste esinemise korral kohtu kaalutlusotsus, on kohus seisukohal, et kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel Eesti Vabariigis elukoht, ei ole isiku vabastamine enne tähtaega võimalik.

Eeltoodust tulenevalt

S. A eval ajal vangistusest tingimisi jätab kohus käesol enne tähtaega vabastamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Jätta muutmata Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 28. novembri 2017 määrus, millega

S. A jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Määrata Advokaadibüroole Matti Reinsalu makstava riigi õigusabi tasu suuruseks S. Ale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot.

4. Mõista S. Alt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot.

5. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 28.11.2017 kohtumäärus 1-17-5039 jõustus 01.02.2018 Tartu Ringkonnakohtu määrusega