2-17-116465/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. november 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-116465

Tsiviilasi

Rävala Õigusbüroo OÜ hagi Xxxx vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3 400,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462),

lepinguline

esindaja

Alla

Žulinskaja

(e-post

info@ravalaburoo.ee)

Kostja Xxxx(isikukood xxxx), menetlusdokumendid kätte

toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel osaliselt.

2. Jätta rahuldamata hagaeja taotlus viivise väljamõistmiseks lepingujärgses määras.

3. Välja mõista Xxxx Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks põhivõlgnevus 1 820,45 eurot,

intress 695,15 eurot ja seisuga 21.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivis

seadusjärgses määras 48,40 eurot, kokku 2 564 eurot.

4. Välja mõista Xxxx Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks viivis põhinõudelt (1 820,45

eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.09.2017 kuni

põhinõude täieliku täitmiseni.

5. Jätta menetluskulud Xxxx kanda.

6. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks osaliselt.

7. Määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 540 eurot.

8. Välja mõista Xxxx Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskulud, s.o menetluses

tasutud riigilõiv 300 eurot ja põhjendatud õigusabikulud 240 eurot, kokku 540

eurot.

9. Jätta

rahuldamata

hageja

taotlus

enamtasutud

riigilõivu

eurot

ja

menetluskulude 180 eurot kostjalt väljamõistmiseks.

10. Välja mõista Xxxx Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks viivis menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

11. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

12. Toimetada tagaseljaotsus Anastasia Valeevale avalikult kätte. Lahend loetakse

avalikult

kättetoimetatuks

päeva

möödumisel

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt

tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr

EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099

Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Asjaolud ja kohtu selgitused

Hageja nõude aluseks on kostja ja Express Credit AS vahel 03.02.2016 sõlmitud laenuleping nr

xxxx.

Kohus märgib, et vastavalt Riigikohtu poolt 15.01.2014 otsuse 3-2-1-156-13 punktis 10

märgitule tuleb kohtutel omal algatusel kontrollida, kas mõni lepingupunkt on tüüptingimus või

mitte ning kas jaatava vastuse korral on see lepingupunkt tüüptingimusena kehtiv. Hageja

nõude aluseks oleva lepingu põhitingimused on tüüptingimused vastavalt VÕS §-le 35.

Viivisemäär 0,1% päevas on üle kolme korra suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal jäänud vahemikku 8%-8,25% aastas.

Vastavalt Riigikohtu määruses 3-2-1-25-16 väljendatud seisukohale on selline lepinguline

viivisemäär eelduslikult tühine. Kohus märgib, et Riigikohus on 10.05.2016 määruse 3-2-1-25-

16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest

lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1

järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab

sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära

suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on

selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine

tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses

sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-66-05, p 24).

Antud juhul ületab lepingus kokkulepitud 0,1% viivisemäär seadusjärgset viivisemäära

(0,022%) üle kolme korra, mistõttu mõistab kohus viivise välja seadusjärgses määras.

Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 325 eurot ning

lepingulise esindaja kulud 420 eurot (käibemaksuta).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja

menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Kokku

765 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 07.08.2017 192

eurot ja hagi esitamisel 21.09.2017 täiendavalt 133 eurot. Antud asjas on tsiviilasja hinnaks

3 400,89 eurot, millelt riigilõivu seaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb tasuda riigilõivu 300 eurot

(vastab hagihinnale kuni 3 500 eurot). Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista riigilõivuna

tasumisele kuulunud 300 eurot. Asjas enam tasutud riigilõivu 25 eurot tagastamist saab hageja

taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel.

Kohus leiab, et nii riigilõivu 300 eurot kui ka õigusabikulu 240 euro näol on tegemist

põhjendatud kulutusega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks, kokku summas 540 eurot, välja

mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

vastava taotluse esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik