3-17-2400/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-17-2400 Määruse kuupäev ja koht

21. november 2017, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX esialgse õiguskaitse taotlus justiitsministri määrusele, millega muudeti justiitsministri 30.11.2000 määrust nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ning keelati vanglas ning selle territooriumil suitsetamine Resolutsioon Jätta XXX esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muud selgitused Saata määrus taotluse esitajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XXX esitas Tartu Halduskohtule 14.11.2017 esialgse õiguskaitse taotluse justiitsministri määrusele, millega muudeti justiitsministri 30.11.2000 määrust nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) ning keelati vanglas ning selle territooriumil suitsetamine. Taotleja soovib, et talle tagataks õigus ja võimalus vanglas suitsetada kuni Riigikohus võtab seisukoha õigusaktide Eesti Vabariigi põhiseadusele vastavuse osas.

2. Tartu Halduskohus 15.11.2017 ja 16.11.2017 kohtunõuetes palus Tartu Vanglal ja Justiitsministeeriumil teatada, kas taotleja on vanglale või Justiitsministeeriumile esitanud esialgse õiguskaitse taotluses toodud asjaoludega (s.t suitsetamise keelamisega) seonduvaid avaldusi või vaideid ning kas need on lahendatud.

3. Tartu Vangla vastas kohtule 16.11.2017, et XXX ei ole Tartu Vanglale või Tartu Vangla kaudu Justiitsministeeriumile esitanud vaiet ega muid pöördumisi seoses suitsetamise keeluga.

4. Justiitsministeerium teatas kohtule 21.11.2017, et XXX ei ole Justiitsministeeriumile esitanud suitsetamise keelamisega seonduvaid avaldusi ega vaideid.

Kohtu seisukoht

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg-st 5 tulenevalt võib taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

6. XXX on esialgse õiguskaitse taotluse esitanud justiitsministri määrusele, millega muudeti VSkE-d ning keelati vanglas ning selle territooriumil suitsetamine. VSkE-d muudeti justiitsministri 06.10.2016 määrusega nr 21 „Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise määrus“. Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on ministri määrus õigustloov akt ning HKMS § 4 lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 1 tulenevalt ei ole õigustloova akti vaidlustamine halduskohtu pädevuses.

7. Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrusest nr 3-17-749 tulenevalt on taotlejal võimalik halduskohtus vaidlustada alates 01.10.2017 jõustunud VSkE redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid. Nende õiguspärasuse hindamisel on kohtul võimalik kontrollida ka nende aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata.

Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (TVK) p 2.3. kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Muudatused seonduvalt suitsetamise keelamisega kehtestati TVK-s Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirjaga nr 1-1/49. Taotlejal on tühistamiskaebusega võimalik vaidlustada TVK muudatusi. Täiendavalt võib olla asjakohane kohustamisnõude esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Tühistamisja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks XXX taotleda ka justiitsministri määruse kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu. Tühistamisja kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb aga esmalt vangistusseaduse § 11 lg-st 5 tulenevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus, esitades selleks vastava vaide. Ühes vaide või kaebuse esitamisega on isikul võimalik taotleda ka esialgset õiguskaitset.

8. Kuna taotleja eesmärgiks on vanglas suitsetamise õiguse tagamine, mõistab kohus, et taotleja soovibki esialgse õiguskaitse korras vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemist või ka TVK p 2.3. kehtivuse või täitmise peatamist. Käesolevalt ei ole aga taotleja Tartu Vanglale või Justiitsministeeriumile esitanud vaiet seoses vangla territooriumil kehtiva suitsetamise keeluga. Samuti ei ole kohtumenetluses taotluse asjaoludega seonduvat kaebust.

9. Kuna puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, mistõttu kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maare Aloe kohtunik