1-17-4017/40 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-17-4017 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Matti Reinsalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid Remii Vannus elektroonilise valve e

kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

Remii Vannus, isikukood 37906285213, viibimiskoht

Viru Vangla; vabanemisjärgne ukoht: xxxx el

Karistuse kandmise algus 14.11.2016 ja lõpp 26.05.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 03.11.2017, videokohtuistung RESOLUTSIOON

Jätta Remii Vannus elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista Remii Vannus (ükssada elt menetluskuluna riigituludesse 127,32 eurot

kakskümmend seitse eurot 32 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda

30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest

arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank 351010052031000004, EE

Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300, Danske

Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99917700045032 ning selgitusse märkida

„Remii Vannus, 1-17-4017, menetluskulu“. rahalised nõuded pole täies ulatuses Kui

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 127,32 vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt eurot (sh käibemaks 20%) süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Remii Vannuse

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 Kohtumääruse väljatrükk Remii Vannusele, kaitsjale prokurörile. saata Viru Vanglale, ja

Asjaolud

Viru Vangla esitas 05.10.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Remii Vannuse elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 21.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4017 tunnistati Remii Vannus süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Viru Maakohtu 15.11.2016 otsusega mõistetud karistusega ja lõplikuks karistuseks loeti vangistus 2 aastat 6 kuud ja 12 päeva. Kohus luges Remii Vannuse karistuse kandmise alguseks 14.11.2016.

Remii Vannust on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vanglakaristust kannab isik kümnendat korda. Käesolevat karistust kannab isik süstemaatiliste varguste eest, mis on toime

pandud sissetungimise teel grupis olles. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on majandusliku kasu saamine.

Vangistuse jooksul on kinn

ipeetav osalenud majandustöödel ning töötamisega seoses

probleeme ei ole. Samuti on Remii Vannus osalenud vestlustel psühholoogiga. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad.

Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama aadressile xxxx.

Kriminaalhooldusametniku hinnangul vastab kõnealune elukoht elektroonilise valve

kohaldamise tingimustele ning elukoha omanik on andnud oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava majanduslik olukord oli raske, mistõttu on sooritatud ka praegune ja eelmised kuriteod.

Vabanemisjärgselt on isikul võimalus tööle asuda xxxx, mille juhataja on kinnitanud isikule töökoha tagamist. Viru Vangla 03.10.2017 andmetel on Remii

Vannusel võlanõudeid 14 659,88 eurot.

Remii Vannuse lähisuhtevõrgustiku moodustavad ema ja abikaasa. Kinnipeetav suhtleb kriminaalse taustaga tuttavatega. Remii Vannus on kuriteod sooritanud põhiliselt üksinda, kuid kaks kuritegu on sooritatud grupis (sh viimane kuritegu). Meditsiiniosakonna andmetel on Remii Vannusel diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav alustas alkoholi tarvitamist 15-aastaselt. Isik tunnistab, et enamus kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Kinnipeetav tarvitas alates 2014. aastast alkoholi väidetavalt minimaalselt ja

probleeme seoses sellega enam ei näe. Samas on isikut karistatud alkoholijoobes olles auto juhtimise eest. Remii Vannus tunnistab, et ta võib alkoholijoobes käituda agressiivselt ning on siis kergesti ärrituv. Kinnipeetava käitumine on impulsiivne. Probleemide lahendamisel lähtub isik enda otsestest

vajadustest ning ei mõtle tagajärgedele. Väärteokorras korduvkaristatus ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine ilmestab isiku riskivat ja hoolimatut elustiili. mii Vannus on olnud Re korduvalt kriminaalhooldusel ning ta on rikkunud lisatingimusi kui ka sooritanud uue kuriteo.

Üldkasuliku töö täitmine viimase katseaja jooksul oli problemaatiline ning registreerimas käimisel esines sageli mitteilmumisi. Isik on olnud INTERPOL’i poolt tagaotsitav. Kinnipeetav omab plaane, kuid tal on raskusi nende teostamisega.

Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohtlikkus seisneb

varavastaste kuritegude toimepanemises, vägivalla kasutamises ja alkoholi kuritarvitamises. Ohustatud on avalikkus (ühiskond). Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 74 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2

3 aasta jooksul 51 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise

tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonil

ise järelevalve kohaldamisega.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Remii Vannuse vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Remii Vannusele katseaeg

kuni 26.05.2019 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 26.05.2019. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada Remii Vannust täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve kestvuseks soovitab vangla 2 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta Remii Vannuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Remii

Vannuse ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 03.11.2017 toimunud videokohtuistungil selgitas Remii Vannus, et ta ei ole mingeid aineid kunagi tarbinud. Väide, et tema enda lastega ei suhtle, on samuti vale - tegelikult suhteb ta kõigi lastega. Ta et teenida raha, mitte viibida vanglas soovib vanglast vabaneda ning minna tööle,

maksumaksja rahadega. Ta on nüüd korralik ning tal ei ole plaanis hakata kriminaalsete

asjadega tegelema. Käesolevaks ajaks on palju muutunud. Tema väljavaated on seoses vanusega muutunud. Tal on reaalne soov jätta negatiivne minevikku. Tal on Iirimaal omandatud ehitusinseneri eriala, mille kohta on olemas diplom. Xxxx töötaks ta ehitajana. Suhted ema ja abikaasaga on väga head ning nendega suhtleb ta telefoni teel. Abikaasa käib iga kuu lapsega vanglas kokkusaamistel. Ta ei ole saanud enda lapsi toetada, sest ta on olnud vanglas, mistõttu ei ole tal olnud võimalik elatist maksta. Vanglast vabanemisel toetaks oma lapsi ning tahaks pankrotimenetlust algatada. Alkoholi ei ole ta tarvitanud päris pikka aega (2014. aastal tarvitas ühe korra, kui läks autorooli). Ta soovib täita kõiki kontrollnõudeid. Kaitsja seisukoht Kaitsja palub kohtul kaaluda Remii Vannuse vabastamist. Remii Vannusel on varasemalt palju seaduserikkumisi, milles ei ole vaidlust ning Remii Vannus tunnistab seda. Kaitsja hinnangul on tore kuulda, et kinnipeetav on teinud sisimas otsuse, et rohkem seaduserikkumisi ei tule. Remii Vannus soovib käituda seaduskuulekalt, asuda tööle ning tegeleda võlgnevustega, mida takistab vanglas olek. Kaitsealune on töökas ning ta töötab vanglas majandustöödel. Toimunud on vestlused psühholoogiga. Vabaduses on talle garanteeritud töökoht ning töö on talle reaalselt tagatud. Alkoholiga seoses probleeme isik endal ei tähelda ning kaitsja loodab, et neid ka ei

teki. Remii Vannusel on olemas toetav lähisuhtevõrgustik. Kinnipeetav on karistust täitnud

hästi, distsiplinaarkaristused puuduvad. Perspektiiv vabanemise korral võiks olla positiivne, millele lisanduksid kontrollnõuded, mis suunavad isiku käitumist ja aitavad tal toime tulla. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

4

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Remii Vannus ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Remii Vannuse käitumist karistuse kandmise ajal võib pidada heaks. Isik on osalenud

majandustöödel ning vestlustel psühholoogiga. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt

kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Kuigi Remii Vannuse käitumine vangistuses on olnud hea, tuleb kohtul resotsialiseerumise võimalusi hinnates arvesse võtta ka isiku elutingimusi ning ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi. Kohus leiab, et kinnipeetava . Remii vabanemisjärgseid elutingimusi võib pidada rahuldavaks

Vannusel on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve

kohaldamise tingimustele ning on Remii Vannuse vabanemisjärgselt l võimalik asuda tööle

xxxx. ka asjaolu, et vabaduses ootab isikut toetav Vähetähtsaks ei saa pidada

lähisuhtevõrgustik. Toetav lähisuhtevõrgustik ning kindla elukoha olemasolu kuritegude

toimepanemise ohtu kohtu hinnangul aga ei vähenda, sest kinnipeetav elas enne vangistust samal aadressil ning toetav lähisuhtevõrgustik on olnud Remii Vannusel olemas ennegi, kuid eeltoodud asjaolud pole tal seni kuritegude toime panemist takistanud. Kuna isik on varasemalt

korduvalt pannud raske majandusliku olukorra tõttu toime kuritegusid, siis suurendab uue kuriteo toimepanemise riski ka asjaolu, et vangla andmeil omab Remii Vannus 03.10.2017 seisuga võlanõudeid summas 14 Lisaks nähtub, 659,88 eurot. et isik suhtleb kriminaalse taustaga tuttavatega, mis kohtu hinnangul võib suurendada isiku riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele.

Meditsiiniosakonna andmetel on Remii Vannusel diagnoositud alkoholisõltuvus, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Vähetähtsaks ei saa pidada ka sedagi, et

kinnipeetav on tunnistanud, et ta võib alkoholijoobes olles käituda agressiivselt ning on siis

kerge rvata, et Remii Vannus oleks sti ärrituv. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud a

alkoholisõltuvuse nüüdseks täielikult seljatanud. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta alates 2014. aastast alkoholi minimaalselt ning probleeme seoses sellega enam ei näe, kuid sellest hoolimata

karistati isikut alkoholijoobes olles auto juhtimise eest. Eeltoodust tulenevalt, ning võttes arvesse asjaolu, et Remii Vannus on enamus kuritegusid sooritanud alkoholijoobes, tuleb üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks pidada ka

alkoholisõltuvust.

Kohus leiab, et Remii Vannuse ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb suhtuda ettevaatusega.

Remii Vannuse näol on tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga (korduvalt väärteoja

kriminaalkorras karistatud ning käesoleval ajal kannab isik juba kümnendat reaalset vanglakaristust), kes paneb kuritegusid toime ajendatuna majandusliku kasu saamise eesmärgist ning kuritegude toimepanemist soodustab sõltuvus alkoholist. Vangla iseloomustusest nähtub, et Remii Vannus ei ole õppinud tehtud vigadest ning isik lähtub probleemide lahendamisel enda

otsestest vajadustest ning ei mõtle tegude tagajärgedele. Remii Vannust on korduvalt kriminaalhooldusele allutatud, kuid kriminaalhooldusele allutamine ei ole osutunud piisavaks, et välistada Remii Vannuse poolt uue kuriteo toimepanemist. Seega suurendab Remii Vannuse

varasem elukäik ohuprognoosi, mille kohaselt võib Remii Vannus vabanemise korral asuda uuesti kuritegusid toime panema. Tõsi, kinnipeetav on senise karistuse kandmise ajal ennast hästi ülal pidanud, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Kohus on seisukohal, et k iseloomustavad positiivsed asjaolud äesoleval juhul ei kaalu Remii Vannust üle negatiivseid, kuna ei vähenda need Remii Vannuse osas tehtavat uue kuriteo ohuprognoosi

5 sel määral Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu , et ta vangistusest vabastada. Remii Vannuse vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 751 ning

KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp