2-17-10762/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedmääruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Legislator headnote
AI generated2-17-10762/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
RESOLUTSIOON
1. Keelduda RV apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 26.10.2017 otsuse peale
menetlusse võtmisest.
2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud RV kanda. Kindlaksmääratavad
menetluskulud puuduvad.
3. Tagastada RV-le käsikirjaliselt vormistatud apellatsioonkaebus.
4. Teatada
apellatsioonkaebuse
menetlusse
võtmisest
keeldumisest
kõigile
menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Juhul
kui
menetlusosaline taotleb menetlusabi,
peab ta esitama tähtaja kestel
kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
27.11.2017, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-10762
Kohtuasi
AV (V) hagi RV (V) vastu abielu lahutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.10.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RV apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3 500 eurot
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AV (ik XXXXXXXXXXX)
Kostja RV (ik XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Asjaolud ja hageja nõue
1. AV (hageja) esitas 13.07.2017 hagi Harju Maakohtule RV (kostja) vastu abielu lahutamiseks.
Hageja ja kostja abiellusid 03.03.2005. Poolte abielulised suhted lõppesid umbes viis aastat
tagasi, kuid nad elasid veel hiljaaegu koos kuni kostja läks seadusega pahuksisse sattumise tõttu
teadmata suunas ja ta kuulutati tagaotsitavaks. Kostja on töötatu, ta tarvitab alkoholi ja
narkootikume ning on vahetevahel vägivaldne. Pooltel on üks alaealine laps. Hageja ei näinud
võimalusi leppimiseks.
Kostja vastuväited
2. Kostja ei olnud esmalt abielu lahutamisega nõus, kuid nentis, et poolte vahel ei olnud enam
abielulist kooselu ja suhete parandamine ei olnud võimalik. Kooselu lõppes ca 1,5 aastat tagasi
ja pärast seda on pooled lihtsalt elanud ühel elamispinnal. Kostja oli vastu abielu lahutamisele
põhjusel, et kui abielu lahutada, siis ta kaotab elamispinna. Hiljem avaldas kostja, et on abielu
lahutamisega nõus ja palus abielu lahutada kohtuistungita.
Maakohtu otsus
3. Maakohus rahuldas hagi ja lahutas abielu ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.
PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.
Abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on
alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 alusel eeldatakse abielusuhete
lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Poolte ütlustest nähtus, et nende
abielusuhted olid lõppenud ja esinesid eeldused abielu lahutamiseks.
TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma
menetluskulud ise, mistõttu jättis kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda.
Apellatsioonkaebus
4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, kus avaldas, et ta ei olnud vabatahtlikult nõus abielu
lahutamisega. Hageja soovitas tal tungivalt lahutusega nõustuda, ähvardades vastasel juhul
küsida lapsele elatist või jätta ta ilma lapse hooldusõigusest. Samas kostja ei soovinud last
kaotada. Veel ei soovinud ta jääda ilma sissekirjutusest korterisse ning märkis, et hageja soov
abielu lahutada ei olnud siiras.
Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1
p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust
menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt
rahuldada.
Vastavalt PKS § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult
lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust
arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Maakohus leidis otsust tehes õigesti, et poolte
abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Mõlemad pooled kinnitasid, et nende suhted on
lõppenud. Ühe hinnangul lõppesid need viis aastat tagasi ja teise arvates 1,5 aastat tagasi. Nad
elasid küll suurema osa ajast, kui nende abielusuhted olid juba lõppenud, ühel elamispinnal,
kuid seda vaid korterikaaslaste, mitte abikaasadena. Praegu viibib kostja Tallinna Vanglas.
Lisaks olid mõlemad veendunud, et nende abielusuhted olid lõppenud pöördumatult. Hageja
põhjendas seda asjaoluga, et kostjal on halvad elukombed (joob, tarbib narkootikume, on
vägivaldne).
Ka apellatsioonkaebuses ei toonud kostja esile ühtegi põhjust, miks tema hinnangul hageja ja
kostja abielusuhted siiski ei olnud lõppenud. Väited, millele tuginedes arvas kostja, et kohtul
tuleks teha teistsugune lahend ja poolte abielu jätta lahutamata, puudutasid nende ühist last,
keda kostja ei soovinud kaotada ja kostja registrijärgset elukoha aadressi, millest kostja ei
soovinud ilma jääda. Need soovid ei ole aga eelduseks abielu lahutamata jätmiseks. Veel enam,
abielu lahutamisega ei kaasu vahetult lapsest või senisest elukohakandest ilma jäämine. Kostja
jääb poolte ühise lapse isaks ka pärast abielu lahutamist. Ringkonnakohus selgitab, et kuni
kohtu kaudu ei ole vanematelt ära võetud lapse hooldusõigust, on nad lapse täieõiguslikud
vanemad. Samuti ei sõltu isikute elukohakanded rahvastikuregistris isiku perekonnaseisust.
Rahvastikuregistri kanne peab kajastama tegelikkust. See tähendab, et kui isik elab sellel
aadressil ja puuduvad rahvastikuregistri seaduses sätestatud alused elukoha aadressi
rahvastikuregistrisse kandmisest või elukoha aadressi muutmisest keeldumiseks (nt tegu ei ole
eluruumiga, tegu on valeandmetega, ruumi kasutatakse omaniku nõusolekuta vms), peab
rahvastikuregistris kajastuma just see aadress isiku elukohana.
Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud
seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud
faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks.
Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine
on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise
etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele
kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata
jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab
selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).
Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja
kanda (TsMS § 168 lg 1). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm
Margo Klaar
Mati Maksing