3-17-2589/2 · 3-17-2589/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Haldusasjas number 3-17-2589 Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2017, Tartu Kohtuasi Eldur Reigase kaebus kohtutäituri tegevuse peale Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Eldur Reigase kaebus. 2. Jätta Eldur Reigase esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkt 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Eldur Reigas esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab, et kohus keelaks kohtutäituril võõrandada E. Reigase kinnisvara ja tuvastaks vaidlusaluse tegevuse õigusvastasuse. E. Reigasel jäid kohtukulud maksmata, mistõttu alustati täitemenetlus (nr 031/2017/523). E. Reigasel endal puudub vara, et võlgnevust likvideerida. Võlgnevust likvideeris E. Reigase ema. Kohtutäitur rakendas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 145 lg-t 4 alusetult. Võlgnevust hakati likvideerima enne täitmisteate kättetoimetamist. Võõrandatavas korteris elab E. Reigase ema. Kohtutäituri tegevus on vastuolus TMS § 54 lg-ga 1. Riigikohtu praktika kohaselt ei tohi arestida rohkem vara, kui on vaja nõude rahuldamiseks (RKTK 3-2-1-14-10).

E. Reigas taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist. Esineb oht, et E. Reigas jääb enda varast ilma ja seeläbi rikutakse põhiseaduse § 32.

KOHTU SEISUKOHT

2. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS)

2

§ 4 lg 1). Kui vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tagastab kohus kaebuse selle esitajale (HKMS § 121 lg 1 p 1 ). Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3).

3. Halduskohus on seisukohal, et E. Reigase kaebus kohtutäituri tegevuse peale, millega kohtutäitur müüb enampakkumisel E. Reigasele kuuluvat kinnisvara, ei kuulu halduskohtu pädevusse.

4. Asjaolu, et kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena, ei tähenda, et kohtutäituri tegevust vaidlustatakse halduskohtus. Seadusandja on kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks ette näinud teise menetluskorra kui halduskohtumenetluse.

5. Kui võlgnik ei ole nõus kohtutäituri otsuse või tegevusega, on tal õigus esitada kohtutäiturile kaebus kümne päeva jooksul alates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest (TMS § 217 lg 1). Kohtutäitur teeb kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle võlgnikule kätte (TMS § 217 lg 5). Kohtutäituri otsuse peale võib võlgnik esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub (TMS § 218 lg 1).

Seega tuleb E. Reigasel kehtiva õiguse kohaselt kohtutäituri tegevust E. Reigase kinnisvara enampakkumise läbiviimisel esmalt vaidlustada kohtutäituri enda juures. Kui kohtutäitur on talle laekunud kaebuse kohta teinud otsuse, on E. Reigasel õigus kohtutäituri viimati nimetatud otsust vaidlustada maakohtus. Maakohtus on võimalik E. Reigasel taotleda hagi tagamist tsiviilkohtumenetluses sätestatud alustel ja korras.

6. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus E. Reigase kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

7. Kuna kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole halduskohtul lubatud lahendada E. Rõigase esitatud esialgse õiguskaitse taotlust. Seetõttu jätab kohus E. Rõigase esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2, 249 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Janar Jäätma