1-17-4998/18 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2017, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-4998 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg Alla Korkin Prokurör K. Z. ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi

Tartu Vangla materjalid

osas G.R

vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja Kohtuistung

G.R , isikukood: XXX, asukoht:

Tartu Vanglas, vabanemisjärgne elukoht: XXX. Karistusaja kestus: 05.03.2017 - 05.11.2018 Ei soovi kaugkohtuistung 13.11.2017

RESOLUTSIOON

1. temale Harju Maakohtu 05.06.2017 kohtuotsusega nr 1- Jätta G.R

17-4998 mõistetud vangistuse kandmiselt elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2.

Kohtumääruse ärakiri saata Tartu Vanglale, G.R-ile ja prokurörile.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE

KÄIK

G.R tunnistati Harju Maakohtu 05.06.2017

otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3

järgi ja karistati vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati G.R-ile

mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat 2 kuu pikkust vangistust eelmise, Harju Maakohtu 10.02.2016 otsuse alusel mõistetud ning kandmata karistuse - 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse võrra ning G.R-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

21.09.2017 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava G.R vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud kahel korral.

(Arhiveeritud karistused puuduvad.) Esimene vangistus. Esimene karistus kehalise väärkohtlemise, mootorsõiduki joobes juhtimise ning varguse eest. Käesolev karistus kehalise

väärkohtlemise eest. Vägivald on põhinenud pigem impulsiivsusel. Soodusteguriks alkoholi ning narkootikumide tarvitamine. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad.

Kinnipeetav G.R on andnud nõusoleku tingimisi enne tähtaega vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla. G.R kuulub alates 23.08.2017 Tartu Vangla I üksuse nimekirja. Üksus on spetsialiseerunud tööks sõltuvushäiretega kinnipeetavatega. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav ajavahemikul 09.06.2017 kuni 30.06.2017 osalenud Tallinna Vangla AN

tugigrupis. Tartu Vanglas rehabiliteerivaid tegevusi läbida ei ole jõudnud. Planeeritud osalemine programmides Eluviisitreening ning 12 sammu.

Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkus

ele (risk ühiskonnas) ja ohtlik konkreetse täiskasvanu suhtes (risk ühiskonnas). Ohustatud on tuttavad ja pereliikmed, kellega

tekib erimeelsusi, liikluses osalevad isikud. Oht seisneb valu ja kergete kehavigastuste

põhjustamises enesekehtestamiseks, terviskahjude tekitamises liikluses avarii põhjustamise

teel. Ohu ilmnemine on kõige reaalsem olukordades, kui isik on alkoholi või narkojoobes, mis suurendab loomuomast impulsiivsust. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 38 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on

61%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetav G.R tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku arvamus

Kinnipeetava . R., elukaaslane O. V. lähivõrgustiku moodustavad isa O ning ema ja õde, vanemad elavad lahus. Kinnipeetava elukaaslase O. sõnul on tema suhted kinnipeetavaga väga

head ja toetavad, ootab kinnipeetava vabanemist, plaanis on abielluda. Koos on olnud väidetavalt 3 aastat. Ühiseid lapsi ei ole, elukaaslasel on varasemast elust 3 last, kellest kaks on täisealised ja üks a Elukaaslase sõnul on kinnipeetava suhted oma laealine, kes elab isa juures. vanematega ja õega normaalsed, õega suhtleb tihti telefoni teel. Riskihindamisest selgub, et emaga on suhted üsna pinnapealsed, seda aga ei maininud ei elukaaslane ega ka kinnipeetava isa.

Elukaaslane O. on vangistuse ajal käinud kaks korda kuus kinnipeetaval külas, samuti suheldakse vastavalt võimalustele telefoni teel. Elukaaslase sõnul kinnipeetaval eriti sõpru ja tuttavaid polegi, ei osanud tuua välja isikuid, kes võiks kinnipeetavale vabaduses negatiivset mõju omada. Riskihindamisest selgub, et suuresti moodusavad kinnipeetava suhtlusringkonna siiski kriminaalse taustaga isikud, seda toetavad ka kinnipeetava karistusregistri andmed.

Kinnipeetava isa on kriminaalkorras karistatud, riskihindamise andmeil ka õde, kuid õe karistatuse kohta ei maininud ei isa ega ka elukaaslane midagi.

Peale vabanemist soovib kinnipeetav elama asuda aadressil XXX. Korter on kahetoaline, köök on eraldi. Korter kuulub kinnipeetava isale. Korter vajaks renoveerimist, kuid eluks vajalik on

kõik olemas ja toimiv. Nii elukaaslane kui kinnipeetava isa on andnud oma kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks eelpool nimetatud korterisse, leitud ka sobiv koht aparaadi jaoks. Kodukülastuse ajal viibisid kodus nii kinnipeetava elukaaslane O, kui isa O. Käesolevalt elavad korteris kinnipeetava elukaaslane ja isa, isa käib aegajalt Soomes tööl, sel ajal viibib elukaaslane korteris üksinda. Elatakse eraldi tubades.

Elukaaslane käesolevalt tööl ei käi, on 80% töövõimetus. On hetkel Töötukassas arvel ja otsib

tööd. Iga kuu koos pensioniga on sissetulekuid ca 600 eurot. Elukaaslase O sõnul on . kinnipeetaval võimalus vabanemisjärgselt tööle asuda oma õe mehe kaudu. Nii elukaaslane kui

kinnipeetava isa on kinnipeetavale vanglasse raha saatnud. Elukaaslane arvab, et peale vabanemist ja juhul, kui kinnipeetav koheselt tööd ei leia, saavad kahekesi mõnda aega vaid ka tema sissetulekutega elatud. Elukaaslase sõnul on kinnipeetaval põhiharidus. Peale vabanemist garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetav on peamiselt töötanud mitteametlikult, on töötanud fassaaditöödel. Ametlikult on tööl olnud mingi aja Soomes.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Vangistust kannab esimest korda varguse, kakluse ja joobes juhtimise eest. Vangistuse jooksul proovis läbida sotsiaalprogrammi, kuid see ei õnnestunud, kuna teda alati ei kutsutud. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, kuid sõltuvust ei ole, muidu joob harva. Narkootikume ei tarvita juba 9 kuud, viimati tarvitas 2016 detsembris. Narkootikumidest ei ole samuti sõltuvust, suudab hoiduda. Meditsiinilist abi

pole pakutud. Vabanemisjärgses elukohas elavad kinnipeetava isa ja tema elukaaslane. Vabanedes on kavas tööle minna kui elektrooniline valve võimaldab. Varasem karistus pöörati täitmisele, kuna kinnipeetav rikkus käitumiskontrolli tingimusi ning tarvitas narkootikume.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa G.R tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör K. Z, olles tutvunud Tartu Vangla

materjalidega G.R tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu

Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohu , s, kuulanud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu G.R

vangistusest elektroonilisele

valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. ei ole

G.R kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne

tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud KarS §75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on temale G.R

mõistetud vangistusest ära kandnud pisut rohkem kui kuud. Seega on kinnipeetav ära 8 kandn - ud enam kui 1/3 temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS § s

76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3- 1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS

§ 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral

asuks ta elama aadressil . Antud kahetoaline korter kuulub kinnipeetava isale. Nii XXX

elukaaslane kui kinnipeetava isa on andnud oma kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks eelpool nimetatud korterisse. Seega on isikul olemas kindel elukoht,

kus on ka võimalik kohaldada isiku suhtes elektroonilist valvet, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava - suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 17. See aga tähendab, et ennetähtaeg -1-1- - 12 se

vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

On positiivne, et kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on senimaani olnud reeglitekohane

ning vabanemisel on tal olemas elukoht. Siiski ei kaalu kohtu hinnangul ennetähtaegset vabastust mittetoetavad asjaolud üle vabastamist toetavaid asjaolusid.

Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et isikul endal puudub kindel töökoht. Isik küll märkis, et isa ütles talle, et vabanedes tuleb ta isa juurde tööle, kuid

garantiikirja kohtule selle kohta esitatud ei ole. Kutseharidust isikul ei ole. Ilma kindla töökohata on tõenäosus, et isik hakkab majandusliku kasu saamise eesmärgil uusi kuritegusid toime panema või sisustama oma vaba aega alkoholi või narkootikumide tarbimisega, mis viib samuti isiku puhul seadusrikkumiste toimepanemiseni.

Kuigi isik ise märkis, et ei ole ammu enam narkootikume tarvitanud, ei ole vangistuse jooksul eemal viibitud aeg siiski niivõrd pikk, et järeldada, et ei teki tagasilangust. Kinnipeetav arvab, et suudab ennast ise hoida alkoholist ning narkootikumidest eemale, kuid vabaduses on see

raskem kui vangistuses. G.R kuulub alates 23.08.2017 Tartu Vangla I üksuse

nimekirja, mis on spetsialiseerunud tööks sõltuvushäiretega kinnipeetavatega. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav ajavahemikul 09.06.2017 kuni 30.06.2017 osalenud Tallinna Vangla AN

tugigrupis. Tartu Vanglas rehabiliteerivaid tegevusi läbida ei ole jõudnud. Kinnipeetava ütlustest järeldub seegi, et tegelikult ta narkootikumide tarvitamist sõltuvuseks ei pea ning ravi

ei vaja, piisavat vaid enda peas selgeksmõtlemisest. Kohus on aga seisukohal, et varasem elukäik viitab väga tugevale sõltuvusele nii narkootikumidest kui ka alkoholist.

Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et G.R

tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest koos tema allutamisega

elektroonilisele valvele ei ole käesoleval hetkel põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Elektroonilise järelevalve alla vabastamine oleks ennatlik.

karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku

taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida sotsiaalprogramme ja tegeleda

sõltuvushäiretega, millised ehk muudaksid suhtumist toimepandusse ja aitaksid vabaduses seadusekuulekalt toime tulla ning kuritegude toimepanemist. vältida uute

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik