3-16-195/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.11.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-195

Haldusasi

VD

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

28.12.2015

vastutusotsuse nr 13-7/00585-4 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – VD (ik xxxxxxxxxx), volitatud esindaja

Aleksei Smelov

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Aiki Meister

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.02.2017 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

VD apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada VD apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23.02.2017 otsus osas, milles halduskohus jättis

Maksu- ja Tolliameti 28.12.2015 vastutusotsuse nr 13-7/00585-4 tühistamata 13 951,39

eurot ületava maksuvõla (põhivõla) ja 13 951,39 eurot ületavalt summalt arvestatud

intressi osas.

3. Teha uus otsus, millega rahuldada VD kaebus osaliselt ning tühistada Maksu- ja

Tolliameti 28.12.2015 vastutusotsus nr 13-7/00585-4 13 951,39 eurot ületava maksuvõla

(põhivõla) ja 13 951,39 eurot ületavalt summalt arvestatud intressi osas.

4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt VD esimese ja teise astme menetluskulude katteks 30

(kolmkümmend) eurot ja 30 senti. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud

nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.12.2017.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

3-16-195

2(10)

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 31.03.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/6882-15, millega

määrati Adelan Klaas OÜ-le 2012. a märtsikuu eest täiendavalt tasumisele kuuluvat

tulumaksu 8624,01 eurot, sotsiaalmaksu 13 828,60 eurot ning kohustusliku kogumispensioni

makseid 838,10 eurot. Maksuotsusega määratud maksukohustuse suuruseks oli kokku

23 290,71 eurot.

Maksuotsuse kohaselt võeti Adelan Klaas OÜ pangakontolt 2012. aasta märtsikuus välja

sularaha kokku 32 442,71 eurot. Algselt väitis Adelan Klaas OÜ juhatuse liige VD, et

sularaha kasutati eraisikutele klaastaara eest tasumiseks. Adelan Klaas OÜ ei esitanud

maksuhaldurile selle väite kinnituseks tõendeid. Seejärel väitis VD, et ta tasus 2011. a juunis

äriühingu eest oma isiklikust rahast avansiaruandel nr 17 kajastatud arveid, kuna äriühing oli

rahalistes raskustes, ning 2012. a märtsis kontolt väljavõetud sularaha läks temale

avansiaruande alusel tagasimaksete tegemiseks. Need väited ei leidnud maksumenetluses

kinnitust: VD sissetulekud polnud piisavad, et tasuda Adelan Klaas OÜ eest arveid, ning ta

pole tõendanud, et ta sai sellises summas eraisikult laenu; äriühingu pangakonto väljavõttelt

nähtub, et 2011. a juunis laekus kontole rohkem raha kui kulus arvete tasumiseks ning

ülejäänu (51 781,77 eurot) võeti sularahas välja. Seega ei saa lugeda tuvastatuks, et VD andis

Adelan Klaas OÜ-le laenu, millest tasuti avansiaruandel nr 17 kajastatud arveid.

Maksuhalduri hinnangul on Adelan Klaas OÜ kontolt sularahas välja võetud summa näol

tegemist juhatuse liikme tasuga ettevõtte töö üldise koordineerimise ja toimetamise eest

(lisaks igakuisele töötasule 959 eurot (bruto)). Juhatuse liikme tasu (neto 32 442,71 eurot,

bruto 41 904,82 eurot) kuulub maksustamisele tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kohustusliku

kogumispensioni maksega.

2. MTA koostas 23.11.2015 intressinõude nr 13-3/179068, millega kohustas Adelan Klaas

OÜ-d tasuma seisuga 23.11.2015 arvestatud tähtpäevaks tasumata maksusummadelt intressi

18 733,66 eurot.

3. Maksu- ja Tolliameti 28.12.2015 vastutusotsusega nr 13-7/00585-4 kohustati VD

tasuma maksusumma 27 413,74 eurot, mis koosneb 31.03.2014 maksuotsusega Adelan Klaas

OÜ-le määratud ja tasumata jäetud põhivõlast 14 258,45 eurot ja sellelt arvestatud intressist

13 155,29 eurot.

Vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Maksuvõlg muutus sissenõutavaks

11.04.2012 ning lähtudes viieaastasest aegumistähtajast aegub see 2017. a märtsis. Adelan

Klaas OÜ ei tasunud maksusummat maksuotsuses määratud tähtaja jooksul, mistõttu alustas

3-16-195

3(10)

maksuhaldur 26.05.2014 sundtäitmistoimingutega. Äriühingu pangakonto arestimise

tulemusel laekus maksuvõla katteks 5072,84 eurot. Lisaks arvestati maksuvõla katteks

enammakstud käibemaks 3712,68 eurot. Adelan Klaas OÜ ei oma registervara, mille arvelt

oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Sundtäitmistoimingute tulemusena ei ole

õnnestunud enam kui kolme kuu jooksul maksuvõlga kogu ulatuses sisse nõuda.

VD väide, et ta andis Adelan Klaas OÜ-le laenu ning 2012. a märtsis äriühingu pangakontolt

välja võetud raha läks avansiaruande nr 17 alusel temale tagasimaksete tegemiseks, ei leidnud

maksumenetluses kinnitust. Pole usutav, et eraisik andis VD-le sularahas intressivabalt

mitmeks aastaks ilma tagatiseta laenu kokku vähemalt 119 433,85 euro ulatuses, mille VD

võis tagasi maksta osadena siis, kui tal selleks raha on. VD sissetulek (sh igakuine töötasu 959

eurot ja 2012. a jaanuaris Adelan Prügiveod OÜ poolt makstud dividendid 18 333,33 eurot) ei

võimaldanud sellises suuruses laenu tagasimaksmist mõistliku aja jooksul. VD ei osanud täie

veendumusega öelda, kas ta on kõik väidetavalt Adelan Klaas OÜ-le laenatud summad tagasi

saanud. Järelikult ei teadnud VD ka seda, kas ta ise tasus enda võetud laenu täies ulatuses

tagasi. Seega tuleb lugeda, et kontolt sularahas välja võetud 32 015 eurot läks VD isiklikku

kasutusse. See summa tuleb lugeda juhatuse liikme tasuks äriühingu töö üldise juhtimise eest.

Adelan Klaas OÜ osanikuks on äriregistri andmetel Adelan Grupp OÜ. Kuna VD ei ole

Adelan Klaas OÜ osanik, ei saa väljavõetud raha lugeda dividendi väljamakseks. Arvestades,

et osaliselt on riiklikud maksud juhatuse liikme tasult tasutud, kuulub vastutusotsuse alusel

tasumisele 14 258,45 eurot, millele lisandub kuni 13.02.2015 arvestatud intress.

VD oli Adelan Klaas OÜ ainus juhatuse liige perioodil 19.01.2010–13.02.2015. VD tegeles

äriühingu majandustegevuse igapäevase korraldamise ja juhtimisega ning muu hulgas

allkirjastas maksuhaldurile esitatavaid deklaratsioone. Äriühingul oli kaks Swedbank AS-i

väljastatud pangakaarti, mida VD võis anda teiste isikute kasutusse (Adelan Klaas OÜ

pangakonto allkirjaõiguslikuks isikuks oli vaatlusalusel perioodil lisaks VD-le ka AK), kuid

temal lasus siiski kohustus kontrollida äriühingu rahakasutust. VD rikkus oma kohustust

deklareerida äriühingu maksukohustused ning tagada nende täitmine. Adelan Klaas OÜ ei

arvestanud, deklareerinud ega tasunud 2012. a märtsis äriühingu pangakontolt väljavõetud

summalt, s.o

juhatuse liikme tasult

sotsiaalmaksu,

tulumaksu ega kohustusliku

kogumispensioni makset. VD rikkus oma kohustusi tahtlikult. VD tegevuse ja maksuvõla

tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos.

4. VD esitas 27.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 28.12.2015 vastutusotsuse

tühistamiseks.

1)

Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest ainult siis, kui

maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma. Maksuhalduril puudus õigus pöörata

maksukohustuse täitmise nõuet kaebaja vastu olukorras, kus Adelan Klaas OÜ-l oli 2014.

aastal piisavalt varasid maksukohustuse täitmiseks. Adelan Klaas OÜ 2014. a majandusaasta

aruande kohaselt oli äriühingul 2014. aastal varasid 186 246 eurot ja omakapitali 112 801

eurot. Maksuhaldur arestis Adelan Klaas OÜ pangakonto, mistõttu polnud äriühingul

võimalik majandustegevust jätkata ja võlga tasuda. Sellest tulenevalt on välistatud kaebaja

vastutus Adelan Klaas OÜ maksukohustuse eest.

2)

Kaebaja ei ole tahtlikult rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevat

kohustust. Kaebaja tasus oma varast Adelan Klaas OÜ kohustusi ning selleks sõlmiti suuline

laenuleping. Tegemist oli hooletusega dokumentide vormistamisel. Tahtliku õigusrikkumise

tõendamise kohustus on maksuhalduril. Vastutusotsuses pole tõendatud, et kaebaja oleks

soovinud oma tegevusega õigusvastase tagajärje saabumist. Üksnes ebaadekvaatsest tehingute

dokumenteerimisest ei piisa, et järeldada kaebaja tahet tekitada maksuvõlg Adelan Klaas OÜ-

le.

3-16-195

4(10)

5. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Merlot OÜ arved, mida kaebaja väidetavalt oma isiklikest vahenditest tasus, pärinevad

2011. a juunikuust. See periood väljus kontrolli raamest, mistõttu pole kontrollitud, kas arved

ja kassa sissetuleku orderid on ehtsad. Sellest ei saa järeldada, et maksuhaldur on neid

aktsepteerinud. Kaebaja väide arvete tasumise kohta ei leidnud kinnitust, kuna polnud

võimalik tuvastada, kust pärines selleks väidetavalt kasutatud raha.

2) Kaebaja on rikkunud deklareerimiskohustust, tasumiskohustust, tagamiskohustust ning

intressi arvestamise ja tasumise kohustust (vastutusotsuse p 7.1). Vastutusotsuse p-s 7.2 on

maksuhaldur tuvastanud kaebaja süü vormi ning vastutusotsuse p-s 7.3 põhjusliku seose

kaebaja teo ja õigusvastase tagajärje saabumise vahel. Kaebaja pole tõendanud, et tegemist

oleks pelgalt ebaadekvaatse tehingute dokumenteerimisega. Kaebaja, olles teadlik asjaolust, et

ta võttis Adelan Klaas OÜ pangakontolt välja sularaha oma isiklikku kasutusse, jättis

deklareerimata ja tasumata vastavalt summalt tasumisele kuuluvad maksud. Kaebaja tahtlus

jätta Adelan Klaas OÜ maksukohustus täitmata avaldub muu hulgas kaebaja väites, et Adelan

Klaas OÜ-l olnuks piisavalt vahendeid 31.03.2014 maksuotsusega määratud maksusumma

tasumiseks. Juhul, kui kaebaja juhatuse liikme kohustuse rikkumine oleks seisnenud pelgalt

dokumenteerimisvigades, olnuks kaebaja pädevuses vead kõrvaldada ja parandada nii maksu-

kui ka vastutusotsuse menetluses. Kaebaja ei ole seda teinud, millest saab järeldada üksnes

tahtlikku tegevust Adelan Klaas OÜ maksukohustuste täitmata jätmisel. Samuti ei ole kaebaja

selgitanud, miks olukorras, kus Adelan Klaas OÜ-l oli piisavalt vara, et maksuvõlg tasuda,

jättis Adelan Klaas OÜ kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal maksuvõla tasumata.

Maksuhaldur rakendas Adelan Klaas OÜ maksuvõla sundtäitmiseks kõiki seaduses lubatud

toiminguid, kuid sellele vaatamata jäi maksuvõlg tasumata.

6. Tallinna Halduskohus jättis 23.02.2017 otsusega VD kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud poolte endi kanda.

1)

Puudub vaidlus, et Adelan Klaas OÜ-l oli tekkinud vastutusotsuses näidatud summas

maksuvõlg ning see tekkis ajal, mil kaebaja oli äriühingu juhatuse liige. Seega oli kaebaja

ülesanne korraldada Adelan Klaas OÜ majandustegevus selliselt, et maksukohustused oleksid

nõuetekohaselt täidetud, sh esitada maksuõigussuhte seisukohast õigetel ja täielikel andmetel

põhinevaid maksudeklaratsioone, arvestada deklaratsioonidel õigesti välja tasumisele

kuuluvad maksusummad ning korraldada nende tähtaegne tasumine.

2)

Võlaõigusseaduse § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine

võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Vaidlust pole selles, et 2012. a märtsis on

Adelan Klaas OÜ pangakontolt välja võetud sularaha kokku 32 422,71 eurot, mis läks

juhatuse liikme VD isiklikku kasutusse. Kaebaja väide, et tegemist on kaebaja poolt 2011.

aastal äriühingule sularahas antud laenu tagasimaksega, on paljasõnaline. Kaebajal endal

puudusid piisavad sissetulekud 2011. a juunis Adelan Klaas OÜ-le laenu andmiseks ning

kaebaja väide, et kõnealune raha on saadud laenuna füüsiliselt isikult, ei ole kontrollitav

(kaebaja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid kellelt, millal, kui suures ulatuses ning mis

tingimustega laen kaebajale anti). Seega on maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et

Adelan Klaas OÜ arveldusarvelt välja võetud sularaha näol on tegemist kaebajale makstud

tasuga äriühingu juhtimise eest. Kaebajal oli kohustus deklareerida ja tasuda juhatuse liikme

tasult riiklikud maksud. Vastava ülesande täitmata jätmist saab lugeda maksukohustuse

täitmata jätmise või õigusvastase tagajärje soovimisena, mis on käsitatav tahtlusena MKS §

40 lg 1 tähenduses. Kohus nõustub vastutusotsuses esitatud seisukohaga, et Adelan Klaas OÜ

maksuvõla tekkimine on põhjuslikus seoses kaebaja tahtliku tegevusega. Seega on kaebaja

kohustuste tahtliku rikkumise tulemusena tekkinud Adelan Klaas OÜ-le maksuvõlg, mida

äriühing ei olnud võimeline tasuma.

3-16-195

5(10)

3)

Vastutusotsuse tegemiseks on MKS § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tulenevalt

nõutav põhjuslik seos juhatuse liikme kohustuste tahtliku või raskest hooletusest rikkumise ja

maksuotsusega määratud maksuvõla tekkimise, mitte maksuotsuse täitmata jäämise vahel.

Adelan Klaas OÜ majanduslik seis puutub asjasse sellest aspektist, et MKS § 96 lg 5 teise

lause kohaselt tehakse vastutusotsus alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu

kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist sama seaduse § 130 lg 1 p-s 6 sätestatud viisil

ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui

maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Nende tingimuste

täitmise üle asjas vaidlust pole.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. VD palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega tema kaebus rahuldada.

1)

Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja väide, et Adelan Klaas OÜ

pangakontolt välja võetud raha näol on tegemist 2011. aastal äriühingule sularahas antud

laenu tagasimaksega, on paljasõnaline. Maksumenetluse käigus antud maksukohustuslase

seadusliku esindaja seletused on ka tõend. Adelan Klaas OÜ esitas maksumenetluses

vastustajale avansiaruande kuupäevaga 30.06.2011. Selle kohaselt tasus VD oma isiklikest

vahenditest sularahas 2011. a juunis Adelan Klaas OÜ arveid kokku 119 433,85 eurot, sh

Merlot OÜ arveid 118 135,68 eurot. VD kasutas selleks füüsilise isikuna laenatud raha, kuna

juriidiline isik ei ole laenusaajana piisavalt usaldusväärne. Sellest, et kaebaja ei esitanud

andmeid ega tõendeid selle kohta, kellelt, millal, kui suures summas ja mis tingimustega ta

laenu sai, ei saa automaatselt järeldada, et kaebaja valetab. Esiteks, kaebaja selgitas

maksuhaldurile, et laenu andnud isik ei soovi oma nime avalikustamist, ning teiseks ei ole

vaidlust selle üle, et kaebaja tasus sularahas Merlot OÜ arveid. MTA pole väitnud, et

kõnealused arved olid fiktiivsed. Olukorras, kus kaebaja tasus äriühingu eest enda vahenditest

arveid, tekkis äriühingul tema ees rahaline kohustus, mis kustutati kaebajale raha

tagastamisel. Adelan Klaas OÜ raamatupidamisega tegeles raamatupidaja, kes esitas

kaebajale väljatrükke äriühingu raamatupidamisprogrammist. See ongi põhjuseks, miks on

kaebaja algsed seletused ebaselged ja maksuhalduri arvates vastuolulised.

2)

Halduskohtu otsusest ei selgu, kuidas jõudis kohus järeldusele, et Adelan Klaas OÜ

maksuvõla tekkimine on põhjuslikus seoses kaebaja tahtliku tegevusega. Kaebajale jääb

arusaamatuks, millist tahtlikku tegevust kohus silmas peab ning miks on kohtu arvates

maksuvõlg tekkinud just tahtliku tegevuse, mitte hooletuse tulemusel.

3)

Kohus ei ole arvestanud Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-3-1-16-12, milles on leitud, et

äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest üksnes juhul, kui

maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma. Vastustaja esindaja kinnitas halduskohtu

istungil, et Adelan Klaas OÜ pöördus MTA poole palvega vabastada äriühingu pangakontod

arestist, et Adelan Klaas OÜ saaks jätkata majandustegevusega ning tasuda maksuvõlga, kuid

MTA keeldus sellest. Ajal, mil kaebaja tegutses Adelan Klaas OÜ juhatuse liikmena, ei olnud

äriühingul mingit maksuvõlgnevust. Maksukohustus jäi täitmata maksuhalduri tegevusetuse

tõttu. Seega on välistatud kaebaja vastutus Adelan Klaas OÜ maksukohustuse eest.

8. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

1)

Kaebaja väide, et ta on tasunud oma isiklikest vahenditest 119 433,85 euro ulatuses

Adelan Klaas OÜ arveid, on vastutusotsuse p-s 6.1 ümber lükatud. Kaebaja ei tõendanud, et

3-16-195

6(10)

äriühingul olid 2011. aastal rahalised raskused, mille tõttu pidi kaebaja võtma laenu äriühingu

arvete tasumiseks. Kaebaja väited laenu võtmise asjaolude kohta ei ole kontrollitavad ega ka

usutavad. Ehkki tegemist on väga suure summaga, on dokumenteerimata nii kaebaja poolt

laenu saamine füüsiliselt isikult kui ka laenu andmine Adelan Klaas OÜ-le. 30.06.2016

avansiaruanne ei tõenda laenu saamist ega andmist. Menetlusosaline peab tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema väited (HKMS § 59 lg 1). Kaebaja ei ole tõendanud, et

2012. a märtsis Adelan Klaas OÜ pangakontolt väljavõetud summade näol on tegemist

äriühingule antud laenu tagasimaksmisega. 119 433,85 euro suuruse summa laenamisel

võinuks eeldada, et kaebaja oskab laenamise asjaolude kohta piisavalt täpseid selgitusi anda.

Asjaolu, et kaebaja ei tegelenud äriühingu raamatupidamisega, pole siinkohal oluline.

Füüsiliste isikute vahel laenu andmise ja tagasimaksmise puhul ei ole tegemist äriühingu

raamatupidamises kajastatavate andmetega.

2)

Kaebaja väide Merlot OÜ arvete sularahas tasumise kohta ei ole tehingu teise poole

kaudu kontrollitav. Merlot OÜ kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 2011. aastal ning

äriregistrist 23.02.2013 (äriseadustiku § 60). Selle äriühingu viimasteks juhatuse liikmeteks

olid Läti kodanikud ning majandusaasta aruanne esitati viimati 2008. aasta kohta. Kuna

maksuhalduril puudus võimalus kontrollida Merlot OÜ-ga väidetavalt toimunud tehingute

asjaolusid, ei olnud põhjendatud kontrolliperioodi laiendamine 2011. aasta juunikuule.

3)

Maksumenetluses tuvastatud asjaolude pinnalt on põhjendatud järeldada, et Adelan

Klaas OÜ kontolt väljavõetud raha läks VD isiklikku kasutusse. Kuna kaebaja tegutses

Adelan Klaas OÜ juhtimisega, käsitas maksuhaldur nimetatud summat VD-le väljamakstud

juhatuse liikme tasuna. Kaebaja kinnitas oma allkirjaga maksudeklaratsioonide õigsust ning

oli teadlik asjaolust, et tema kasutusse jäi äriühingu pangakontolt väljavõetud sularaha, kuid

ta jättis Adelan Klaas OÜ 2012. a märtsi maksudeklaratsioonil kajastamata ja tasumata

nimetatud summalt tasumisele kuuluvad maksud. Seega rikkus kaebaja tahtlikult MKS § 8 lg-

s 1 sätestatud kohustust.

4)

Maksuhaldur ega halduskohus ei ole eksinud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-16-12 p-s 10.2

toodud seisukoha vastu, mille kohaselt on alus algatada maksumenetlus juhatuse liikme vastu

juhul, kui sundtäitmise tulemusena ei ole õnnestunud äriühingu maksuvõlga sisse nõuda vara

puudumise tõttu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja märgib õigesti, et kontrollimenetluse käigus antud maksukohustuslase esindaja

suulised seletused on maksumenetluses tõendiks (MKS § 59 lg 1). See aga ei tähenda, et

kaebaja väite, et Adelan Klaas OÜ pangakontolt 2012. a märtsis välja võetud rahast maksti

tagasi kaebaja antud laenu, saaks üksnes maksumenetluses antud seletustele tuginedes lugeda

tõendatuks. Maksuhaldur peab hindama seletuste usaldusväärsust, sh vastuolude esinemist ja

ütluste elulist usutavust. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja väited

eraisikult laenu võtmise ja sellest Adelan Klaas OÜ eest arvete maksmise kohta on

ebausutavad. See järeldub järgmistest asjaoludest.

Algselt väitis VD, et äriühingu kontolt välja võetud sularaha kasutatakse eraisikutele

klaastaara eest tasumiseks; juriidiliste isikutega arveldatakse panga kaudu (12.04.2012

suuliste seletuste protokoll, tl 104-104p). Kui maksuhaldur palus Adelan Klaas OÜ-l esitada

dokumendid, mille alusel 2012. a märtsis eraisikutele taara eest tasuti, väitis VD, et tegemist

oli

tagasimaksetega

avansiaruande

alusel

ning

esitas

maksuhaldurile

30.06.2011

avansiaruande nr 17, Merlot OÜ arved ja kviitungid kassa sissetuleku orderite juurde. Kaebaja

selgitas, et tasus oma isiklikest vahenditest Merlot OÜ arveid ning äriühing maksis tema antud

3-16-195

7(10)

laenu tagasi alles 2012. aastal, kuna ettevõttel olid 2011. aastal finantsraskused. MTA tuvastas

Adelan Klaas OÜ 2011. a juuni pangakonto väljavõtte põhjal, et äriühingu kontole laekus

50 208,08 euro võrra rohkem raha kui kulus arvete tasumisele ning kontolt võeti 06.01.2014

kontrollakti järgi sama kuu jooksul sularahas välja kokku 51 781,77 eurot. Äriregistrist

kättesaadava Adelan Klaas OÜ 2011. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu

ärikasum 2011. aastal 304 323 eurot ning lisaks oli äriühingul eelmiste perioodide jaotamata

kasum 210 821 eurot. Seevastu oli Adelan Klaas OÜ 2012. a majandusaasta aruande järgi

2012. aastal suures kahjumis (322 351 eurot). Seega ei nähtu, et Adelan Klaas OÜ-l oleks

2011. aastal esinenud reaalne vajadus laenata VD-lt arvete tasumiseks raha. Isegi kui mitte

seada kahtluse alla kaebaja väidet ajutise rahalise kitsikuse kohta, jääb arusaamatuks, miks

osteti lühikese aja jooksul klaaspuru summa eest, mida äriühing ei olnud võimeline ise

tasuma. Merlot OÜ arvete väidetav sularahas tasumine on ka vastuolus VD 12.04.2012

selgitusega, et juriidiliste isikutega arveldatakse panga kaudu. Ringkonnakohus ei pea

usutavaks, et kui VD reaalselt tasus 119 433,85 euro ulatuses Adelan Klaas OÜ eest arveid (sh

Merlot OÜ-le 118 135,68 eurot), mille alusel tekkinud võla äriühing talle 2012. a märtsis

osaliselt tagasi maksis, ei tulnud see talle sama aasta aprillis maksuhaldurile seletusi andes

meelde. Kaebaja väide, et tema algsete ütluste ebaselgus oli tingitud sellest, et ta ei olnud väga

hästi kursis äriühingu raamatupidamisega ning tugines raamatupidaja esitatud väljatrükkidele,

pole seetõttu veenev.

Kaebaja pole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et ta tasus Merlot OÜ arveid oma rahast,

samuti arvete tasumiseks kasutatud raha päritolu kohta. Väide, et kaebaja võttis sõbralt

konkreetselt kindlaks määramata tähtajaks enam kui 119 000 eurot laenu ilma intressi ja

tagatiseta, on kontrollimatu ja ka eluliselt ebausutav. Kaebaja deklareeritud sissetulek polnud

piisav, et laen mõistliku aja jooksul tagasi maksta. Kui kaebaja on õigustanud laenu andja

isiku varjamist sellega, et kõnealune isik ei soovi oma nime avaldamist maksuhaldurile, siis

kaebaja poolt Adelan Klaas OÜ-le laenu andmise dokumenteerimata jätmiseks puudub

igasugune mõistlik põhjus. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sedavõrd suures summas

laenu andmine jäetakse lihtsalt hooletusest vormistamata. Laenulepingu puudumisel võiks

laenu andmist kinnitada näiteks see, kui kaebaja oleks raha kandnud Adelan Klaas OÜ

kontole, millelt oleks saanud tasuda Merlot OÜ arveid pangaülekandega. Kaebaja pole

selgitanud, miks tasuti Merlot OÜ arveid sularahas, kui äriühingutega arveldati tema enda

väitel panga kaudu.

Maksu- ega vastutusotsuses ei ole selgitatud, miks maksuhaldur ei nõudnud kaebaja väidete

kontrollimiseks teavet Merlot OÜ-lt. Ringkonnakohtu hinnangul oleks maksuhalduril

vähemalt 2012. aastal pärast arvete ja kviitungite saamist ilmselt olnud võimalik Merlot OÜ-lt

seletusi nõuda. Selle tegemata jätmine ei anna siiski alust pidada avansiaruannet nr 17, Merlot

OÜ arveid ja kassa sissetuleku orderi kviitungeid usaldusväärseteks tõenditeks.

Käibemaksukohustuslaste registri järgi oli Merlot OÜ arvete väljastamise ajal veel

käibemaksukohustuslane. Kassa sissetuleku orderi kviitungitel on märgitud ka käibemaks,

samas kui avansiaruande järgi ei olnud Merlot OÜ arvetel käibemaksu kajastatud (summad

vastavad kviitungitel märgitud arve summale koos käibemaksuga, kuid seda ei ole

avansiaruandel välja toodud, ehkki selle kohta on eraldi tulp). Fakt, et nimetatud dokumendid

esitati maksuhaldurile alles pärast seda, kui kaebaja oli väitnud, et 2012. a märtsis äriühingu

kontolt välja võetud raha kasutati eraisikutele klaastaara eest tasumiseks, tekitab koos

eelnevalt kirjeldatud asjaoludega tõsise kahtluse, et tegemist on võltsitud dokumentidega.

Kuna kaebaja väiteid Adelan Klaas OÜ-le laenu andmise ja järelikult ka selle tagastamise

kohta ei saa lugeda tõendatuks, puudub 2012. a märtsis Adelan Klaas OÜ pangakontolt

sularaha väljavõtmisele muu seletus kui see, et raha läks VD isiklikku kasutusse.

3-16-195

8(10)

10. Kaebaja oli vahemikus 19.01.2010–13.02.2015 Adelan Klaas OÜ ainus juhatuse liige.

Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja

seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad.

Sellisel juhul seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast

täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-23-12, p 15). Adelan

Klaas OÜ kaks pangakaarti olid väljastatud kaebaja nimele ning kaebaja pole eitanud, et raha

võttis välja just tema. Kaebaja oleks pidanud endale raha maksmise deklareerima ning sellelt

maksud arvestama ja tasuma (kinni pidama), kuid jättis need kohustused täitmata. Kaebaja

teadis, et tal pole õigust ilma makse tasumata äriühingu arvelt raha võtta, kuid jättis teadlikult

maksukohustused täitmata ning üritas seda maksuhaldurile eksitavat teavet andes varjata.

Selline tegevus saab olla üksnes tahtlik.

11. Riigikohus on 13.02.2008 otsuses asjas nr 3-3-1-90-07 (p-d 14 ja 15) ja 14.12.2012

otsuses nr 3-3-1-33-12 (p 18) selgitanud, et juhatuse liikmele tehtud väljamakse või muu hüve

andmise puhul võib eeldada, et see on antud tasuna juhtorgani liikme ülesannete täitmise eest.

Taoline tasu eeldamine peab aga paika ainult sellisel juhul, kui juhatuse liige ei ole sama

äriühingu aktsionär või osanik.

06.01.2014 kontrollakti p 2.4 (lk 15) kohaselt sai kaebaja Adelan Klaas OÜ-lt igakuist töötasu

959 eurot. VD ei olnud Adelan Klaas OÜ osanik – äriühingu ainuosanik oli ja on praeguseni

OÜ Adelan Grupp (osanikud VD, JD ja AK). Kuna pole tõendatud, et sularaha jõudis OÜ

Adelan Grupp kätte, ei saa Adelan Klaas OÜ kontolt välja võetud raha lugeda dividendi

väljamakseks või muuks kasumieraldiseks. Sellisel juhul luges maksuhaldur põhjendatult

kaebaja saadud raha juhatuse liikme tasuks ning maksustas tulu- ja sotsiaalmaksu ning

kohustusliku kogumispensioni maksega.

12. MKS § 40 lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui

maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Seega tuleb vastutusotsuses

tuvastada ka selline põhjuslik seos. Kui maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem kui

etteheidetav käitumine või muudel põhjustel, ei saa vastutusotsust sellise maksuvõla osas teha

(vt Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 18). Maksuhaldur on põhjendatult leidnud,

et kaebaja õigusvastane tegevus on maksuvõla tekkimisega põhjuslikus seoses. Ebaõige on

kaebaja väide, et ajal, mil tema tegutses Adelan Klaas OÜ juhatuse liikmena, polnud

äriühingul mingit maksuvõlgnevust. Maksukohustus tekib reeglina vahetult seaduse alusel

ning ka siis, kui tasumisele kuuluv maksusumma on määratud maksuotsusega, on maksuvõlg

tekkinud sellest hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma

seadusest tuleneva maksukohustuse (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-48-10, p 16). Praegusel juhul

tekkis maksuvõlg valeandmetega deklaratsioonide esitamisest, s.o vastutusotsuses kirjeldatud

kaebaja tegevuse tulemusel, mitte varem või hiljem mõnel muul põhjusel. Halduskohus on

õigesti selgitanud, et vastutusotsuse tegemiseks on nõutav põhjuslik seos seadusliku esindaja

tegevuse ja maksuvõla tekkimise, mitte maksuotsuse täitmata jäämise vahel.

13. MKS § 96 lg 5 teisest lausest tuleneb, et äriühingu seaduslikule esindajale võib teha

vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud

sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud

kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja

kuulutatud pankrot. Seega vastutab äriühingu seaduslik esindaja äriühingu maksuvõla eest

vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (Riigikohtu lahend nr 3-3-

1-15-12, p 50 alap h). Kui sundtäitmise tulemusena ei ole õnnestunud äriühingu maksuvõlga

sisse nõuda vara puudumise tõttu, on alus maksumenetluse algatamiseks juhatuse liikme vastu

(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-16-12, p 10.2).

3-16-195

9(10)

Vaidlustatud vastutusotsusest nähtub, et MTA tegi 26.05.2014 ja 02.06.2014 korraldused

Swedbank AS-le Adelan Klaas OÜ pangakonto arestimiseks ja raha (23 043,97 eurot)

ülekandmiseks MTA arvele. Adelan Klaas OÜ-l puudus registervara, mille arvelt

maksuhalduri nõuet rahuldada. Täitmistoimingute tulemusel õnnestus sisse nõuda vaid osa

maksuvõlast (9032,26 eurot). Vastutusotsuse tegemise seisukohast ei ole tähtsust sellel, kas

Adelan Klaas OÜ-l oli millalgi 2014. aastal enne täitmistoimingute tegemist vahendeid

maksuvõla tasumiseks, vaid oluline on see, et maksuhalduri täitmistoimingud ei andnud

tulemusi. See eeldus oli praegusel juhul täidetud, millest järeldub, et Adelan Klaas OÜ ei

olnud suuteline maksuvõlga tasuma. Asjakohatu on kaebaja viide Adelan Klaas OÜ 2014. a

majandusaasta aruandele, mille kohaselt oli äriühingul varasid 186 246 eurot ja omakapitali

112 801 eurot. Ehkki see ei mõjuta vastutusotsuse õiguspärasust, märgib ringkonnakohus

vastuseks kaebaja väitele, et tegemist oli käibevaraga (põhivara puudus), mis ettevõtte

majandustegevuse käigus tavapäraselt kiirelt võõrandatakse, mistõttu selle arvelt polnud

maksuhalduril võimalik oma nõuet rahuldada. Kui Adelan Klaas OÜ-l oli piisavalt vahendeid

maksuvõla tasumiseks, nagu väidab kaebaja, siis jääb selgusetuks, miks Adelan Klaas OÜ

maksukohustust ei täinud. Sundtäitmise toimingute tulemused näitavad, et Adelan Klaas OÜ

oli pärast maksuotsuse tegemist ajal, mil Adelan Klaas OÜ juhatuse liikmena tegutses veel

kaebaja, muutunud sisuliselt varatuks. Majandusaasta aruande järgi puudusid äriühingul 2014.

aastal tööjõukulud ning kahjum oli 64 102 eurot. Sellest võib järeldada, et ka juhul kui

maksuhaldur oleks vabastanud Adelan Klaas OÜ kontod arestist, poleks ettevõtte

majandustegevus ilmselt olnud jätkusuutlik ning maksuvõlg oleks jäänud ikka tasumata.

Olukorras, kus maksuvõlg oli tekkinud selle tõttu, et kaebaja võttis äriühingust ilma makse

tasumata raha välja, polnud ka alust eeldada, et maksukohustuslane jätkab heas usus oma

tegevust, et maksuvõlga tasuda.

14. MTA esitas ringkonnakohtule 20.11.2017 avalduse, milles parandab vaidlustatud

vastutusotsuses

ja

apellatsioonkaebuse

vastuses

esinevad

vead.

Ehkki

kõnealune

menetlusdokument on esitatud pärast kirjalikus menetluses avalduste esitamiseks määratud

tähtaja möödumist, võtab ringkonnakohus selle vastu ning arvestab sellega otsuse tegemisel,

kuna avalduse vastuvõtmine ei põhjusta menetluse viibimist ning see on ilmselgelt vajalik asja

õigemaks lahendamiseks. Avaldusest lähtuvalt väheneb kaebaja maksukohustus.

15. Maksuotsuse järgi võeti Adelan Klaas OÜ pangakontolt sularahas välja 32 442,71 eurot,

vastutusotsuse järgi aga 32 015 eurot, s.o 427,71 euro võrra vähem. 20.11.2017

menetlusdokumendis on vastustaja selgitanud, et Adelan Klaas OÜ pangaarvelt võeti 2012. a

märtsis sularahas välja 32 015 eurot ning sellelt summalt tuleb arvestada ka maksud. Kuna

vastutusotsuses on maksude arvestamisel ebaõigesti lähtutud maksuotsuses kajastatud

summast 32 442,71 eurot (vastutusotsuse p 8.1), on vastutusotsuse maksuarvestus ebaõige.

Juhatuse liikme tasult (neto 32 015 eurot, bruto 41 352,36 eurot) arvestatud maksud on

korrigeerituna järgmised: kogumispensioni makse 827,05 eurot, kinnipidamisele kuuluv

tulumaks 8510,32 eurot ja sotsiaalmaks 13 646,28 eurot. Kokku on maksukohustus 22983,65

eurot, millelt tuleb maha arvata vastutusotsuse tegemise ajaks Adelan Klaas OÜ-lt maksuvõla

katteks laekunud 9032,26 eurot. Seega on kaebajalt vastutusotsusega nõutav maksuvõlg

(põhivõlg) 13 951,39 eurot, mitte 14 258,45 eurot. Lisaks maksuvõlale nõuab MTA

vastutusotsusega maksuvõlalt arvestatud intresse kuni ajani, mil kaebaja oli Adelan Klaas OÜ

juhatuse liige. Kuna vastutusotsus tuleb 307,06 euro suuruse maksuvõla osas tühistada,

väheneb ka maksuvõlalt arvestatud intress. Vastustajal tuleb korrigeerida intressiarvestust

(HKMS § 167 lg 1 teine lause) ning edastada uus arvestus kaebajale teadmiseks.

16. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab

halduskohtu otsuse osas, milles halduskohus jättis vastutusotsuse tühistamata 13 951,39 eurot

ületava maksuvõla ja 13 951,39 eurot ületavalt summalt arvestatud intressi osas.

3-16-195

10(10)

Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt ning tühistab 28.12.2015

vastutusotsuse 13 951,39 eurot ületava maksuvõla (põhivõla) ja 13 951,39 eurot ületavalt

summalt arvestatud intressi osas.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus

muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata,

muudab ta kohtukulude jaotust.

VD menetluskuluks esimeses astmes oli riigilõiv 765 eurot (sh 750 eurot kaebuselt ja 15 eurot

esialgse õiguskaitse taotluselt, mille halduskohus osaliselt rahuldas) ning teises astmes

riigilõiv apellatsioonkaebuselt 750 eurot. Vastavad maksekorraldused on toimikus (tl 31, 32 ja

181). Muude menetluskulude kandmise kohta pole kaebaja kohtule menetluskulude nimekirja

ega kuludokumente esitanud.

Ringkonnakohus loeb kaebuse rahuldatuks 2% ulatuses, arvestades sealhulgas ka väheneva

intressi summat, mis ringkonnakohtule täpselt teada ei ole. Seega tuleb MTA-lt VD esimese ja

teise astme menetluskulude katteks välja mõista 1515 × 0,02 = 30 eurot ja 30 senti. Muus osas

jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)