1-17-9557/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-9557 Kohtukoosseis

Eesistuja Sten Lind, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kriminaalasi S.S-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12. oktoobri 2017 otsus Apellant süüdistatav Süüdistatav S.S

isikukood: XXX; elukoht: Eesti XXX;

Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: eesti keel; XXX; kehtivaid kriminaalkaristusi 2 ja väärteokaristusi 17; tõkend vahistamine Prokurör Kadi Ruus

RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata. S.S-i

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.S-ile on esitatud süüdistus kahes lõpule viidud ja kahes katsestaadiumisse jäänud poevarguses.

2

S.S püüdis 10.02.2017 kella 10.27 paiku Harjumaal Viimsi vallas Haabneeme alevikus asuvas kauplusest varastada 20 Kalevi XXX t XXX šokolaadi Bitter 200g, mis maksid kokku 54,60 eurot. kinni. Vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas S.S-i 31.08.2017 kella 13.12 paiku varastas S.S Tallinnas asuva kaupluse XXXX XXX müügisaalist 23 pakki Eesti võid Alma 82%

, mis maksid kokku 59,57 eurot. 02.09.2017 kella 08:51 paiku varastas S.S samast kauplusest 6 Tallinna E-vaba täissuitsuvorsti, mille väärtus oli kokku 35,09 eurot. 11.10.2017 kella 09.40 paiku Tallinnas asuvast kauplusest püüdis S.S XXX XXX varastada 7 kommikarpi Merci, 2 karpi Fazeri , 1 karp trühvleid i prantsuse trühvleid ja 2 karpi

komme Julia, s.o. kaupa kokk . u 56,86 euro väärtuses Kuritegu jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas S.S-i kinni.

2. Harju Maakohus kuulutas 12.10.2017 kohtuotsuse resolutiivosa. Kohus tunnistas S.S-i

eks 5 kuud vangistust. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi ja mõistis talle karistus KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 3 kuu 10 päevani. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus S.S-i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 4 päeva.

KrMS § 130 lg 41

alusel kohaldas maakohus S.S-i suhtes tõkendina vahistamist. Ühtlasi määras kohus, et S.S-i karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda tema kinnipidamise aeg 11.10.2017.

3. S.S esitas 18.10.2017 apellatsiooniteate ning 24.10.2017 apellatsiooni, milles taotleb

asendada vangistuse viimane kuu võimaluse korral üldkasuliku töö tundidega.

4.

Harju Maakohus tegi põhistatud kohtuotsuse 02.11.2017. Kohus põhjendas otsuses S.S-ile mõistetud karistust järgnevalt. Kohus leidis, et süüdistatava suhtes, kes ei tööta ning vargustega üritab hankida endale rahalisi

vahendeid, on rahalise karistuse kohaldamine välistatud. üüdistatav ei ole varasematest S

karistustest teinud enda jaoks ühtegi järeldust ning jätkab kuritegude toimepanemist. S.S-i suhtumist õiguskorda ei ole võimalik muuta muu karistusega kui ainult reaalse vangistusega. Karistuse määra valikul arvestas kohus, et tekitatud kahju ei ole väga suur. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on kahetsenud toimepandud vargusi, mis tähendab, et tema käitumises esineb KarS § 57 lg 1 p 3 märgitud karistust kergendav asjaolu.

5. S.S sai põhistatud kohtuotsuse kätte selle tegemise päeval (tl. 166). Sellest tulenevalt oli S.S õigus esitatud apellatsiooni täiendada või esitada uus apellatsioon 17. novembrini. Sel ajal S.S uut apellatsiooni esitanud ei ole.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

7. Karistusseadustik ei näe ette vangistuse osalist asendamist üldkasuliku tööga, nagu seda taotleb S.S. S.S-ile mõistetud vangistuse (ärakandmata osa) asendamiseks üldkasuliku tööga ei anna apellatsioon alust.

Maakohus on otsuses märkinud, et kuna S.S paneb üha uuesti kuritegusid, peab kohus võimalikuks üksnes tema karistamist reaalse vangistusega. Seega on kohus põhjendanud, miks ta välistab vangistuse asendamise või selle tingimisi täitmisele pööramata jätmise.

3

Ringkonnakohus võib maakohtu otsuse tühistada üksnes mõne KrMS § 338 nimetatud vea puhul. Mõistetud karistuse vaidlustamine eeldab seda, et maakohus on kaebuse esitaja arvates teinud vea karistusõiguse kohaldamisel. Apellatsioonis ei ole esitatud ühtegi väidet selle kohta,

et maakohus oleks sellega, et ei ole vangistust üldkasuliku tööga asendanud, kohaldanud kaebuse esitaja arvates karistusseadustikku valesti.

8. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja

perspektiivitu. Juhindudes KrMS 326 lg-st 3, kohtukolleegium apellatsiooni § jätab läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)