2-17-14926/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-17-14926

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtujurist Tambet Grauberg Eneli Kivi Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2017.a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-14926 Tsiviilasi V.S. hagi Aleksandr (Alexander) Smirnov vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V.S., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja: Jelena Smorodina, Õigusbüroo Jelena Smorodina OÜ; asukoht: Rüütli 29, Pärnu 80011; epost: jelena.smorodina@mail.ru Kostja: A.S., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada V.S. ja A.S. vahel 23.11.2017.a istungil kohtule esitatud kompromiss alljärgnevalt:

1.1 pooled kinnitavad, et poolte ühisvaraks on korteriomand aadressil Xxxxxxxxxxx linnas. Väärtusega 50 000 eurot;

1.2 pooled lepivad kokku ühisvara jagamise alljärgnevalt:

1.2.1 korteriomand aadressil Xxxxxxxxxxx linnas, müüakse poolte kokkuleppel hiljemalt 01.11.2018.a;

1.2.2 kui 01.11.2018.a ei ole korteriomand müüdud, siis müüakse korteriomand avalikul enampakkumisel. Alghinnaga 50 000 eurot;

1.2.3 korteriomandi Xxxxxxxxxxx müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades mõlemal juhul.

2. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

3. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

4. Tagastada hagejale V.S.le pool ühisvara jagamise nõude esitamisel tasutud riigilõivust, so

150 eurot.

5. Edastada määrus menetlusosalistele ja riigilõivu tagastamiseks Pärnu Maakohtule.

Menetluskulude jaotus

2-17-14926

Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud edasikaebamise õigusest. Asjaolud, menetluse käik V.S. esitas 08.06.2017 Pärnu Maakohtule hagiavalduse A.S.i vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 12.12.1986.a. Poolte abielulised suhted on lõppenud alates 2012.a. Sellest ajast puuduvad pooltel ühine majapidamine ning lähedased suhted. Hageja ei pea võimalikuks poolte leppimist ja seetõttu soovib lahutada kostjaga sõlmitud abielu. 19.11.1998.a erastasid pooled korteriomandi asukohaga Xxxxxxxxxxx Pärnu linnas ja 01.02.1999 kanti kostja kinnistusraamatusse eelnimetatud korteriomandi omanikuks.

Kuna korteriomand oli soetatud abielu kestel, siis loetakse see abikaasade ühisvaraks ja jagatakse poolte vahel võrdselt. Hageja leiab, et korteriomandi jagamine reaalosadeks on võimatu ning kostjal ei ole piisavalt raha hüvitise hagejale väljamaksmiseks. Seega palub hageja kohtul jätta korteriomand talle kohustades teda välja maksma kostjale rahalise hüvitisena 15 000 eurot, mida hageja on võimeline välja maksta kostjale. Juhul, kui kohus jätab rahuldamata hageja nõuet, palub V.S. kohtul samadel põhjustel, vaid alternatiivnõudena müüa korteriomand avalikul enampakkumisel ning müügist saadud raha jagada V.S. ja A.S.i vahel võrdselt.

Pärnu Maakohus võttis 09.10.2017.a kohtumäärusega V.S. hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Pärnu Maakohtus 23.11.2017.a toimunud kohtuistungil pooled esitasid kohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromisslepingu. Kompromissleping Hageja V.S. ja kostja A.S. on sõlminud tsiviilasjas nr 2-17-14926 alljärgneva kompromissi:

1. Kostja võtab õigeks V.S. hagi abielu lahutamiseks.

2. Pooled kinnitavad, et poolte ühisvaraks on korteriomand aadressil Xxxxxxxxxxx linnas. Väärtusega 50 000 eurot.

3. Pooled lepivad kokku ühisvara jagamise alljärgnevalt: 3.1 Korteriomand aadressil Xxxxxxxxxxx linnas, müüakse poolte kokkuleppel hiljemalt 01.11.2018.a. 3.2 Kui 01.11.2018.a ei ole korteriomand müüdud, siis müüakse korteriomand avalikul enampakkumisel. Alghinnaga 50 000 eurot. 3.3 Korteriomandi Xxxxxxxxxxx müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades mõlemal juhul.

4. Hageja ja kostja paluvad lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus kompromissile jõudmise tõttu ning taotlevad kompromissi kinnitamist kohtu poolt.

5. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

6. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

7. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

KOHTU SEISUKOHT

2-17-14926

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja ja kostja esitasid kohtule 23.11.2017.a istungil kompromissi. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled on kompromisslepingu allkirjastamisega kinnitanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik