2-17-10762/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda RV apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 26.10.2017 otsuse peale

menetlusse võtmisest.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud RV kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

3. Tagastada RV-le käsikirjaliselt vormistatud apellatsioonkaebus.

4. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

27.11.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-10762

Kohtuasi

AV (V) hagi RV (V) vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.10.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RV apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AV (ik XXXXXXXXXXX)

Kostja RV (ik XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Asjaolud ja hageja nõue

1. AV (hageja) esitas 13.07.2017 hagi Harju Maakohtule RV (kostja) vastu abielu lahutamiseks.

Hageja ja kostja abiellusid 03.03.2005. Poolte abielulised suhted lõppesid umbes viis aastat

tagasi, kuid nad elasid veel hiljaaegu koos kuni kostja läks seadusega pahuksisse sattumise tõttu

teadmata suunas ja ta kuulutati tagaotsitavaks. Kostja on töötatu, ta tarvitab alkoholi ja

narkootikume ning on vahetevahel vägivaldne. Pooltel on üks alaealine laps. Hageja ei näinud

võimalusi leppimiseks.

Kostja vastuväited

2. Kostja ei olnud esmalt abielu lahutamisega nõus, kuid nentis, et poolte vahel ei olnud enam

abielulist kooselu ja suhete parandamine ei olnud võimalik. Kooselu lõppes ca 1,5 aastat tagasi

ja pärast seda on pooled lihtsalt elanud ühel elamispinnal. Kostja oli vastu abielu lahutamisele

põhjusel, et kui abielu lahutada, siis ta kaotab elamispinna. Hiljem avaldas kostja, et on abielu

lahutamisega nõus ja palus abielu lahutada kohtuistungita.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi ja lahutas abielu ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.

PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on

alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 alusel eeldatakse abielusuhete

lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Poolte ütlustest nähtus, et nende

abielusuhted olid lõppenud ja esinesid eeldused abielu lahutamiseks.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise, mistõttu jättis kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, kus avaldas, et ta ei olnud vabatahtlikult nõus abielu

lahutamisega. Hageja soovitas tal tungivalt lahutusega nõustuda, ähvardades vastasel juhul

küsida lapsele elatist või jätta ta ilma lapse hooldusõigusest. Samas kostja ei soovinud last

kaotada. Veel ei soovinud ta jääda ilma sissekirjutusest korterisse ning märkis, et hageja soov

abielu lahutada ei olnud siiras.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1

p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust

menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt

rahuldada.

Vastavalt PKS § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust

arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Maakohus leidis otsust tehes õigesti, et poolte

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Mõlemad pooled kinnitasid, et nende suhted on

lõppenud. Ühe hinnangul lõppesid need viis aastat tagasi ja teise arvates 1,5 aastat tagasi. Nad

elasid küll suurema osa ajast, kui nende abielusuhted olid juba lõppenud, ühel elamispinnal,

kuid seda vaid korterikaaslaste, mitte abikaasadena. Praegu viibib kostja Tallinna Vanglas.

Lisaks olid mõlemad veendunud, et nende abielusuhted olid lõppenud pöördumatult. Hageja

põhjendas seda asjaoluga, et kostjal on halvad elukombed (joob, tarbib narkootikume, on

vägivaldne).

Ka apellatsioonkaebuses ei toonud kostja esile ühtegi põhjust, miks tema hinnangul hageja ja

kostja abielusuhted siiski ei olnud lõppenud. Väited, millele tuginedes arvas kostja, et kohtul

tuleks teha teistsugune lahend ja poolte abielu jätta lahutamata, puudutasid nende ühist last,

keda kostja ei soovinud kaotada ja kostja registrijärgset elukoha aadressi, millest kostja ei

soovinud ilma jääda. Need soovid ei ole aga eelduseks abielu lahutamata jätmiseks. Veel enam,

abielu lahutamisega ei kaasu vahetult lapsest või senisest elukohakandest ilma jäämine. Kostja

jääb poolte ühise lapse isaks ka pärast abielu lahutamist. Ringkonnakohus selgitab, et kuni

kohtu kaudu ei ole vanematelt ära võetud lapse hooldusõigust, on nad lapse täieõiguslikud

vanemad. Samuti ei sõltu isikute elukohakanded rahvastikuregistris isiku perekonnaseisust.

Rahvastikuregistri kanne peab kajastama tegelikkust. See tähendab, et kui isik elab sellel

aadressil ja puuduvad rahvastikuregistri seaduses sätestatud alused elukoha aadressi

rahvastikuregistrisse kandmisest või elukoha aadressi muutmisest keeldumiseks (nt tegu ei ole

eluruumiga, tegu on valeandmetega, ruumi kasutatakse omaniku nõusolekuta vms), peab

rahvastikuregistris kajastuma just see aadress isiku elukohana.

Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud

seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud

faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks.

Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine

on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise

etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele

kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata

jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab

selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).

Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja

kanda (TsMS § 168 lg 1). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing