Legislator Case Law & Legislation
3-17-2425/6 AI generated

3-17-2425/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-17-2425/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

3-17-2425/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Keywords

AI generated
language barrier victim lacks legal standing standing against building permit legal standing requirements lack of standing of owner language proficiency requirements
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-17-2425 Määruse kuupäev ja koht 21. november 2017, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus seoses Tartu Vanglas 01.10.2017 jõustunud suitsetamise keeluga Resolutsioon 1. Tagastada XXX kaebus. 2. Jätta XXX esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus edastada kaebajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XXX esitas Tartu Halduskohtule 15.11.2017 kaebuse seoses Tartu Vanglas 01.10.2017 jõustunud suitsetamise keeluga. Kaebaja taotleb justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 641 p 31 põhiseadusele mittevastavaks tunnistamist ning tühistamist. Kaebusele on lisatud esialgse õiguskaitse taotlus VSkE § 641 p 31 mõju peatamiseks ning menetlusabi taotlus.

2. Tartu Halduskohus palus 16.11.2017 kohtunõuetes Tartu Vanglal ja Justiitsministeeriumil teatada, kas kaebaja on vanglale või Justiitsministeeriumile esitanud kaebuses toodud asjaoludega seonduvaid avaldusi või vaideid ning kas need on lahendatud.

3. Tartu Vangla teatas kohtule 17.11.2017, et XXX ei ole Tartu Vanglale ega Tartu Vangla kaudu Justiitsministeeriumile esitanud vaideid seoses suitsetamise keelamisega vangla territooriumi. XXX ei ole esitanud ka muud liiki pöördumisi seoses suitsetamise keelamisega.

4. Justiitsministeerium vastas kohtule 21.11.2017, et XXX ei ole Justiitsministeeriumile esitanud suitsetamise keelamisega seonduvaid avaldusi ega vaideid.

Kohtu seisukoht

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas XXX kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või alus kaebuse tagastamiseks.

2 6. Kuni 30.09.2017 kehtinud VSkE § 82 reguleeris suitsetamise korraldust ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt võis kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. VSkE § 82 lg-d 21 ja 3 sätestasid nõuded suitsetavatele sigarettidele ja nende hoidmisele.

7. 01.10.2017 jõustunud redaktsioonis kannab VSkE § 82 pealkirja suitsetamisest loobumise korraldus. Paragrahvi lg 1 kehtib muutmata kujul, kohustades vanglat kinnipeetava vastuvõtmisel selgitama välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Ühtlasi on kinnipeetavale tagatud loobumissoovi korral vanglasisene nõustamine. Kehtetuks tunnistati varasemalt kehtinud VSkE § 82 lg-d 2 ja 21. VSkE § 82 lg 3 reguleerib nüüd vaid sigarettide hoidmist avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas. VSkE § 641 p-de 3 ja 31 järgi kuuluvad nüüdseks keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.

8. Kaebaja poolt vaidlustatud justiitsministri määruse näol ei ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse § 51 lg-te 1 ja 2 mõttes, mida saaks HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel halduskohtus tühistada. Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on tegemist õigustloova aktiga. Halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on HKMS § 4 lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 1 tulenevalt nähtud ette teistsugune menetluskord. Seega ei ole kaebaja esitatud nõue lubatav (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määruse nr 3-17-749 p 9). HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

9. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab XXX kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kohus selgitab kaebajale eelviidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrusest nr 3-17-749 tulenevalt, et kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada alates 01.10.2017 jõustunud VSkE redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid. Nende õiguspärasuse hindamisel on kohtul võimalik kontrollida ka nende aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata.

Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (TVK) p 2.3. kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Muudatused seonduvalt suitsetamise keelamisega kehtestati TVK-s Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirjaga nr 1-1/49. Kaebajal on tühistamiskaebusega võimalik vaidlustada TVK muudatusi. Täiendavalt võib olla asjakohane kohustamisnõude esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Tühistamisja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks kaebaja taotleda ka justiitsministri määruse kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu. Ühes vaide või kaebuse esitamisega on isikul võimalik taotleda ka esialgset õiguskaitset (HKMS § 249 lg-d 1 ja 2).

Tühistamisja kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb aga esmalt vangistusseaduse § 11 lg-st 5 tulenevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi teatel ei ole kaebaja senini kaebuse asjaoludega seonduvalt vaideid esitanud, mistõttu kohus ei saa kaebajat suunata tulemuslikuma nõude esitamisele. Käesolevalt võib aga vaide esitamise 30-päevane tähtaeg olla juba möödunud. Seda isegi, kui arvestada, et üldkorraldust on isikul võimalik vaidlustada ka pärast 30-päevase kaebetähtaja möödumist, kui selle mõju avaldub isikule hiljem (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2008 määruse nr 3-3-1-95-07 p 13-14).

3 11. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, kuid kuna kohus tagastab kaebuse imperatiivse tagastamisaluse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, taotlusega seonduvalt ei toimu lähtudes HKMS § 249 lg-test 1 ja 2 kohtuega vaidemenetlust, pole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

12. Seonduvalt kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele ja esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata, siis jätab kohus menetlusabi taotluse sel põhjusel menetlemata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maare Aloe kohtunik