1-16-1683/38 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-16-1683

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 27.11.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-16-1683

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Tõlk

Zemfira Lampmann

Kaitsja

Marina Leis (määratud korras)

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid M.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu M.F (XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 20.11.2017.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON 1. Vabastada M.F karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni

24.02.2019.a, millest esimeseks 5 (viieks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist

valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada M.F katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

2

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada M.F-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) xxxx; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 5 (viis) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

4. M.F-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. M.F vabastada määruse jõustumisel.

6. KrMS § 180 alusel mõista M.F-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse M.F-ile eraldi dokumendina.

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale, M.F-ile ja tema kaitsjale.

Teavitada M.F-i ennetähtaegsest vabanemisest Maanteeametit.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 24.10.2017.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 29.03.2016.a kohtuotsusega tunnistati M.F süüdi KarS § 424 järgi ja

mõisteti talle KarS § 74 lg 1,3 alusel karistuseks 2 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti M.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) aastaks.

3

Harju Maakohtu 04.04.2017.a määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele M.F-ile Harju Maakohtu 29.03.2016. a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 2 (kaks) aastat vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 24.02.2017.a ja lõpp on 24.02.2019.a.

M.F-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglas viibib esimest korda. Vangistuse ajal töötab, distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

M.F-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vestlusest

kinnipeetava vanematega selgus, et lähedaste suhted kinnipeetavaga on head. Perekond on valmis kinnipeetavat toetama ka vabanemise järgselt. M.F on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla aadressile Xxxx. Eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise

valve nõuetele ning seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Info vabanemisjärgse töökoha kohta puudub.

M.F taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule

materjalid ja seisukoha M.F-i vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta tingimisi

ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla (vangla toetab ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi.

Kaitsja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. M.F on järeldused teiunud, soovib tööle asuda ja alkoholiprobleemid lõpetada.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et M.F-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.F-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 9 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida

kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud

õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid

austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda

alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude soodusteguriks alkoholisõltuvus. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka

uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab

kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt

valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või

4

prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu

hinnangul võimaldab M.F-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise

valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool

kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M.F-ile

võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav kuritegelikke hoiakuid ei väljenda, sooritatud kuriteod on pigem tingitud

mõtlematust käitumisest ja alkoholi kuritarvitamisest, kui hälbelisest hoiakutest liiklusohutuse

suhtes. Pärast vabanemist on M.F olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus

ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka M.F , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest

vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/