3-17-2284/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2284

Haldusasi

OÜ SIRKEL&MALL kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni

25.10.2017 otsuse nr 152-17/187730 tühistamiseks ning

sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla 22.09.2017 otsuse

(ühispakkujate OÜ SIRKEL&MALL, OÜ Keskkonnaprojekt ja

ITK Inseneribüroo OÜ kvalifitseerimata jätmine) tühistamiseks

riigihankes „Mustamäe meditsiinilinnaku III arendusjärjekorra

ehituse projekteerimisteenus“ (viitenumber 187730)

Menetlusosalised

Kaebaja (pakkuja) - OÜ SIRKEL&MALL, esindaja Tuulikki

Laesson

Vastustaja (hankija) – sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-17-2284 menetlus.

2. Tagastada kaebuse eest tasutud riigilõiv 1280 eurot OÜ SIRKEL&MALL arveldusarvele

nr EE982200221029156099 Swedbank AS.

3. Mõista SA-lt Põhja-Eesti Regionaalhaigla OÜ SIRKEL&MALL kasuks välja

menetluskulud summas 567 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda

kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna

Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD NING KOHTU PÕHJENDUSED

1. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (hankija või vastustaja) avaldas 22.06.2017 hanketeate avatud

hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes „Mustamäe meditsiinilinnaku III arendusjärjekorra

ehituse projekteerimisteenus“ (viitenumber 187730). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks

08.08.2017 kell 10:00 esitasid pakkumuse kaks pakkujat, s.h ühispakkujad OÜ SIRKEL&MALL,

OÜ Keskkonnaprojekt ja ITK Inseneribüroo OÜ.

2. 22.09.2017 protokollilise otsusega („Riigihanke komisjoni otsuse protokoll“) otsustas hankija

jätta ühispakkujad OÜ SIRKEL&MALL, OÜ Keskkonnaprojekt ja ITK Inseneribüroo OÜ

kvalifitseerimata.

3. OÜ SIRKEL&MALL esitas Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) hankija 22.09.2017

otsuse (ühispakkujate OÜ SIRKEL&MALL, OÜ Keskkonnaprojekt ja ITK Inseneribüroo OÜ

kvalifitseerimata jätmine) kehtetuks tunnistamiseks vaidlustuse, mille VAKO jättis 25.10.2017

otsusega nr 152-17/187730 rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 06.11.2017 OÜ SIRKEL&MALL kaebus VAKO 25.10.2017

otsuse nr 152-17/187730 tühistamiseks ning sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla 22.09.2017

otsuse (ühispakkujate OÜ SIRKEL&MALL, OÜ Keskkonnaprojekt ja ITK Inseneribüroo OÜ

kvalifitseerimata

jätmine)

tühistamiseks

riigihankes

„Mustamäe

meditsiinilinnaku

III

arendusjärjekorra ehituse projekteerimisteenus“ (viitenumber 187730).

5. Vastustaja esitas 10.11.2017 vastuse kaebusele, milles leidis, et esineb alus menetluse

lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna vaidlustatud otsus on kehtetuks tunnistatud.

Riigihanke komisjon tegi 09.11.2017 otsuse „Riigihanke komisjoniotsuse protokoll 2“ tunnistada

riigihanke menetlus kehtetuks vastavalt vana RHS § 29 lg 3 p-le 6, kuna: a) kvalifitseeritud pakkuja

pakkumus ületab hankija rahalisi võimalusi ca 40% ulatuses; b) hankemenetluse jätkamine on

olukorra muutumise tõttu ebaotstarbekas; c) hankijal ei olnud võimalust lepingut sõlmida hanke

alusdokumentides nimetatud tähtajal, so hiljemalt 15.09.2017; d) hankija on oma vajadusi

tehnilises kirjelduses ekslikult kirjeldanud; e) kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaeg on lõppenud.

Lisaks eeltoodule leidis vastustaja, et esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 151

lg 2 p 1 alusel, sest kaebus ei vasta HKMS § 151 lg 2 p 1 nõuetele, kuivõrd ei esine kaebaja õiguste

riivet.

6. Kaebaja teatas 17.11.2017 kohtule, et nõustub menetluse lõpetamisega, kuivõrd hankija on

09.11.2017 hankementluse kehtetuks tunnistanud. Kaebaja leidis, et menetlus tuleb lõpetada

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Samas leidis kaebaja, et esinevad HKMS § 108 lõikes 6 sätestatud

alused jätta menetluskulud vastustaja kanda, kuna hankija 09.11.2017 otsus on selgelt pahatahtlik

ja

seotud

otseselt

kaebaja

poolt

halduskohtusse

pöördumisega.

Kaebaja

taotleb

vaidlustusmenetluse raames kantud kulude summas 3023,84 eurot (sisaldab seadusjärgset

riigilõivu 1280 eurot) ja halduskohtumenetluses kantud õigusabi kulude summas 1134 eurot välja

mõistmist vastustajalt. Kohtumenetluses tasutud riigilõivu summas 1280 eurot palub kaebaja

tagastada HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel.

7. Vastustaja leiab, et esineb alus kõigi menetluskulude kaebaja kanda jätmiseks, sest

hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg-d

4 ja 6).

KOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab

menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise

õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

9. Riigihanke komisjon tunnistas 09.11.2017 otsusega „Riigihanke komisjoni otsuse protokoll 2“

riigihanke omal algatusel kehtetuks (hanke alustamisel kehtinud RHS § 29 lg 3 p 6). Kuna kaebaja

ei taotle menetluse jätkamist, saab asja menetluse lõpetada (HKMS § 152 lg 1 p 4).

10. Üldjuhul kannab kaebaja menetluse lõpetamise korral menetluskulud (HKMS § 108 lg 4).

HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS

§ 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks

tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud

kaebuse esitamisest. Kaebaja leiab, et menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda, kuna hanke

kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja vaidleb sellele vastu.

Kohus leiab, et vastustaja ei ole veenvalt põhjendanud, et hanke kehtetuks tunnistamine ei olnud

tingitud kaebuse esitamisest. Asjaolud, millega hankekomisjon põhjendas oma 09.11.2017 otsuses

hanke kehtetuks tunnistamist olid või pidid olema vastustajale teada juba oluliselt varem, kui

kaebaja pöördus kaebusega kohtu poole. Vastustajale pidi juba 22.09.2017, st kvalifitseerimise,

pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuse tegemisel, olema teada, et edukaks

tunnistatud pakkuja pakkumus ületab hankija rahalisi võimalusi ca 40% ulatuses. Nimetatud

asjaolu ei saanud ilmneda alles 09.11.2017. Kui nimetatud asjaolu oli vastustaja jaoks oluline, oleks

ta pidanud hanke koheselt peale asjaolu ilmnemist kehtetuks tunnistama. Seda hankija aga ei

teinud, vaid jätkas hankemenetlust ning tunnistas hanke kehtetuks alles 09.11.2017, st peale seda,

kui kaebaja oli pöördunud VAKO 25.10.2017 otsuse vaidlustamiseks kohtu poole. Samuti viitavad

sellele, et hanke kehtetuks tunnistamine võis olla tingitud kohtusse pöördumisest asjaolud, et

hankija on VAKO menetluses olnud veendunud selles, et kvalifitseerimise tingimused vastavad

hankija vajadustele, vastustaja teadis vajadusest pikendada pakkumuste jõusoleku tähtaega ja et

22.09.2017 oli juba möödunud hanke alusdokumentides sätestatud hankelepingu sõlmimise tähtaeg

(15.09.2017). Nimetatud asjaolud ei saanud ilmneda alles 09.11.2017, st ajal, mil vastustaja oli

saanud kätte kaebaja poolt halduskohtule esitatud kaebuse. Nimetatud asjaolud kogumis viitavad

sellele, et hankija 09.11.2017 otsus oli tingitud sellest, et kaebaja oli pöördunud VAKO otsuse

vaidlustamiseks kohtu poole. Vastustaja ei ole vastupidist tõendanud. Eeltoodust tulenevalt jätab

kohus menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda.

11. HKMS § 104 lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kohus tagastab kaebuse eest tasutud riigilõivu 1280 eurot

kaebaja arveldusarvele.

12. Riigihangete seadus ei reguleeri täpsemalt olukorda, mida tuleb teha vaidlustusmenetluses

tasutud riigilõivuga, kui menetlus lõpeb põhjusel, et hankija on ise oma otsused kehtetuks

tunnistanud. Sellises olukorras kuulub vaidlustusmenetluses kohaldamisele RHS § 122 lg 3 p 5

(vaidlustuse läbi vaatamata jätmine, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud hankemenetluse või

otsuse kehtetuks või õigusrikkumine on kõrvaldatud). RHS § 126 lg 6 ei näe ette võimalust RHS §

122 lg 3 p 5 järgi vaidlustuse läbivaatamata jätmise korral mõista hankijalt välja vaidlustaja kasuks

riigilõivu (vt Riigikohtu 04.08.2011 määrus asjas 3-3-1-39-11 p 12). Halduskohus ei ole pädev

otsustama ka vaidlusaluse riigilõivu tagastamist, kuna tegemist ei ole kohtu võetud riigilõivuga

(HKMS § 104 lg-d 1 ja 8). Viidatud seisukoht on kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2016

määruse nr 3-16-338 p-s 11 tooduga. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja

taotluse mõista vastustajalt välja VAKO menetluses tasutud riigilõiv summas 1280 eurot.

13. Kohtu hinnangul ei luba kehtivad õigusaktid mõista vastustajalt välja ka kaebaja esindaja

kulusid vaidlustusmenetluses, st puudub vastav norm, mis kohustaks hankijat neid kulusid

hüvitama. VAKO näol on tegemist kohtulaadse organiga ning seadusandja on vaidluse ajal

kehtinud RHS § 126 lõikes 6 ära määratlenud, milliste menetluskulude (riigilõiv, eksperdi tasu)

väljamõistmine hankijalt on võimalik. Kulud õigusabile ei kuulu viidatud normi kohaselt

hüvitamisele. Ka kaebaja ei ole taotluses toonud välja õigusnormi, mis võimaldaks VAKO

menetluses kantud õigusabikulude välja mõistmist vastustajalt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

rahuldamata kaebaja nõude mõista vastustajalt välja VAKO menetluses kantud õigusabikulud.

14. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud.

Halduskohtus kandis kaebaja kohtukulusid õigusabikulude näol summas 1134 eurot. Kulude

kandmine on korrektselt tõendatud (tl 29-35).

Kohus leiab, et õigusabikulud sellises summas ei ole põhjendatud ning kohus peab vajalikuks neid

vähendada. Enne kohtusse pöördumist oli kaebaja juba läbinud menetluse VAKO-s, sh koostanud

vaidlustuse. Seega ei saa kaebuse koostamisele kulunud ajakulu olla vaidlustuse koostamisega

samas määras. Seejuures oli kaebuses käsitletud teemade ring oluliselt kitsam võrrelduna

küsimustega, mis olid tõstatatud vaidlustuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vajalikud ja

põhjendatud kulutused õigusabile kohtumenetluses on pooles määras võrrelduna kaebaja poolt

taotletuga, st 567 eurot. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm