3-17-2214/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-17-2214 Määruse kuupäev 22. november 2017 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi P. A taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks seoses suitsetamise korraldusega Viru Vanglas Resolutsioon Jätta P. A esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 30.10.2017 saabus Tartu Halduskohtusse P. A pöördumine, milles palutakse kohtul muuta suitsetamise keelu otsus vanglates ning peatada Viru Vangla direktori tegemised Viru Vanglas suitsetamise keelu vastu kuni kohtulahendini ja peatada Viru Vangla direktori käsk suitsetamise keelustamisest. Pöördumisele on lisatud ka menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Tartu Halduskohtus registreeriti P. A i pöördumine esialgse õiguskaitse taotlusena haldusasjas nr 3-17-2214.

2. Tartu Halduskohtu 30.10.2017 määrusega jäeti P. A i esialgse õiguskaitse taotlus käiguta, andes taotluses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks aega seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Taotlejal tuli teatada kohtule, kas ta on esitanud Viru Vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaide Viru Vangla kodukorra suitsetamist keelavate sätete kehtetuks tunnistamise nõudes, millal taotleja seda tegi, kas ja millise vastuse on ta saanud. Võimalusel tuli taotlejal esitada kohtule ka vaie või selle koopia.

3. 15.11.2017 saabus Tartu Halduskohtusse P. A i avaldus, milles ta märgib, et soovib kuni kohtulahendi jõustumiseni Viru Vangla käskkirja nr 1-1/55 peatamist, mis keelab suitsetamise ning soovib, et kohus annaks välja määruse, mis lubaks tal suitsetada 5 sigaretti päevas kuni kohtuprotsessi lõpuni. Lisaks märgib P. A , et suitsetamisest loobuma sundimisega valmistatakse talle piina ja ta soovib selle vaidlustada. Ühtlasi palub P. A vabastada ta maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest.

4. Tartu halduskohus palus 16.11.2017 kohtunõudega Viru Vanglal kohtule teatada, kas P. A on Viru Vanglale esitanud vaide seonduvalt suitsetamise korraldusega vanglas ning kui on, siis teatada, mis staadiumis on vaidemenetlus ja edastada kohtule vaidemenetluse materjalid.

5. Viru Vangla vastas 20.11.2017 kohtule, et kinnipeetav P. A esitas 16.11.2017 Viru Vanglale vaide (registreeritud 16.11.2017 nr-ga 6-12/526-1). Vaie oli esitatud Viru Vangla direktori 24.04.2017 käskkirja nr 1-1/55 peale. 20.11.2017 vastuskirjaga nr 6-12/526-2 Viru Vangla tagastas

2 kinnipeetava vaide, kuna P. A lasi mööda vaide esitamise tähtaja ning vangla ei pidanud vajalikuks seda ennistada.

KOHTU SEISUKOHT

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal.

7. Viru Vangla poolt 20.11.2017 kohtule esitatud vastusest selgub, et P. A esitas vaide suitsetamise korraldusele Viru Vanglas, vaidlustades Viru Vangla direktori 24.04.2017 käskkirja nr 1-1/55 suitsetamise korralduse osas. Nimetatud käskkirjaga täiendati Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ suitsetamise korraldust reguleerivaid sätteid ning muudatuse tulemusel ei ole Viru Vanglas alates 01.10.2017 suitsetamine enam lubatud. Viru Vangla 20.11.2017 kohtule esitatud vastusest nähtub, et P. A i 16.11.2017 vaie tagastati 20.11.2017 vastuskirjaga nr 6-12/526-2 haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 3 alusel, kuna P. A lasi mööda vaide esitamise tähtaja ning vangla ei pidanud vajalikuks seda ennistada. Seega on P. A i vaidemenetlus vaide tagastamisega lõppenud ning kohtule ei ole esitatud ka andmeid, et suitsetamise korralduse osas vanglas oleks P. A il käimas mingeid muid vaidemenetlusi.

8. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kuna P. A i esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt ei toimu hetkel kohtumenetlust (P. A ei ole kaebust kohtule esitanud) ja ka vaidemenetlus on lõppenud, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohtul ei ole võimalik taotlust sisuliselt läbi vaadata.

9. Vastavalt HKMS § 55 lg-le 2, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määruse alusel läbi vaatamata. Käesoleval juhul on halduskohtule esitatud taotlust sisaldav avaldus. Kohus leiab, et kuna taotluses ei ole kõrvaldatavaid puudusi, sest taotlus ei ole lubatav, siis puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ülle Polluks kohtunik