1-09-8920/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-09-8920

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuli 2009.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-8920 (09930000101) Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi F.P süüdistuses KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1,2 järgi, käskmenetluses

Süüdistatav F.P

elukoht XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel – vene keel, pensionär, töövõimetus 70%

Varem kriminaalkorras karistamata Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 13.05.2009.a

RESOLUTSIOON

Tunnistada F.P süüdi KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, s.o summas 2500 (kaks tuhat viissada) krooni.

Kohaldada KarS § 73 ning mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui F.P ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Määrata katseajaks 3 (kolm) aastat.

F.P suhtes kohaldatud tõkend, s.o elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid: F.P-lt 20.12.2008.a äravõetud ravimpreparaadid, mis asuvad hoiul MTA Ida Maksu-ja Tollikeskuse laos aadressil Narva, Vestervalli 7, konfiskeerida KarS § 83 lg 2 ja 392 lg 4 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista F.P-lt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud: sundraha 6 525

(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kohtukulud - määratud kaitsjale

1-09-8920

2(3)

makstud tasu 1 982,40 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks krooni ja

nelikümmend senti) krooni ja kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 29 (kakskümmend üheksa) krooni.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank

või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske

Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „F.P, 1-09-8920, kriminaalmenetluse kulud“.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

Maakohus tuvastas

F.P süüdistatakse selles, et tema 20.12.2008.a. kell 18:00 ületades Eesti Vabariigi

piiri Narva maantee tollipunkti kaudu, liikudes Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda jalakäijate liiklusriba, tegi katse toimetada üle Eesti Vabariigi tollipiiri eriluba nõudvat kaupa, nimelt:

1. Ampitsilin 20 tbl*20 jaemüügipakendit;

2. Doksitsiklin 10*15 jaemüügipakendit;

3. Liv 52 100 tbl* 4 jaemüügipakendit;

4. Festal 10 dražeed* 10 jaemüügipakendit;

5. Revalgin 20 tbl* 6 jaemüügipakendit;

6. Senade Cipla 20 tbl* 1 jaemüügipakendit;

7. Biseptol 20 tbl* 5 jaemüügipakendit;

8. Pankreatin 10 tbl* 3 jaemüügipakendit;

9. Furosemid 50 tbl* 10 jaemüügipakendit;

10. Analgin 10 tbl*100 jaemüügipakendit,

rikkudes sellega Sotsiaalministri 18.02.2005.a määruse nr 31 “Ravimiameti eriluba nõudva

kauba sisse-ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või posti teel

saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu” § 8 lg 1 ja lg 2, mille kohaselt Eestisse saabuv ja Eestist lahkuv reisija võib kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasaolevate

loomade tarbeks. Ravimiameti loata võib isiklikuks tarbeks kaasa võtta kuni viis erineva

nimetusega ravimpreparaati, iga ravimpreparaati kuni viis jaemüügipakendit ning

kaasasolevate loomade tarbeks kuni viis erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimpreparaati kuni kolm jaemüügipakendit; samuti rikkus F.P oma tegevusega sama määruse § 8 lg 5, millest tulenevalt kui kaasavõetavate ravimite kogus ületab lõikes 2

või 3 nimetatud kogust, tuleb Ravimiameti luba taotleda kõikide kaasavõetavate ravimite

jaoks. Kuna F.P kaasasolevate ravimi kogus ületas eelnimetatud määrusega

kehtestatud piirmäära, mille osas pole vajalik Ravimiameti eriluba ning temal polnud

kaasasoleva ravimi kohta esitada Ravimiameti luba, siis peeti temal kaasasolevad ravimpreparaadid Maksuja Tolliameti Ida maksu-ja tollikeskuse ametnike poolt kinni.

1-09-8920

3(3)

Oma tahtlike tegudega pani F.P toime vastava kohustusliku dokumendita mittenarkootilise ravimi üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise katse, s.t. KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Varalist kahju ega tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole.

09.06.2009.a koostatud käskmenetluse süüdistusaktis kohaselt taotleb prokurör juhindudes

käesoleva kriminaalasja lahendamist käskmenetluse korras, kuna tegemist tõendamiseseme

asjaolud on selged ja F.P tunnistab end süüdi täielikult, ning teeb ettepaneku

tunnistada F.P süüdi KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi ja karistada teda 50

miinimumpäevamäära suuruse rahalise karistusega, s.o summas 2500 krooni. Kohaldada

F.P suhtes KarS § 73 ja jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et süüdimõistetu ei pane 3-aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Maakohtu seisukoht

Uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et F.P süü KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi on tõendatud: reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse aktiga 08-12.1-5/12/6280

(tlk 4-5), ravimiameti vastuskirjaga (tlk 9-10), asitõendi vaatlusprotokolliga (tlk 11-15),

kahtlustatava F.P ülakuulamise protokolliga (tlk 17-19) , samuti kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. Süüdistatava tegu kvalifitseeriti õigesti KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi.

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüteo iseloomu ja karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, samuti prokuröri arvamust karistuse osas. Tegemist on teise astme

kuriteoga, varaline kahju puudub, tõendamiseseme asjaolud on selged, F.P on

varem kohtulikult karistamata

. Puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Seega on põhjendatud süüdistatava karistamine rahalise karistusega. Kohus on arvamusel, et

rahaline karistus on piisav mõjutusvahend selleks, et panna süüdistatavat edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus kohaldab KarS §

73 ning jätab mõistetud rahaline karisuts täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et süüdimõistetu ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult

sisse menetluskulud riigituludesse. Süüdistatavalt sissenõutavate menetluskulude hulka kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o 6525

krooni, ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tasu riigi õigusabi eest 1982,40 krooni ja kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 29 krooni.

Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 251 lg 1, 253 lg 1 ja 254.

Pavel Gontšarov Kohtunik