1-17-8971/18 · 1-17-8971/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-8971 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov Ivi Kesküla , Orvi Koik ja

Kriminaalasi I.U’i süüdistuses § 199 lg 1 – § 25

KarS

lg 2; § 215 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26 septembri 2017. a otsus . lühimenetluse korras (kiirmenetluses)

Apellatsiooni esitajad

Süüdistatav I.U’i a kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova Süüdistatav I.U,

ik: XXX; elukoht: , elab XXX XXX; kodakondsus: ; emakeel: vene keel; haridus: XXX XXX; töökoht või õppeasutus: XXX; karistatus: kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati: 29.09.2016.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 alusel vangistusega 1 aasta 1 kuu, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 27 päeva. mis jäeti KarS § 74 lg 1,3

alusel täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine 31.07. 01.08.2017.a. ning alates 24.09.2017.a. kell 16.13 – Prokurör Urmo Paal Kaitsja Vandeadvokaat Kristina Suvalova

RESOLUTSIOON

1. kaitsja apellatsiooni kui ilmselt Jätta süüdistatava I.U ’i põhjendamatu läbi vaatamata.

2. Määrata Advokaadibüroole Kristina Suvalova (reg. number 12223969) seoses

vandeadvokaat Kristina Suvalova poolt I.U

’ile

apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 48,00 (neli

kümmend kaheksa) eurot.

2

3. I.U ilt Eesti Vabariigi kasuks KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista ’ 48,00 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks.

Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK

EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; LUMINOR PANK EE401700017002872300 või EE873300333499990003 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumb

er on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.U on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 24.09.2017 kella 16:10 paiku Tallinnas asuva kaupluse

XXX XXX juures, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil seal seisnud SE’le kuuluva triki jalgratta „Haro“ maksumusega 350 eurot ning sõitis sellega kaupluse juurest eemale, kuid kuritegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni jalgratta võtmist näinud politseiametnike poolt.

Seega I.U pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise

katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 1 § 25 lg 2 järgi - kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 31.07.2017 kella 18:12 paiku tungis Tallinnas juurde pargitud XXX RM’le kuuluvasse sõiduautosse Audi 100 registreerimismärgiga XXXXXX ning kasutas seda sõidukit omavoliliselt selles magamiseks.

Seega I.U pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, see on Kar

S § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Harju Maakohtu 26.09.2017. a otsusega

lühimenetluses kiirminetluse sätete kohaselt

tunnistati I.U süüdi KarS § 199 lg 1 – § 25 lg 2 järgi ja karistati teda

vangistusega 2 (kaks) kuud. Tunnistati I.U süüdi KarS § 215 lg 1 järgi ja karistati teda vangistusega 4 (neli) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 29.09.2016.a. Harju Maakohtu otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 27 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 31.07.– 01.08.2017.a., s.o 2 (kaks) päeva

vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 24.09.2017.a. karistusaja hulka ning määrati, et karistusaja algust arvestatakse I.U’i kinnipidamisest, s.o alates 24.09.2017.a. Kohalda ti I.U’i suhtes tõkendina vahistamist ning vahistati I.U kohtusaalist.

3

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõist I.U’ilt riigituludesse: eti sundraha summas 352,50 eurot; kaitsjatasu kogusummas 120 eurot. riminaalmenetluse – Määrati, et k kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole

ESITATUD APELLATSIOON

3. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni istatava I.U kaitsja

süüd ’i vandeadvokaat Kristina Suvalova, kes leiab, et Harju Maakohtu 26. septembri 2017. a otsus ei ole põhjendatud I.U’i mõistetud karistuse osas. le

Kaitsja nõustub kohtu seisukohaga, et arvestades toimepandud kuritegude asjaolusid ja isiku

puhtsüdamlikku kahetsust, on võimalik I.U puhul kohaldada vangistust sanktsiooni keskmisest oluliselt madalamas määras. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et I.U’i suhtes ei ole kohaldatav vangistuse asendamine ÜKT ga KarS § 69 kohaselt. -

Vaatamata asjaolule, et I.U on elanud viimasel ajal telgis, oli võimalik tema

suhtes kriminaalhooldust teostada, nimelt käis süüdistatav eelmiste karistuste alusel kriminaalhooldaja juures ning oli kättesaadav, mh ka telefoni teel. Kaistja leiab, et kuna telgis kindlas kohas elamine ei olnud takistuseks KarS § 74 alusel kriminaalhoolduse teostamiseks

eelmise kohtuotsuse alusel, siis ei tohi telgis elamine olla takistuseks ka käesolevas asjas vangistuse üldkasuliku tööga asendamiseks. I.U kinnitas kohtuistungil, et tema saab elada alaliselt ka oma õe TG juures Tallinnas aadressil

n olemas. XXX ning õe vastav nõusolek o

Seega ei esine takistusi vangistuse üldakasuliku tööga asendamiseks. Asjaolu, et I.U

on varem teinud üldkasuliku töö näitab vaid seda, et isik on võimeline niisugust karistust kandma. Kaitsja leiab, et antud juhul ei ole I.U-le mõistetud karistus proportsionaalne toimepandud süütegudega ning esimese astme kohtu poolt määratud vangistus tuleb asendada üldkasuliku tööga.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud

apellatsioonide

d ga, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatu , perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda

apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole

õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja

üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). 71

5. Süüdistatava apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüte kaitsja o toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud mõistetud apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus.

4

6. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.

KarS § st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest -

lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhj karistusõigusliku hinnangu endatud toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega

seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Väärib märkimist, et kaitsja ei

vaidlustagi I.U ’ile mõistetud vangistuse määra. Esitatud apellatsioonis kaitsja

nõustub kohtu seisukohaga, et arvestades toimepandud kuritegude asjaolusid ja isiku

puhtsüdamlikku kahetsust, on võimalik I.U puhul kohaldada vangistust sanktsiooni keskmisest oluliselt madalamas määras. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS

§ 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis.

Kaitsja apellatsioonis toodud põhitaotluse mõistetud vangistuse ÜKT - -ga asendamise osas,

leiab ringkonnakohus, et 5 kehtiva maakohus asus ainuõigele seisukohale, et kriminaalkaristusega isikut ei saa karistada muud moodi, kui reaalse vangistusega. Maakohus

märkis asjakohaselt, et varasem karistatus mitmete kuritegude eest ning eelmiste

kohtuotsustega määratud tingimuslik vangistus isikule mõju ei avaldanud ni jätkas

ng

ta

koheselt pärast vangistusest vabanemist uute süütegude toimepanemist. Samuti võttis

maakohus õigesti arvesse, et isikule on varasemalt kohaldatud juba vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, isik küll täitis selle kohustuse, kuid see ei omanud pikemaajalist mõju isiku

käitumisele, sest ta jätkas uute süütegude toimepanemist saab tulla ainuvõimalikule . Sellest

järeldusele, et endale vajalikke järeldusi ei teinud, jätkas kuritegude I.U

toimepanemist ning tema isikust tulenevalt ei ole võimalik asendada temale mõistetud vangistust ÜKT-ga.

7. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg st 3 jätab - kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

8. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga 48 eurot.

Menetlustoiminguks on taotluses märgitud apellatsiooni koostamine ja ajakuluks 1 tund. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuna on kooskõlas KrMS § 175 lg 2 p 4 ettenähtuga. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu I.U’i kanda.