2-16-13503/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-13503 Tsiviilasi Osaühingu HIOLEN hagi täisühingu RIIVAS vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 6000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 20. märtsi 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühing HIOLEN apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): osaühing HIOLEN (registrikood 12530714), seaduslik esindaja Oleg Hrustaljov Vastustaja (kostja): täisühing RIIVAS (registrikood 10661866), seaduslik esindaja Sergei Rudnitski

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 20. märtsi 2017 määrus muutmata.

Menetluskulud

2. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta osaühing HIOLEN kanda.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing HIOLEN (hageja) esitas 7. septembril 2016 Viru Maakohtule hagiavalduse täisühingu RIIVAS (kostja) vastu võla 6000 euro väljamõistmiseks. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmisid OÜ Hrustek ja kostja töövõtulepingu nr 68-12-1-1 remonditööde teostamiseks. Töövõtulepingu alusel oli kostja kohustatud tasuma tööde eest

11 305 eurot ilma käibemaksuta. 12. novembril 2012 allkirjastati lepingust tulenevate tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Akt ei sisalda asjaolusid, mis lepingu järgi saaksid olla aluseks tööde eest tasumisest keeldumiseks või hinna alandamise nõudmiseks. Töövõtja täitis tähtaegselt ja kooskõlas lepinguga oma kohustused, kuid kostja oma kohustust töö eest tasuda ei täitnud, esitades otsitud ettekäändeid. Töövõtja esitas kostjale 3 arvet, millest kostja on osa tasunud. Kostja võlgnevus tehtud töö eest moodustab 6000 eurot. OÜ Hrustek on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja leidis, et hageja nõue on aegunud. Hageja nõue tuleneb arvest nr 74, mille tasumistähtaeg oli 12. detsember 2012. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 13. detsembrist 2012 ning nõude kolmeaastane aegumistähtaeg möödus 13. detsembril 2015.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 20. märtsi 2017 otsusega hagi aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda. Maakohus leidis, et hageja nõue on aegunud (TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 3). Töövõtulepingust tulenev nõue aegub kolme aasta möödudes sissenõutavaks muutumisest. Hageja esitatud arve nr 74 on dateeritud 31. detsember 2012 ning seega algas TsÜS § 147 lg 3 teise lause järgi hageja nõude aegumine 1. jaanuaril 2013 kell 00.00. Kolmeaastane aegumistähtaeg oleks katkematult ja peatamatult kulgedes lõppenud 31. detsembril 2015 kell 24.00. Kuna kostja tasus 16. jaanuaril 2013 OÜ-le Hrustek pärast nõude sissenõutavaks muutumist 3466 eurot, siis arve nr 74 osalise tasumisega nõude aegumine katkes TsÜS § 158 lg 1 alusel. Kolmeaastane aegumistähtaeg hakkas kulgema uuesti 17. jaanuaril 2013 ning nõue aegus 17. jaanuaril 2016. Seega on 7. septembril 2016 esitatud hagi aegunud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1-3 ja saata asi uuesti läbivaatamiseks maakohtule. Hageja ei vaidlustanud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt hindas maakohus ebaõigesti tõendeid ja kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ning ei järginud TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Hageja viitas TsÜS § 167 lg-le 1 ja leidis, et nõude aegumine peatus poolte vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks. Poolte vahel käisid läbirääkimised hageja nõude üle. Kostja ei väitnud, et tal puudub võlgnetav kohustus hageja ees ning läbirääkimiste sisust ei tulene, et kostja edasistest läbirääkimistest loobus. Maakohus ei analüüsinud läbirääkimiste tõendamiseks esitatud hageja tõendeid (elektrooniline kirjavahetus).

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu

20. märtsi 2017 otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.

7. Hageja väitel jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 167 lg 1. Maakohus ei arvestanud sellega, et poolte vahel käisid läbirääkimised nõude üle ning nõude aegumine peatus poolte vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Läbirääkimiste pidamist poolte vahel tõendab hageja arvates e-kirjavahetus tl-del 25-27. Iseenesest õige on hageja väide, et maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, kuna ei ole analüüsinud kohtuotsuses koos hagiavaldusega esitatud e-kirjavahetust ega põhjendanud, miks ta ei arvesta seda tõendina, kuid maakohtu poolt e-kirjavahetuse kui tõendi analüüsimata jätmine ei ole viinud ebaõige otsuse tegemiseni ning seetõttu ei ole see asjaolu maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud e-kirjavahetus ei anna alust asuda seisukohale, et õigustatud isiku (s.o Hrustek OÜ) ja kohustatud isiku (s.o TÜ Riivas) vahel toimusid TsÜS § 167 lg 1 kohased läbirääkimised ja seetõttu nõude aegumine peatus läbirääkimiste toimumise ajaks. Viidatud e-kirjavahetusest nähtuvalt on osa e-kirjadest seotud Proffsistem OÜ juhatuse liikmega J. Soboleviga (tl 26-27) ning kuna tegemist ei ole nõude aluseks oleva töövõtulepingu poolega, siis Proffsistem OÜ juhatuse liikme e-kirjavahetus ei tõenda läbirääkimiste pidamist poolte vahel.

8. Ringkonnakohtu arvates saab pidada ettepanekuks läbirääkimise alustamiseks nõude üle TÜ Riivas 12. märtsi 2013 e-kirja Proffsistem OÜ-le ja Hrustek OÜ-le (tl 25). Viidatud e-kirjale on vastanud Proffsistem OÜ ning TÜ Riivas edastas samal päeval Proffsistem OÜ vastuse Hrustek OÜ-le. Seda, kas Hrustek OÜ vastas TÜ Riivas e-kirjale ja kas pooled alustasid läbirääkimisi nõude üle, hageja poolt esitatud e-kirjavahetusest ei selgu. Seega ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et lepingu pooled oleksid pidanud läbirääkimisi nõude üle ning kohaldamisele ei kuulu TsÜS § 167 lg 1 (s.o nõude aegumine ei ole peatunud läbirääkimiste korral). Siinkohal märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole hagiavalduses ega hilisemates menetlusdokumentides täpsustanud ajaperioodi, mil tema arvates lepingupoolte vahel toimusid läbirääkimised nõude üle, s.o ei ole arusaadav, millisel perioodil oli hageja seisukoha kohaselt nõude aegumine peatunud.

9. Iseenesest õige on hageja väide, et kostja 12. märtsi 2013 e-kirjas tunnistas osaliselt võlgnevust summas 2781 eurot 50 senti, kuid samas see asjaolu ei anna alust asuda seisukohale, et nõue ei ole aegunud. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kostja tunnustas osaliselt nõuet 12. märtsil 2013, seega aegumine katkes ja algas uuesti

13. märtsist 2013 ning lõppes 13. märts 2016. Hagi maakohtule on esitatud 7. septembril 2016. Kuna TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, siis oli hagi esitamise ajaks möödunud kolmeaastane tähtaeg ning nõue on aegunud.

10. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja on esitanud taotluse hagejalt õigusabi kulude 154 eurot väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt on kostja lepinguline esindaja Deniss Netšajev osutanud õigusabi summas 154 eurot, sh vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 2,2 tundi; tunnihind 70 eurot. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitatakse sellised lepingulise esindaja kulud, mis on tekkinud menetlusosalist menetluses esindamisel. Antud juhul on vastuse apellatsioonkaebusele allkirjastanud kostja seaduslik esindaja ning ei nähtu, et kostja lepinguline esindaja Deniss Netšajev oleks üldse kostjat menetluses esindanud. Ainuüksi lepingulise esindaja poolt menetluskulude nimekirja esitamine ei tähenda, et ta oleks poolt menetluses esindanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson