4-17-4902/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2017, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-17-4902 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi

N.K kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.09.2017 otsusele väärteoasjas nr 2590, 17, 005248 Kaebuse esitaja

Vastustaja

Kirjalik menetlus Õiguslik alus

Menetlusalune isik: N.K

(isikukood xxx), elukoht xxxx, . töökoht xxxx

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveamet Ida prefektuur, esindaja Martin Rist, e-post: ppa@politsei.ee

Väärteomenetluse seadustik ( § 123, § 132 p V™S) 1, § 135

RESOLUTSIOON: Jätta N.K kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri

16.09.2017 otsus väärteoasjas nr 2590, 17, 005248 muutmata.

Kohtuotsus

pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustik (VtMS) §

156 lõikes 11 nimetatud juhul. VtMS § 156 lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VtMS § 156 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 156 lg 2 kohaselt kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja kaebus

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx A L koostas menetlusalusele isikule N.K-le 16.09.2017 kiirmenetluse otsuse nr 10220152563391, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 16.09.2017 kell 21:25 , r/m xxxx mootorsõidukit xxxx , Lääne-Viru maakonnas, Vinni vallas, Rakvere- Luige mnt 11 km-l, liiklus Rakvere suunas.

Juhtis mootorsõidukit millel põlesid udutuled koos lähituledega, ajal, mil nähtavus ei olnud udust või sajust põhjustatuna halb. Menetlus

42 lg 1 alune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § nõudeid. Väärtegu on

kvalifitseeritud LS § järgi. mõisteti LS § 2 järgi

242 lg 1 Menetlusalusele isikule

42 lg 1 rahatrahv 5 so 20 eurot. trahviühiku ulatuses,

2. 18.09.2017 esitas menetlusalune isik N.K Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse, mille kohaselt ta Politseija Piirivalveameti end süüdi ei tunnista ja palub tühistada Ida prefektuuri 16.09.2017 otsus.

Vastus

3. menetleja esindaja Martin Rist oma kirjalikus vastustes menetlusaluse isiku Kohtuvälise

N.K kaebusele oli

seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole.

4. Rakvere politseijaoskonna juhtivuurija Martin Rist leidis, et N.K on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo. http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/ vaatlusandmetest nähtuvalt ei olnud 16.09.2017 kell 21.00 Rakvere-

Luige mnt 11 km sademeid ja nähtavus oli hea. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine.

Kohtuvälise menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on esindaja on

koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud - väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. jätta politsei otsus - Tuginedes eeltoodule, palus esindaja 2590, 17, 005248 muutmata ja N.K kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus me - netluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Asja materjalidest nähtub, et mõlemad menetlusosalised on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

VTMS § 55 lg 1 kohaselt kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §

-s 19, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. VTMS § 55 lg 2 p 1 kohaselt kiirmenetluse otsuses võib määrata füüsilisele

00 trahviühiku suuruse rahatrahvi. VTMS § 55 lg 3 p 1 kohaselt isikule kuni 2

kiirmenetlust ei kohaldata ja alustatakse üldmenetlust, kui menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14 aastane või psüühikahäirega. VTMS § 55 lg 3 p

- kuni 18-

kohaselt kiirmenetlust ei kohaldata kui on vaja otsustada ja alustatakse üldmenetlust,

konfiskeerimine, põhikaristusena aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või lisakaristuse kohaldamine.

Asja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik on nõustunud asja lahendamisega kiirmenetluses.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

6. aga Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukoh ning väärteoasja

materjalidega, leiab, et N.K Politseija kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Piirivalveameti Ida prefektuuri 005248 muutmata. 16.09.2017 otsus väärteoasjas nr 2590, 17,

7. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 42 lg 1 rikkumises.

57 lg 1 p 8 Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § kohaselt tuleb kiirmenetluse otsuses märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. st nähtub, et menetlusaluse isiku süü tõendavad tunnistaja Kiirmenetluses otsuse d ütlused.

9. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku N.K süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: ku enda ütluste, tunnistaja ülekuulamise protokolliga menetlusaluse isi ja

ilmateenistus vaatlusandmetega, mis on leitavad internetist: (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed ).

10. Kohus loeb menetlusaluse isiku N.K tunnistaja T N süü tõendatuks ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt teostas ta 16.09.2017 koos xxxx T L liiklusjärelevalvet Rakvere- Luige maanteel. 16.09.2017 kell 21:25 peeti kinni sõiduauto xxxx, r/m xxxx. Sõiduautol põlesid udutuled koos lähituledega. Nähtavus ei olnud halb, vihma hetkel ei sadanud, udu ei olnud. Sõiduauto peeti kinni Pajusti asulas. N.K Sõiduki juhiks osutus . Juht väitis, et kuigi antud hetkel ei saja, oli ta märganud udu.

11. Kohus loeb menetlusaluse isiku N.K

süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta da süüd ei tunnista. Kiirmenetluse otsuses on ta andnud ütlusi, et en ta lülitas udutuled sisse, kuna oli halb nähtavus (sadas peent uduvihma).

12. Kohus loeb menetlusaluse isiku N.K ilmateenistus süü tõendatuks

vaatlusandmetega, mis on leitavad internetist: (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed). Vaatlusandmetest nähtub, et 16.09.2017 kella 21.00- -Virumaal ei olnud

22.00 ajal sademeid Lääne , nähtavus oli hea.

13. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS §

242 lg 1

o.

42 lg 1 N.K-le karistuseks järgi kvalifitseeritud väärte LS § 2 alusel määrati rahatrahv 5

20 eurot. trahviühiku ulatuses, so

14. Kohus leiab, et N.K p toime otsese tahtlusega. ani väärteo

KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

N.K juhtides mootorsõidukit, millel põlesid koos lähituledega udutuled, ajal mil puudus b teadis, et ta udust või sajust põhjustatud hal nähtav, paneb toime süüteokooseisule vastava teo.

15. LS § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist. LS § 42 lg 1 kohaselt eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. 16. et

42 lg 1 Tõendamist leidis, LS § 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. LS § 242 lg 1 kohaselt Mootorsõiduki või tramm - ijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201 203, 205 207, 209, 211, – – 212, 214 219, 221 224 ja 226 – – –241 sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni

20 trahviühikut.

17. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule LS § 242 lg 1 alusel määrati karistuseks rahatrahv 5 trahviühikut, 20 eurot. Kohtuväline menetleja on kohaldanud karistust alla sanktsiooni keskmist . määra

18. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdase isikut.

19. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Menetlusalusel isikul oli süüteo toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus, LS § 227 lg 1 järgi, rahatrahv on tasutud.

20. Kohtu hinnangul on s N.K hoiduma eetõttu eripreventiivselt võimalik mõjutada süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt toodud põhjendus süüteo toimepanemise kohta on otsitud. Kohtu hinnangul näitas oma tahtliku käitumisega lugupidamatust N.K liikluskultuuri.

21. Eeltoodus põhjendustel tuleb jätta menetlusaluse isiku N.K kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.09. nr 2590, 17, 005248 2017 otsus väärteoasjas muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik