1-16-1883/16 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-16-1883

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2017. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-16-1883 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abiprokurör Külli Zimm

(seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

Süüdimõistetu E.R ingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu E.R

Elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxx; isikukood: XXX garanteeritud ; töökoht (vabanemisel): puudub. Kaitsja Vandeadvokaat Aare Kaldma Kohtuistungi toimumise aeg 14.11.2017. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON 1. temale Tartu Maakohtu 14.03.2016. a otsusega kriminaalasjas nr Jätta E.R 1-16-1883 karistuse mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. 2. Välja mõista E.R-ilt riigituludesse riigi õigusabi kulud ükssada viis

105 ( ) eurot 72 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB

Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor

Bank AS) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal. Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99916700018675 -16-1883, . Selgitusse tuleb märkida „1 menetluskulu, E.R“.

2

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 14.03.2016. a otsusega tunnistati

199 lg 2 p 4 E.R süüdi KarS § järgi, mille eest mõi ja KarS § 121 lg 1 järgi, mille eest mõisteti steti talle karistuseks 3 kuud vangistust, talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti E.R-ile liitkaristuseks 6 kuud vangistust. suurendati

etud karistust Harju KarS § 65 lg 2 alusel E.R-ile mõist Maakohtu 09.09.2013

. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. E.R-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 25 päeva KarS § 65 lg 2, § 64 lg 2 2 aastat 11 kuud vangistust. alusel jäeti Harju Maakohtu 11.06.2014. a otsusega ja Harju Maakohtu 30.07.2014. a otsusega E.R-ile mõistetud rahalised karistused iseseisvale täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.04.2016. a 07.04.2019. a. ja lõppeb

Vangla toetab E.R-i mist tingimisi ennetä vabasta htaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks.

Elukoht aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa maakond kuulub il kinnipeetava emale.

Käesolevalt elavad eramus kinnipeetava vanemad ja vanaema. Eramu üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks.

Kinnipeetava vanemad ja vanaema on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks.

Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha E.R-i tingimisi ennetähtaegse

vabastamise kohta. ei toeta

Prokurör E.R-i ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu E.R selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja ta

otles kohtult E.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning k prokuröri seisukohaga uulanud ära E.R-i et E.R-i tingimisi ennetähtaegne

tema kaitsja, leiab, ja

vabastamine karistuse kandmisel

t ei ole põhjendatud.

2. E.R kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese astme kuritegude

toimepanemise eest.

3

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus ahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga

t tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära vähemalt poole kandnud

mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud § 75 l KarS g 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on E.R temale mõistetud karistusajast 25 päeva

(2 aastat 11 kuud )

ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on E.R andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.

Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks.

Kord § 51

lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema

täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha

kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas;

4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja.

Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud

E.R-i vabanemisjärgset elukohta

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv

eramu kuulub emale E.R-i . Käesolevalt elavad talus E.R-i vanemad ja

vanema, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on eramu sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused

E.R-i vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 E.R on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Reaalset vangistust kannab E.R teist korda. Käesoleval ajal kannab E.R karistust varguse ja kehalise väärkohtlemise

toimepanemise eest. Kusjuures kuriteod, mille eest E.R käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud katseajal.

Harju Maakohtu 09.09.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-5105 mõisteti E.R

süüdi süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise, grupiviisilise röövimise ja narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toimepanemise eest.

E.R-ile mõisteti karistuseks vangistus pikkusega 3 aastat, millest kuulus kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud karistus jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 5-

aastase katseajaga. Uued kuriteod (mille eest E.R vangistust kannab) pani ta toime pärast šokivangistuse kandmiselt vabanemist katseajal (vabanes juunis 2013. a, uus kuritegu juulis

2015. a). Seega vaatamata varas

emalt mõistetud karistustele on E.R jätkanud kuritegude (ka samalaadsete) toimepanemist ja seda ka katseajal. See näitab ilmselgelt, et varasem

karistus (mida E.R võimalik kanda ka vabaduses) ei ole mõjutanud oli osaliselt

E.R õiguskuulekusele ja seeläbi ei ole täitnud eesmärki.

3.2 E.R on käesoleva vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Programmi läbiviija hinnangul E.R teadvustab riskiolukordi ja vabanemisel ootavaid

raskusi. Kinnipeetav oli huvitatud sotsiaalprogrammi läbimisest. E.R on osalenud vangla tööhõives. Kuna E.R on kuriteod toime pannud narkosõltuvusest tingituna, peab

4

kohus oluliseks, et E.R läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud

s ka otsiaalprogrammid täies mahus, st sotsiaalprogrammi Jõud muutuda. Sotsiaalprogrammi läbimine on vajalik, et E.R õpiks rakendama erinevaid probleemilahendamise oskusi.

Seeläbi on võimalik maandada E.R-ist lähtuvaid riske uute kuritegude

toimepanemiseks. Vaatamata eeltoodule ei saa E.R-i käitumist karistuse kandmise ajal pidada tervikuna

positiivseks, kuna käesoleval ajal on E.R 1 kehtiv distsiplinaarkaristus suitsetamisekorra rikkumise eest.

3.3 Vabanemise korral on E.R kindel elukoht oma vanemate juures

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Kohus peab positiivseks kindla elukoha ja toetavate lähedaste (vanemad, vend, vanaema) olemasolu. Kohus peab oluliseks,

et vabanemisjärgselt oleks E.R tagatud ka majanduslik toimetulek, kuna E.R

on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks on E.R

tasumata nõudeid 12 291 euro ulatuses. E.R puudub vabanem

ise korral kindel töökoht. Kohus peab positiivseks, et E.R on motiveeritud ja soovib vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest. Sõltuvus narkootilistest ainetest on E.R-i puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks. Samas peab kohus oluliseks arvestada, et E.R on olnud pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja (alates 2012. a on tarvitanud regulaarselt), kellel on

väljakujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine E.R-ilt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Kohus ei ole veendunud, et E.R

oleks käesoleval ajal suuteline (arvestades senini ärakantud karistusaega, varasemat elukäiku) edukalt oma senist eluviisi muutma ja seda vaatamata lähedaste toetusele ning vanglas läbitud sotsiaalprogrammile.

4. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et E.R-i puhul esineb positiivseid

asjaolusid (osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja osaliselt vabanemisjärgsed

elutingimused), ei kaalu need üles tema suhtes tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, E.R-i isik). Kohus peab positiivseks, et E.R on avaldanud soovi ja tahet oma senist eluviisi

muuta ning on selleks ette võtnud ka konkreetseid samme. Sellele vaatamata ei pea kohus nimetatud asjaolu käesoleval ajal piisavaks, et E.R tingimisi ennetähtaegselt karistuse

kandmiselt elektroonilise järelevalve alla vabastada. Arvestades, et E.R on olnud

pikaajaline narkootikumide tarvitaja, võib pidada tema käitumises ja suhtumises toimunud

muutusi käesoleval ajal liialt lühiajalisteks, et nende püsivuses olla veendunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.R tuleb jätkata karistuse kandmist. Kriminaalmenetluse kulud

E.R-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise

taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Advokaadibüroost Aare Kaldma Valge & Uiga. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 105,72

eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et Kohus kaitsja taotlus on põhjendatud. kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 105,72 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p le 4 määratud kaitsjale - makstud tasu 105,72 eurot, mis tuleb 0 lg 1 alusel . KrMS § 18 välja mõista E.R-ilt Raina Pärn

5

Kohtunik