2-17-13196/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.11.2017, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-13196

Tsiviilasi

F.S-i hagi AS SEB Pank vastu kohustuse puudumise

tuvastamiseks

Hagihind

56502,39 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: F.S (ik XXX, Kooli 43, Pärnu),

Kostja AS SEB Pank (10004252 Tornimäe 2, Tallinn), esindaja

Aili Kuppart,

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et F.S-i´il puuduvad kohustused ehk võlgnevus summas 56502,39 eurot AS

SEB Pank ees, mis tulenevad nende vahel 24.04.2008 sõlmitud laenulepingust nr

L080015106.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Jätta rahuldamata F.S-i taotlus riigilõivu tagastamiseks 550 €.

5. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord, tähtaeg

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu

mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit..

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue, põhjendused

05.09.2017 (täpsustatud 29/09/17) esitatud hagis palus hageja tuvastada, et tal puuduvad kohustused

kostja ees, mis tulenevad laenulepingust nr L080015106 ning hageja palub tuvastada võlgnevuse

puudumist summas 56502,39 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.

Asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 24.04.2008 laenulepingu nr L080015106, mille alusel andis

kostja ja hageja võttis laenu summas 76742,00 eurot.

Laenu sai hageja eesmärgiga osta korteriomand, kuid nn arendaja läks pankroti ja vara müüdi maha

ja müügist laekunud raha maksti kostjale, samas tekkisid hagejal makseraskused lepingu täitmisel

kostja ees ja kostja ütles lepingu seetõttu hagejale üles.

Kostja väidete kohaselt on sellest laenulepingust tulenev hageja võlg 57017,85 eurot. Hageja arvates

on laenulepingust tulenev hageja väidetav võlgnevus ja kostja väidetav nõue on aegunud.

Nimelt ütles kostja laenulepingu üles 27.11.2009. Kostja on kajastanud võlga internetipangas. Kostja

poolt väljastatud tõendis on märgitud, et laenuleping öeldi üles 27.11.2009, millest tulenevalt on

selge, et laenulepingust tulenevad nõuded aegusid hiljemalt 27.11.2012.

Hageja leiab, et väidetav, kuid samas ka selgelt aegunud võlgnevuse tõttu on hagejal oluliselt

raskendatud igapäevase elu korraldamine. Kuivõrd väidetavat ja aegunud võlgnevust kajastatakse

kostja poolt kui selget ja aktiivset võlgnevust. Selle tõttu ei saa hageja paljusid igapäevases elus

olulisi tarbimislepinguid sõlmida. Kostja poolt 27.09.2017.a. väljastatud andmete kohaselt on

laenulepingust tulenev hageja võlgnevus kokku summas 56 502,39 eurot, millest põhiosa võlgnevus

on 47 924,50 eurot, tähtaegselt tasumata intress on 645,48 eurot, laenu tagastamisega viivitamisel

arvestatud viivis 7133,30 eurot ja teenustasu võlgnevus 799,11 eurot.

Kostja arvamus

Kostja tunnistas hagi, palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja pole andnud põhjust hagiga

kohtusse pöördumiseks. Kostja ei ole 2012. aastast alates teinud mingeid toiminguid hageja suhtes, et

maksma panna oma nõue hageja vastu ja hageja sai eeldada, et tal ei ole mingeid maksekohustusi,

hageja ei arvelda igapäevaselt AS-s SEB Pank ning seega ei seganud see ta tema elukorraldust.

Telefoni teel kinnitas hageja, et ainuke põhjus kohtusse pöördumiseks oli see, et hageja saaks

sõlmida teenuselepinguid erinevate isikutega, kuid kostja poole pole ta pöördunud selleks, et lõpetada

maksehäire aegunud nõude tõttu, vaid pöördus juristi poole. Kostja võtab kohtule esitatud avaldust

kui taotlust lõpetada maksehäire kuvamine ja teeb seda tagasiulatuvalt 27.11.12.

Kohtu põhjendused

TsMS § 4 lg 3 II lause, § 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada

(hagi õigeks võtta). TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud

avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

VÕS § 396 lg 1 alusel kohustub üks isik teisele laenu andma ja teine isik kohustub selle tagastama, §

397 lg 1 alusel tuleb majanduskutsetegevuses antavalt laenult maksta intressi. Kohustuse rikkumine

on kohustuse osaline või täielik täitmata jätmine, täitmisega viivitamine VÕS § 100 mõttes.

Rikkumise korral on võlausaldajal õigus leping üles öelda VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi ja nõuda viivist

VÕS § 101 lg 1 p1, § 113 lg 1 järgi. Kohustus tuleb täita VÕS § 76 lg 1, 2 järgi vastavalt lepingule,

2 (4)

seadusele. Kooskõlas VÕS § 399 lg 1 võib laenulepingu ülesütlemise korral laenuandja nõuda laenu

kohest tagastamist. Nõude aegumise korral on võlgnikul õigus keelduda kohustuse täitmisest TsÜS §

142 lg 1 II lause järgi. Lepingust üleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat TsÜS § 146 lg 1 järgi ja

3-aastane aegumistähtaeg hakkab kulgema asjast, mil nõue muutus sissenõutavaks TsÜS 147 lg 1, 2,

135 lg 1, 2 § 136 lg 2 järgi.

Kuivõrd kostja tunnistas hagi, siis leiab kohus, et asjas ei ole vaidlust:

1) et pooled sõlmisid 24.04.2008 laenulepingu nr L080015106, mille alusel andis kostja ja hageja

võttis laenu summas 76 742,00 eurot kooskõlas VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1 ja hageja pidi kostjale

laenu tagastama, maksma intressi,

2) et kostja on näidanud internetipangas hageja võlga kokku summas 56205,39 €, mis koosneb

põhiosa võlgnevusest 47 924,50 eurot, tähtaegselt tasumata intress on 645,48 eurot, laenu

tagastamisega viivitamisel arvestatud viivis 7133,30 eurot ja teenustasu võlgnevus 799,11 eurot, ehk

hageja on rikkunud lepingust tulenevat laenu ja intressi maksmise kohustust VÕS § 100 mõttes

3) et laenuleping on hagejale üles öeldud 27.11.2009 VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 399 lg 1 järgi ja et

hageja eeltoodud kohustus summas 56205,39 € muutus kostja ees sissenõutavaks 27.11.2009.

Eeltoodu alusel on kostja nõue, mis tuleneb 24.04.2008 laenulepingu nr L080015106 summas

56205,39 €, hageja vastu aegunud TsÜS 147 lg 1, 2, 135 lg 1, 2 § 136 lg 2 järgi vastavalt 27.11.2012

ning hagejal on õigus keelduda kohustuse täitmisest.

Kuna kostja tunnistas hagi, tuleb tuvastada, et hagejal puuduvad kohustused kostja ees, mis tulenevad

laenulepingust nr L080015106 ning seega tuleb tuvastada tema võlgnevuse puudumist summas 56

502,39 eurot kostja ees.

Hagi tunnistamise tõttu ei anna kohus hinnangut tõenditele.

Otsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud.

TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui

kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi asjas nr 3-2-1-166-13 (p 12) asunud seisukohale, hageja saab nõude

aegumisele tugineda sõltumata sellest, et vastaspool ei ole tema vastu kohtule hagi esitanud ja hageja

ise esitas kohustuse puudumise tuvastamiseks tuvastushagi. Lisaks on kolleegium leidnud, et kuigi

üldjuhul saab võlgnik esitada aegumise vastuväite kohtumenetluses, kus võlausaldaja on tema vastu

esitanud nõude, saab võlgnik olukorras, kus võlausaldaja ei ole tema vastu kohtusse hagi esitanud,

esitada ise hagi nõude aegumise tuvastamiseks ja hagejal õiguslik huvi tuvastada, et kostja nõue tema

vastu on aegunud, väljendub selles, et saada selgust, kas hageja peab oma kohustuse kostja vastu

täitma või võib selle täitmisest aegumise tõttu keelduda.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et asjas, kus hageja on pidanud vajalikuks tuvastada seda, et nõue

tema vastu on aegunud ja et tal ei ole kohustusi seetõttu panga ees, mida oleks vaja aegumise tõttu

täita, ei ole õiglane jätta menetluskulusid kostja kanda. Lisaks ei nähtu mitte kuskilt ega hagis toodud

asjaoludest, et kostja oleks järjepidavalt nõudnud hagejalt pärast nõude aegumist kohustuse täitmist

ega ka seda, et hageja oleks kohtuväliselt nõudnud kostjalt maksehäire kuvamise lõpetamist. Selle

tõttu leiab kohus, et kostja pole andnud põhjust hagi esitamiseks ja asjaolu, et hagejal on õiguslik

huvi esitatud hagi esitamiseks (vt viidatud RK lahend), kus kostja on hagi tunnistanud, ei anna kohtu

hinnangul alust jätta hageja menetluskulusid kostja kanda ning seetõttu jäävad TsMS § 168 lg 6

alusel hageja menetluskulud tema enda kanda. Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja,

3 (4)

välja arvatud toimikust nähtuv riigilõiv 1100€. Seega jääb lõiv ja muud menetluskulud tema enda

kanda TsMS § 168 lg 6 järgi.

Ehkki hageja loobus kaebeõigusest, ei loobunud kostja kaebeõigusest, seega on pooltel õigus esitada

otsuse peale kaebeõigust üldkorras. Selle tõttu ei ole võimalik hagejal tagastada poolt lõivust 1100 €

ehk 550 € TsMS § 150 lg 2 p 3 järgi, mis eeldab mõlema poole kaebeõigusest loobumist. Hageja

sellekohane taotlus jääb rahuldamata.

Kostja menetluskulusid ei esitanud ja need kulud jäävad tema enda kanda.

/digitaalne allkiri/

Kohtunik

4 (4)