1-08-3088/6 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.07.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-3088 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Leanika TAMM Asja läbivaatamise kuupäev 14.07.2009 Kohtuasi

Viru Vangla materjalid O.J-i

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu O.J

sünd. xxx, isikukood xxx,

Eesti Vabariigi kodanik, haridus 10 klassi, rahvuselt osseet, elukoht xxx – xx xxx Ida-Virumaa, töökohta ei ole Karistuse kandmise algus 14.05.2008 ja lõpp 13.05.2010 RESOLUTSIOON Jä

tta O.J elektroonilise valve

kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.06.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.J-i

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

O.J on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.04.2008 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.1 järgi ja karistatud vangistusega 2 aastat,

2 karistusaja algus alates kohtuotsuse jõustumisest ja karistuse kandmisele asumisest. Vastavalt kinnipidamise aktile peeti O.J kinni 14.05.2008.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Iseloomustuse kohaselt kinnipeetav vanglas ei õpi, ei tööta ega

võta osa ühestki sotsiaalprogrammist. Kinnipeetava vanemad on surnud, suhtleb vanaema ja vennaga. Vabanemisjärgselt asub elama koos vanaemaga, kes toetab teda ka vangistuse ajal. Kinnipeetaval on maksmata kohtukulud. Kinnipeetav on viibinud

umbes 6 aastat erinevates vanglates, mistõttu kuuluvad tema suhtlusringkonda

kuritegeliku mineviku ja mõtteviisiga inimesed. Probleeme alkoholi tarvitamisega

kinnipeetav ei tunnista, mistõttu ei ole ka motiveeritud alkoholi kuritarvitamisest

vabanema. Hetkel kannab karistust alkoholijoobes toimepandud kuriteo eest. Kinnipeetav on üldiselt rahulik ja mitte agressiivne, samas on täheldatav mõningane

impulsiivsus ning tundlikkus kriitika ja solvangute suhtes. Alkoholi mõjul enesekontroll oluliselt nõrgeneb ning vihastumine toimub kergelt. Kinnipeetavale on

tähtis teiste arvamus. Kinnipeetav on ennast kehtestav, orienteeritud saavutustele.

Kinnipeetav on valmis otsima muutumisvõimalusi, kuid arvestades varasemat kuritegelikku käitumist on säilinud risk edaspidiseks seadusrikkumiseks. Kinnipeetav

on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kolmandat korda kannab ka reaalset

vangistust. Vangistuses distsiplinaarkaristused puuduvad. Uute kuritegude toimepanemise võimalus kinnipeetava poolt olemas.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Arvamuse kohaselt on kinnipeetaval tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral olemas kindel elukoht ning vanaema poolt materiaalne ja moraalne tugi. Kindel töökoht vabaduses puudub. Vanaema sõnade kohaselt ei ole kinnipeetaval vabaduses korralikke sõpru.

Kodukülastuse käigus selgus, et elamispind, kuhu kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt asuda elama, on 1-toaline rahuldavas korras ilma võlgadeta korter. Korteris elab üksinda vanaema, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetavat on seitse korda kohtulikult karistatud, vanglas

viibib kolmandat korda. Kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse

riskifaktorid on järgmised: kinnipeetav on sooritanud uusi kuritegusid, olles ise

katseajal ja alkoholijoobes; korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest;

kinnipeetav ei tunnista alkoprobleemi; kinnipeetaval puudub kindel töökoht; kinnipeetaval on suured rahalised nõuded; kinnipeetav võib rakendada füüsilist vägivalda oma eesmärkide saavutamiseks; kinnipeetava sotsiaalvõrgustik on peaaegu olematu; kinnipeetava elukoht ei ole just kõige sobivam, kuna korter on vaid 1- toaline ja seal elab ka 70-aastane vanaema.

Maakohtu istung

Kinnipeetav O.J taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja

seletas, et asub vabanemise korral elama oma vanaema juurde, otsib töökoha ja soovib edaspidi üürida eraldi korteri. Võlgu on kinnipeetaval umbes 60 000 krooni. Kinnipeetav kinnitas, et uue kuriteo sooritas ta katseajal, kuid nüüdseks on asjadest õigesti aru saanud.

Prokuröri abi Sergei Travnikov ei nõustunud kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri abi märkis, et

3 kuigi positiivseteks asjaoludeks on käesolevas asjas elamispinna elektroonilise valve

seadme paigaldamiseks sobivus ja distsiplinaarkaristuste puudumine vangistuses, kaaluvad negatiivsed asjaolud selle üle – vangistuses viibib kinnipeetav kolmandat

korda; varem katseajal viibinud, pani kinnipeetav toime uue, vägivallaga seotud I astme kuriteo, olles alkoholijoobes; viimase kuriteo pani kinnipeetav toime vähem kui poolteist aastat peale vabanemist; kinnipeetaval on suured võlad.

Kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm palus taotlus maakohtu istungil rahuldada ja märkis, et elamispind on elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv, kinnipeetav on juba alates maikuust 2008 vahi all, kuid vangistuses käitunud eeskujulikult. Eelmised

kuriteod olid kinnipeetava poolt sooritatud alaealisena. Viimane kuritegu oli kvalifitseeritud küll I astme kuriteona §200 järgi, kuid kui vaadata kuriteo asjaolusid, toimus ainult mobiiltelefoni äravõtmine kerge vägivallaga.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et

O.J tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt karistatud nii

kriminaal- kui väärteo korras. Kuigi vangistuses ei ole kinnipeetavale

distsiplinaarkaristusi määratud, on ta varasemal katseajal viibimise ajal rikkunud kontrollnõudeid ja toime pannud uued kuriteod. Viimane kuritegu oli kvalifitseeritud KarS §200 järgi, seega oli tegemist I astme kuriteoga, toime pandud vägivallaga ja

alkoholijoobes. Karistusregistri väljavõttest nähtub ka, et viimase kuriteo pani kinnipeetav toime vähem kui poolteist aastat peale vabanemist kinnipidamiskohast.

Eeltoodu alusel ei ole O.J isik, kes oleks õigustanud usaldust ja läbinud katseaja nõuete kohaselt. Maakohtul puudub veendumus, et sellel korral on kinnipeetav selleks võimeline. Vabanemine elektroonilise valve kohaldamisega nõuab süüdimõistetult eriliselt range distsipliini järgimist.

Kinnipeetav on nimetanud oma elukohaks, kuhu asub peale vabanemist elama, oma vanaema aadressi. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, on tegemist 1-

toalise korteriga, kus elab kinnipeetava 70-aastane vanaema. Maakohus leiab, et

nimetatud elamispind ei ole kõige sobivam tingimisi vangistusest enne tähtaega vabanenule, kuna on oht sellises korteris elades ja esimeste probleemide tekkimisel võib süüdimõistetu rikkuda käitumiskontrolli nõudeid.

Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel töökoht, ka on tal tasumata suured rahalised

nõuded. Kuna kinnipeetavat on varasemalt karistatud muuhulgas varavastaste kuritegude eest, on olemas oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel võib ta toime

4 panna uusi kuritegusid. Kuigi vanaema on nõustunud kinnipeetavat toetama, ei pea maakohus seda reaalseks, kuna tegemist on vanaduspensionäriga.

Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on kinnipeetav kuriteod toime pannud

alkoholijoobes, kuid ise ta oma probleemi ei tunnista. Maakohus leiab, et

kinnipeetaval on vajalik läbida alkovastane võõrutusprogramm, mille läbimine vangistuses on kindlam ja tulemuslikum, kui vabaduses.

Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on kinnipeetav vabaduses ametlikult töötanud lühiajaliselt erinevatel ametikohtadel, mingit kindlat eriala ta ei oma. Ka

vangistuses kinnipeetav ei õpi, ei tööta ega osale üheski sotsiaalprogrammis. Maakohus leiab, et arvestades kinnipeetava biograafiat, töökogemuste, -oskuste ja

-vilumuste puudumist, on kinnipeetaval äärmiselt raske konkureerida tänapäevasel

tööjõuturul. Maakohus leiab, et kinnipeetaval oleks vaja vangistuses läbida teatud erialaoskuste omandamiseks vajalikud sotsiaalprogrammid.

Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, puuduvad kinnipeetaval vabaduses sellised sõbrad ja tuttavad, kes oleksid võimelised teda toetama. Seega on olemas oht, et vabaduses hakkab kinnipeetav jälle suhtlema kriminaalse taustaga isikutega, mis suurendab omakorda uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et kinnipeetava lähedaste

sotsiaalvõrgustik on pea olematu, mistõttu ei ole kedagi, kes saaks kinnipeetavat vabaduses jälgida ja distsiplineerida lisaks kriminaalhooldusele. Maakohus leiab, et 70-aastane vanaema ei ole selliseks isikuks.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et O.J-i vabastamine vangistusest

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval ajal on

ennatlik. Maakohtul puudub veendumus, et O.J suudab vabaduses järgida kontrollnõudeid, elada seaduskuulekalt ning käituda positiivselt.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik