2-17-15205/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2017.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-15205

Tsiviilasi

Xxxxavaldus

XxxxOÜ

(kustutatud)

likvideerimismenetluse läbiviimiseks

Menetlustoiming

menetlusse võtmise otsustamine ja likvideerija määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post

xxxx)

Puudutatud isik XxxxOÜ (kustutatud xxxx, registrikood

xxxx)

Resolutsioon

1. Võtta

Xxxx

avaldus

XxxxOÜ

(kustutatud)

likvideerimismenetluse läbiviimiseks menetlusse.

2. Viia läbi XxxxOÜ (registrikood xxxx, kustutatud)

likvideerimismenetlus

ja

määrata

likvideerijaks

Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx;

telefon xxxx)

3. Kohustada

likvideerijat

xxxx

teatama

kohtule

kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul

kui likvideerimist ei ole lõpetatud 30. juuniks 2018,

tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks

likvideerimist ei ole lõpule viidud ja esitada aruanne.

4. Jätta menetluskulud XxxxOÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Avaldaja esitas avalduse XxxxOÜ (kustutatud) likvideerimise läbiviimiseks ja enda

likvideerijaks määramiseks. Avaldaja märgib, et XxxxOÜ varaks on sõiduauto Škoda

Octavia (registreerimismärk xxxx), jääkväärtus 23.05.2017 seisuga oli 7 195,86 EUR.

Liisingleping on lõpetatud 11.10.2017. Liisingulepingu lõppemisega on XxxxOÜ-l õigus

sõiduk väljaosta. XxxxOÜ soovib sõidukit välja osta. Äriühingu põhitegevusala oli metalli

müük. 2013.a. reaalselt lõpetas äriühing majandustegevuse. Registrist kustutamise seisuga

võlgnevust ei olnud. Arvelduskontod oli avatud AS-s SEB ja Swedbank AS-s.

Kohtu põhjendused

2. Likvideerimismenetluse algatamine koos likvideerija määramisega on hagita asi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 kohaselt. TsMS § 477 lg 1 kohaselt

vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi.

3. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 kohaselt, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb,

et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib

kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade

likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.

4. XxxxOÜ on äriregistrist kustutatud 23.05.2017 ÄS § 60 lg 3 alusel majandusaasta aruannete

esitamata jätmise tõttu. Avaldaja oli osaühingu ainuosanik ja endine juhatuse liige.

Äriühingu varaks on väljaostetav sõiduk, mistõttu on likvideerimise läbiviimine

põhjendatud. Kuigi avaldaja teatas kohtule, et äriühingul enne kustutamist võlgnevusi ei

olnud, on Maksu- ja Tolliametil äriühingu vastu nõue 79 224,14 eurot.

5. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel

juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli

läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas

juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 ja lg 2 sätestab, et kohus võib

likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu

hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerijaks võib kohus

nimetada muuhulgas pankrotihalduri. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks

vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 1 sätestab, et sama seadustiku §-s 602 nimetatud

isiku määramise avalduses tuleb võimaluse korral nimetada kandidaadi nimi, kelle

määramist soovitakse. Kohus ei ole isiku määramisel avaldusega seotud.

6. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike

otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik,

kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija

olema isik, kelle elukoht on Eestis.

7. Avaldaja kinnitas kohtule, et ta on võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel. Kohus

leiab, et puudutatud isiku likvideerijaks tuleb määrata endine juhatuse liige Xxxx. Kohtule

ei ole teada likvideerijaks määramist välistavaid asjaolusid.

8. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 ning likvideerija tegevust

reguleerivad ÄS §-d 210-220. Tulenevalt ÄS §-st 209 on likvideerijal need juhatuse õigused

ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Muuhulgas peab likvideerija

korraldama

raamatupidamist,

avaldama

viivitamatult

teate

osaühingu

likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, teavitama

teadaolevaid võlausaldajaid (sealhulgas Maksu- ja Tolliametit), rahuldama võlausaldajate

nõuded, jaotama vara ning esitama peale likvideerimismenetluse läbiviimist kustutamise

avalduse äriregistrile. Kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi

nõuete rahuldamiseks, peab likvideerija esitama pankrotiavalduse.

9. Vastavalt TsMS § 477² lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud

likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise

korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult

ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle

kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti.

10. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse

lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 30. juuniks 2018, tuleb

likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud ja esitada

aruanne. Aruanne ülesannete täitmise kohta peab sisaldama selgitust ja tõendeid võlgade

sissenõudmise, vara müümise, võlausaldajate nõuete rahuldamise ja allesjäänud vara

jaotamise kohta; põhjendust, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud ja kuupäeva, millal

likvideerimismenetlus viiakse lõpule ning likvideerijatele esitatud nõudeavalduste koopiad

ja tõendid likvideerijate poolt teostatud toimingute kohta.

11. TsMS § 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku

juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise

ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult

või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus

leiab, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda.

12. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi

äriregistrile kande tegemiseks.

13. Kohus selgitab, et vastavalt ÄS § 220 vastutab likvideerija tekitatud kahju eest samamoodi

nagu juhatuse liikmed. TsMS § 4772 lg 2 kohaselt kohtu määratud isikut, kes ei täida oma

ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku

ametist vabastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

kohtunik