1-17-8078/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-8078 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava, Orvi Koik Kriminaalasi X.C

süüdistuses KarS§ 424 järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04. oktoobri 2017 otsus

lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav X.C , ik: XXX, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 09.07.2017. Prokurör Paul Pikma Kaitsja Leelo Viil

RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava X.C kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 1 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. X.C juhtis tahtlikult 09.07.2017 kella 14:40 paiku aadressil Harjumaa Maardu XXX parklas mootorsõidukit Opel Omega Caravan reg.nr. XXX XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,97 mg/l), rikkudes liiklus

seaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. X.C pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas X.C (X.C ) talle karistuseks 1 süüdi KarS § 424 järgi ja mõistis aasta ja 6 kuud vangistust.

Vähenda KrMS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes s lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurenda mõistetud karistust s Harju Maakohtu 28.04.2015.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 1 aasta 7 kuud ja 8 päeva võrra ja mõist is liitkaristuseks X.C-le 2 aastat 7 kuud ja 8 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas karistusaja alguseks X.C kahtlustatavana kinnipidamise a , s.o 09.07.2017. ja Tõkend –

– tühista karistuse ärakandmisel või kohtuotsuse jõustumisel. i vahistamine s

KrMS § 175; § 179 lg 1 p 2; § 180 alusel mõistis välja X.C-lt menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 705 eurot, määratud kaitsja tasu 168 eurot.

APELLATSIOON:

3. Kaitsja leiab, et Harju Maakohtu 04. oktoobri 2017. a otsus ei ole põhjendatud X.C-le mõistetud karistuse osas.

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni 3 aasta pikkuse vangistuse. Käesoleval juhul X.C karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kuigi käesolevas asjas karistuse mõistmisel maakohus ei ole viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule ja karistust kergendava asjaolu esinemine on tuvastatud, asus kohus põhjendamatult seisukohale, et kergem karistus ei täidaks oma eesmärki. Maakohtu otsuses on karistusliigi ja määra valiku põhjendamisel osundatud X.C varasemale karistatusele, millest tulenevalt ei ole võimalikuks peetud kergema karistuse kohaldamist.

Süüdistatav on kriminaalkorras karistatud, kuid tema selgituste põhjal võib järeldada, et süüdistatav on valmis uutest kuritegudest hoiduma ning oma eluviise muutma. X.C kinnitas, et käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kergem karistus võiks tulemuslikult kaasa aidata süüdistatava elus asetleidvatele positiivsetele muutustele ja sellega karistuse eesmärkide saavutamisele. X.C ei ole asotsiaalsete eluviisidega isik ning tal ei ole selliseid sõltuvusprobleeme, millega ta ei oleks võimeline toime tulema.

X.C käitumine käesolevas kriminaalmenetluses, s.o oma süü tunnistamine kohtuistungil ja ka kohtueelses menetluses ning kahetsuse väljendamine annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest aru saanud.

Eeltoodu alusel ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et X.C suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk üksnes reaalse 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda.

Juhindudes KrMS § ühistada Harju Maakohtu -dest 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4, palub t

04. oktoobri 2017. a otsus X.C-le karistuse mõistmise osas. Teha uus otsus, millega mõista X.C-le kergem karistus.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:

4. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3- 1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1- -11, p 7).

5. K Taotleb kergema aitsja on vaidlustanud maakohtu otsuse vaid mõistetud karistuse osas. karistuse mõistmist, kuid ei täpsusta milline see taotletud kergem karistus olema peaks.

KarS § 424 sanktsioonis on vangistuse kõrval ette nähtud ka rahaline karistus. Antud kriminaalasjas on maakohus vaaginud rahalise karistuse mõistmise seaduslikkust ja otstarbekust, seega on ekslik apellandi väide, et maakohus pole sellekohast veenvat põhjendust esitanud. Maakohus on X.C piisava selgusega välistanud karistamise kergemaliigilise karistusega seonduvalt tema eelnevate korduvate karistustega, millised ei ole ja seda eelkõige mõjutanud teda käituma õiguskuulekalt. Kohtukolleegium maakohtu järeldusega nõustub ja lisab, et karistusregistri andmete alusel on X.C karistatud varem rahalise karistusega ning selle täitmise kohta andmed puuduvad. Seega pole kergemaliigiline karistus teda mõjutanud kuritegude toimepanemistest loobuma kuna pärast seda on ta korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Kolleegium leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei täidaks eripreventiivset eesmärki ja oleks selgelt ebapiisav. Samuti kolleegium osutab, et üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Ka kaitsja on apellatsioonis toonitanud, et karistusliigi ja määra valikul on kohus arvestanud tema varasemat karistatust. Siinkohal kolleegium osutab, et karistusregistri andmetel on X.C-l 7 kehtivat kriminaalkaristust ja seda kõik muuhulgas KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Seega on tegemist isikuga, kes jätkuvalt paneb toime liiklusalast kuritegu ja pidevalt juhib mootorsõidukit joobeseisundis, milline kuritegu on ohtlik nii temale endale kui kõigile kaasliiklejatele. Kaitsja väide koos viitega Riigikohtu la sellest, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada hendile, ka süüdistatava isikuga on õige, kuid kolleegium leiab, et arvestades maakohtu poolt mõistetud

1 aasta ja 6 kuuli st vangistus on süüdlase isikut arvestades tegemist ennemini leebe karistusega. S statava isiku arvestamine ei anna üüdi mingilgi määral kolleegiumile seaduslikku alust kergemaliigilise karistuse mõistmiseks ega ka karistusmäära lühendamiseks.

Apellant on väitnud, et edaspidi käitub X.C õiguskuulekalt. Kolleegium leiab, et selline väide ei anna alust

mõistetud karistuse muutmiseks kuna X.C senist käitumist arvestades saab väidet hinnata paljasõnaliseks. Kohtute poolt on X.C eelnevalt karistatud ka lühemaajalise vangistusega, teda on tingimisi karistusest vabastatud ja vaidlustatud kriminaalasjas on ta uue samalaadse kuriteo toime pannud ajal, mil ta oli ennetähtaegselt vanglast vabastatud. Kolleegium leiab, et X.C-l oli võimalik käituda vabaduses õiguskuulekalt, kuid X.C pole seda suutnud ega teinud ka eelnevatest karistustest . õigeid järeldusi

Apellandi väitega, et süüdistatav oma käitumisega, süü tunnistamisega on näidanud, et ta on oma teo ohtlikkusest aru saanud, saab nõustuda vaid osaliselt. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et X.C on tõepoolest oma süüd tunnistanud, kuid kohus pole tuvastanud siirast kahetsust kui karistust kergendavat asjaolu. Siinkohal kolleegium osutab, et kahetsuse siiruse osas saab kohus veenduda kohtuistungil, kuid vaidlustatud juhul selline veendumus kohtul puudus. Apellan

t pole maakohtu järeldusele veenvaid vastuargumente esitanud. Liitkaristuse mõistmine KarS § 65 lg 2 alusel on kooskõlas seadusega ning tuleneb asjaolust, et X.C oli kuriteo toime pannud katseajal, seega oli kohus kohustatud mõistetud karistusele liitma kogu eelmise otsusega mõistetud kandmata karistuse.

6. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb karistuse mõistmisel silmas pidada ning mis on asjakohased. Kohtu seisukohad ja järeldused on kooskõlas kohtupraktikaga. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)