3-17-2099/41 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2099

Haldusasi

AS Infragate Eesti kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni

9.10.2017 otsuse nr 142-17/189554 resolutsiooni punkti 2 ja

resolutsiooni punkti 3 osalise tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja VAKO-s, pakkuja) – AS Infragate Eesti

(registrikood 10845129), seaduslik esindaja Jüri Ligi, volitatud

esindaja Jaak Parre

Vastustaja (hankija) – Riigi Tugiteenuste Keskus, esindajad Erle

Eks ja Sander Güvet

Kolmandad isikud:

Rahandusministeerium, esindajad Heili Jaamu ja Tiit Oidjärv

OÜ EST-FOR Invest (registrikood 14125343), volitatud esindaja

vandeadvokaat Rauno Klemm

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 14. novembril 2017

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista AS-lt Infragate Eesti OÜ EST-FOR Invest kasuks välja 2790 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.12.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi:

HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi: vastustaja või hankija) avaldas 17.08.2017 riigihangete

registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke (viitenr 189554) „Puidurafineerimistehase

riigi eriplaneeringu konsultandi, planeeringu mõjude hindamise ja teadaolevate uuringute teenuse

tellimine Rahandusministeeriumile“ hanketeate (edaspidi: HT) nr 1571459.

2. AS Infragate Eesti (edaspidi: kaebaja või vaidlustaja) edastas 21.09.2017 riigihangete

vaidlustuskomisjonile (edaspidi: VAKO) vaidlustuse hanke alusdokumentide peale. Kaebaja palus

kohustada

vastustajat

viima

vastavusse

õigusaktidega

ettenähtud

nõuetega

järgmised

hankedokumentide punktid/nõuded:

-

HT osa III p 2.2);

-

HT osa III p 2.3) p 1 alap 6.3.;

-

HT osa III p 2.3) p 3;

-

hankedokumentide lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ nõue kasutada üksnes ArcGIS tarkvara;

-

hankedokumentide lisa 2 „Hankelepingu projekt. Töövõtuleping“ p 4.9.;

-

nõue esitada maksumus kogumaksumusena.

3. Vaidlustusmenetluse ajal muutis vastustaja kõigis vaidlustatud punktides/nõuetes hanke

alusdokumente, v.a nõuet esitada maksumus kogumaksumusena.

VAKO lõpetas 9.10.2017 otsusega vaidlustusmenetluse nr 142-17/189554 kuni 31.08.2017 kehtinud

riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 126 lg 1 p 3 alusel seoses põhjendatuks tunnistamisega hankija

poolt kõigi hanke alusdokumentide regulatsioonide osas peale kogumaksumuse nõude.VAKO otsuse

põhjendused olid:

3.1. Pakkumuse kogumaksumuse esitamise nõue ei ole vaidlustaja põhjendustest lähtuvalt vastuolus

RHS-ga. VAKO ei saa hakata võrdlema hanke alusdokumentides esitatud ja vaidlustaja pakutud

võimalikke pakkumuste hindamisviise ning otsustama hankija asemel nende otstarbekuse üle.

3.2. RHS § 50 lg 3 järgi on võimalik tunnistada madalaima hinna kriteeriumi alusel edukaks ainult

madalaima hinnaga pakkumus. Madalaima hinnaga pakkumuse väljaselgitamine võib toimuda

pakutavate kogumaksumuste või ühikuhindade võrdlemisel, kui sõlmitava hankelepingu alusel

makstakse ühikuhindade alusel. RHS-ga ei ole vastuolus ka nende kahe variandi kombineeritud

kasutamine. Ühikuhindadel baseeruv või kombineeritud süsteem peab aga tagama selle, et RHS §

50 lg 3 alusel kajastuks hindamisel ka sõlmitava hankelepingu alusel pakkujale makstav

kogumaksumus. Kõik pakkumuse esitamisest huvitatud isikud on võrdses olukorras – nad peavad

pakkumuse maksumuses arvestama sellega, et kõigi laekuvate ettepanekutega tuleb sõlmitava

hankelepingu alusel tegelda. Selles valdkonnas tegev pakkuja saab aga pakkumuse

kogumaksumust kalkuleerides lähtuda oma kogemustest vastavas valdkonnas ja sarnastest

projektidest.

3.3. Vaidlustaja esitas kokku kuus taotlust hankija kohustamiseks viia hanke alusdokumendid

vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Hankija tunnistas vaidlustuse põhjendatuks viie

taotluse osas. Kuna VAKO tegi sisulise otsuse ühe taotluse osas ja jättis selle rahuldamata, kuulub

vaidlustaja tasutud riigilõiv (1280 eurot) hankijalt väljamõistmisele proportsionaalselt, s.t 5/6

ulatuses (1066,70 eurot).

4. AS Infragate Eesti esitas Tallinna Halduskohtule 16.10.2017 kaebuse VAKO 9.10.2017 otsuse

nr 142-17/189554 resolutsiooni punkti 2 ja resolutsiooni punkti 3 osalise tühistamise nõudes. Koos

kaebusega oli esitatud taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks – peatada hankemenetlus nr 189554

kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas, jättes Riigi Tugiteenuste Keskusele vaid õiguse

teha otsuseid pakkumuste esitamise tähtaja pikendamise kohta. Lisaks palus kaebaja kohustada

vastustajat esitama koopia VAKO 3.10.2017 istungil mainitud analüüsist, mis käsitleb hankemenetluse

nr 189554 esemeks oleva planeerimismenetluse avalikest aruteludest lisanduvat täiendavat töömahtu.

5. Vastustaja esitas Tallinna Halduskohtule 24.10.2017 mh taotluse jätta kaebus läbi vaatamata.

Kohus jättis taotluse 30.10.2017 määrusega rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja ei vaidlusta hanketeate p-i IV.2.1, mis näeb hindamiskriteeriumina ette madalaima

hinna, vaid vaidlusaluseks küsimuseks on hinna kujunemine. Samuti ei vaidlusta kaebaja tehnilises

kirjelduses sätestatud tööde mahtu, vaid hinnapakkumise tegemist nende tööde teostamiseks ning sellest

tulenevat tasuarvestust hankelepingu täitmisel. Seega on vaidlustatavaks sätteks hankedokumendi p 8.2

esimesed kaks lauset. Esimese lause kohaselt tunnistatakse edukaks pakkumus, mille käibemaksuta

kogumaksumus (kõigi osamaksete summa, arvestades ka maksumuse vormis toodud koguseid) on

madalaim. Teine lause sätestab, et pakkumus tuleb teha kõigile tehnilises kirjelduses nimetatud töödele

fikseeritud kogumaksumusega. Hankedokumendi p 8.2 esimesed kaks lauset on õigusvastased, rikuvad

kaebaja subjektiivseid õigusi ning on vastuolus avalike huvidega.

7. Hankelepingu esemeks olevate tööde kogumaksumust pakkumuse koostamise ajal on võimatu

mõistliku täpsusega hinnata. Riigi eriplaneeringu koostamine koosneb neljast suurest etapist. Iga etapp

koosneb selle raames tehtavast ettevalmistavast tööst dokumentide koostamise, uuringute läbiviimise

jms näol, millele järgneb etapi raames koostatud materjalide avalik arutelu, arutelul tehtud ettepanekute

analüüs ning vajadusel muudatuste sisseviimine etapi raames tehtud töösse. Mõistliku täpsusega on

hinnatavad igas etapis vaid avaliku arutelu korraldamiseni teostatavad tööd. Kuivõrd avalikul arutelul

esitatavate ettepanekute maht sõltub avalikkuse huvist kõnealuse planeerimismenetluse vastu, siis

avalikel aruteludel või ka väljaspool seda esitatud ettepanekute analüüsimise ning sellest tulenevate

vajalike muudatuste sisseviimise mahukuse hindamine on mõistliku täpsusega võimatu.

8. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et varasem kogemus muude planeeringute koostamisel on piisav

hindamaks kõnealusel planeeringul seoses avalikkuse kaasamisega lisanduvat töömahtu. Tegemist on

esimese seda liiki planeeringuga, mille vastu on kõrgendatud avalik huvi ning mis leiab laialdast

meediakajastust. Avalikkuse huvi puidurafineerimistehase planeeringu vastu on võrreldav Rail Balticu

vastu tuntud huviga.

9. Töömaht sõltub sellest, millises detailsusastmes otsustab Rahandusministeerium iga ettepaneku

osa analüüsida ning kuivõrd sellega arvestada. Töömahu määramatust tingib asjaolu, et otsuse

langetamisel osaleb ka OÜ EST-FOR Invest, kes lähtub otsuste mõjutamisel oma erahuvidest. Kaebaja

viitab kohtuotsusele haldusasjas nr 3-16-129, milles leiti, et olukord, kus tegelik töömaht sõltub hankija

poolt hiljem tehtavatest otsustest, ent küsitakse pakkumust kogumaksumusele, ei ole õiguspärane.

10. Ebaproportsionaalselt ranged nõuded seoses pakkumuse kogumaksumuse esitamisega töödele,

mille maht pole mõistliku täpsusega ette ennustatav, jätab kaebajale põhjendamatu riski, et pakutud

hinnaga pole võimalik hankelepingut täita, isegi kui pakkuja tugineb pakkumust tehes piisavale

varasemale kogemusele ning valdkonna parimatele praktikatele. Samuti soodustab hankedokumendi

vaidlustatud punkt alternatiivset võimalust avalike vahendite ebamõistliku kasutamise näol, kui

määramatuse hirmus tehakse pakkumused põhjendamatult kõrged.

11. Kui tegelik tööde maht ületab pakkumuses planeeritut, siis kas edukas pakkuja täidab

hankelepingu siiski nõuetekohaselt ja katab kahju omavahenditest; edukas pakkuja ei suuda

hankelepingut nõuetekohaselt täita ja selle ütleb üles pakkuja ise või hankija; või täiendavat tööd

käsitatakse ettenägematuna ning muudetakse hankelepingut.

12. Neljanda võimalusena toob kaebaja välja korruptsiooniohu, kuna planeeringut alustati huvitatud

isiku OÜ Est-For Invest erahuvist rajada puidurafineerimistehas. Kui peaks tekkima olukord, kus

planeeringu koostaja satub raskesse olukorda seoses prognoosimatult suure töömahuga avalike

arutelude tulemusena esitatud ettepanekute analüüsimisel ja töösse sisseviimisel, võib huvitatud isik

teha planeeringu koostajale ettepaneku, et kui töö tulemused on tema jaoks soodsad, sõlmib huvitatud

isik planeeringu koostajaga täiendava konsultatsioonilepingu otse, mille raames kompenseeritakse

ettenägematud kulud. Kui hankeleping tagab planeeringu koostajale mõistliku tasu vastavalt tegelikule

töömahule, ei esineks tavapärasega võrreldes suuremat korruptsiooniohtu.

13. Tööd on võimalik teostada tunnitasupõhiselt, seega kui hankija ei soovi jätkuvalt arvestada muid

kriteeriume peale hinna, saab leida võitja üksnes madalaima tunnihinna alusel.

14. Vastustaja hinnangul on kaebus perspektiivitu, kuivõrd kaebaja, VAKO ega kohus ei saa asuda

hankija asemel riigihanke alusdokumente koostama ja otsustama, milliseid hindamiskriteeriumeid

hankija kasutab ja kas ta lähtub pakkumuse kogumaksumuse või tunnipõhise tasu hindamise mudelist.

Asjaolu, et kaebaja jaoks oleks sobivam või lihtsam esitada tunnihinnapõhist pakkumust, ei tähenda, et

kaebajal oleks õigus seda hankijalt või kohtu kaudu nõuda. Kohtupraktikas on rõhutatud, et

vaidlustusmenetluse ese ja ulatus on piiratud RHS-i rikkumist puudutavate küsimuste ja RHS-i alusel

tehtud või tegemata jäetud hankija otsustega (Tallinna Halduskohtu 6.12.2013 otsus nr 3-13-2218, p

30) ning VAKO pädevuses ei ole järelevalve teostamine hankija otsuste otstarbekuse üle (Riigikohtu

halduskolleegiumi 12.12.2011 määrus nr 3-3-1-52-11, p 17).

15. Tunnihinna alusel hindamine ei ole kasutatav alternatiiv. Hankija peab tagama, et hindamisel

kajastuks RHS § 50 lg 3 alusel ka sõlmitava hankelepingu alusel pakkujale makstav kogumaksumus.

VAKO märkis, et kui see pole tagatud, siis pole tagatud pakkumuste võrreldavus ja edukaks võidakse

tunnistada pakkumus, mis tegelikult ei ole kokkuvõttes madalaima hinnaga. Ka õiguskirjanduses on

rõhutatud, et hankija peab madalaima hinna kriteeriumi kontekstis tagama, et pakutav hind kajastaks

hankelepingu alusel pakkujale makstavat kogusummat. Seega antud hankes ei saakski hankija pelgalt

tunnihinna küsimise kaudu pakkumusi hinnata. Kogumaksumuse küsimine on planeerimise ja

mõjuhindamise hangete puhul tavapärane praktika. Muuhulgas on kogumaksumust küsitud ka teiste

keerukamate ja detailsemate planeeringute, nt kolmes maakonnas koostatud Rail Balticu

maakonnaplaneeringute hankemenetluses.

16. Võimatu on ennustada avalikkuse tagasisidet ühelegi planeeringule, kuid see ei ole praktikas

takistanud küsida töövõtjalt koguhinnapõhist maksumust. Käesoleva hanke raames teostatavad

ülesanded ei ole olemuslikult erinevad ülesannetest, mida kogenud turuosalised on täitnud lisaks

detailplaneeringutele näiteks maakonna- ja üldplaneeringute kontekstis ja joonehitiste planeerimisel.

17. Kaebaja spekulatsioonid põhjendamatult madalate, aga ka kõrgete pakkumuste ning

korruptsiooni osas on asjakohatud. Kaebaja viited hankelepingu muutmisele on alusetud ja isegi kui see

peaks mingil põhjusel vajalikuks osutuma, toimuks see kooskõlas RHS-ga.

18. Vastustaja ei ole keeldunud avalikest aruteludest tuleneva töömahu analüüsi väljastamisest.

VAKO istungil arutati hanke eeldatavat maksumust, hanke planeerimist ja läbiviimist, kuid vastustajal

ei ole sellist kaebuses viidatud analüüsi avalikest aruteludest tuleneva töömahu kohta. Kõik hanke

olulised asjaolud, teave ja dokumendid, mis hankijal on ja mida huvitatud isikud vajavad pakkumuse

esitamiseks, on kättesaadavad riigihangete registri kaudu kõikidele hanke juurde registreerunud

huvitatud isikutele ühetaoliselt ja üheaegselt, et tagada hankemenetluse kontrollitavus ja pakkujate

võrdne kohtlemine.

19. Rahandusministeerium (edaspidi: RM) leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, sest

VAKO 9.10.2017 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebaja on kinnitanud madalaima hinna järgi

pakkumuste hindamise sobivust. Professionaalne pakkuja peab suutma hinnata tööde mahtu oma

varasema kogemuse ja sarnaste projektide põhjal. Hankes eeldatakse, et pakkuja pakub töömahtu, mis

sisaldab teadaoleva info põhjal avalikkuse kaasamise mahtu.

20. Tööde mahtu on võimalik hinnata eelneva kogemusel alusel. Varem on koostatud mitmeid

olulise ruumilise mõjuga objekti planeeringuid ja detailplaneeringuid, samuti on läbi viidud vastavate

objektide mõjude hindamisi. Riigi eriplaneeringu menetlus on sisuliselt ühendatud asukohavaliku

planeeringu menetlus ja detailplaneeringu menetlus. Olemuselt sarnaneb detailse lahenduse koostamise

menetlus detailplaneeringu koostamise menetlusega.

21. Riigihankel pakkumuste hindamiskriteeriumina kogumaksumusest lähtumine on RM ja hankija

kaalutletud otsus. Hankemenetluse ettevalmistamisel on RM koostöös Keskkonnaministeeriumiga

(keskkonnauuringud, keskkonnamõjude hindamine) prognoosinud hanke eeldatavat maksumust,

tuginedes

sarnaste

planeeringute

ja

mõjude

hindamiste

konsultatsiooniteenuste

ning

keskkonnauuringute maksumusele. See teave ei ole dokumenteeritud. Seadustes ei sisaldu vastava

prognoosimise aruandluse, dokumenteerimise või avalikustamise kohustust. Teabe dokumenteerimine

ja avalikustamine võib antud juhul raskendada riigihangete seaduse põhimõtete järgmist (pakkujate

võrdne kohtlemine, majanduslikult soodsaim pakkumus).

22. Kaebajal puudub eelnev kogemus olulisemates valdkondades, millele konsultatsiooniteenust

hangitakse – ruumiline planeerimine, keskkonnamõju strateegiline hindamine, keskkonnauuringud –,

mistõttu ei saa eeldada, et ta on teadlik vastavate hangete praktikast ja võimeline pakkumustega seotud

riske adekvaatselt hindama. Hanke juurde registreerunud ettevõtted, kellel on kogemus planeeringute

ja mõjude hindamise konsultatsiooni valdkonnas ja kes seetõttu eeldatavasti kvalifitseeruvad

olulisemate tellitava teenuse osade pakkujaks, ei ole kaebajaga sarnaseid probleeme vaidlustanud.

Seega tuleb eeldada, et pädevatele pakkujatele on kogumaksumus hinnatav.

23. Kõigil pakkujatel on samaväärne kohustus oma varasemate kogemuste põhjal hinnata töömahtu

ja arvestada kõik oma riskid pakutava hinna sisse. Kui ettenägematutel asjaoludel on hankelepingu

muutmine vajalik, tuleb hankelepingu muutmisel lähtuda RHS-st.

24. OÜ EST-FOR Invest hinnangul on kaebuse sisuline eesmärk sundida vastustajat kehtestama

kaebajale sobivamaid hanketingimusi olukorras, kus vastustajal on ainuõigus otsustada selle üle, kuidas

ta hanke ja selle raames tööde hinna tasumise mudeli üles ehitab. Vaidlust ei ole selle üle, et hankija

võis lähtuda madalaima hinna hindamiskriteeriumist RHS § 31 lg 3 ja § 50 lg 3 mõttes. Arusaamatuks

jääb, mida kaebaja üldse vaidlustab, sest madalaima maksumuse ehk hinna all tulebki mõista

pakkumuse kogumaksumust.

25. Vaidlustatud hankedokumentide p 8.2 on kooskõlas RHS-ga. Kohus ei saa sarnaselt VAKO-ga

asuda hindama, kas mingil teisel kujul madalaima hinna arvestamine oleks olnud sobivam või parem.

Hinnata saab vaid seda, kas hankija valitud lahendus rikub mõnda RHS-i sätet. Kaebuses ei ole välja

toodud selget normi RHS-s, millega väidetavalt õigusvastane hankedokumentide p 8.2 vastuolus oleks.

Kaebaja on teinud vaid üldsõnalise viite RHS § 3 p-dele 1 ja 2 ehk hankija vahendite säästliku

kasutamise ning läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetele.

26. Asjakohatu on kaebaja viide maismaa ühistranspordi hangetele ja seal liinikilomeetri hinnast

lähtumisele. Viidatud kohtuotsuses heideti hankijale ette puudulikku eeltööd. Liinitranspordis ei

varieeru liinikilomeetrite arv pakkujate lõikes ehk hoolimata sellest, milline pakkuja võidab, on

lõppastmes tasustavate liinikilomeetrite kogus sama. Käesolevas riigihankes tehtavate töötundide arv

oleneb aga sellest, kuidas edukas pakkuja oma tööd korraldab, kui palju ja millist tööjõudu kasutades

teenust osutab, kui põhjalikult teeb eeltöid ja planeerib oma tegevust jne. Kõik suuremad

projekteerimishanked, nagu Rail Baltic ja Via Baltica, on lähtunud madalaima hinna kriteeriumist.

27. Sätestatud hindamiskriteeriumile puudub mõistlik alternatiivne lahendus. Ainuke kaebaja välja

toodud sisuline alternatiiv piirduda tunnihinna küsimisega ei kõrvalda riski, et pakkujad asuvad

võitmiseks vajalikku madalat tunnihinda hiljem kompenseerima rohkemate kulutatud töötundidega või

korraldavad töid viisil, mis võiks muuta sellise näiliselt odavaima pakkumuse tegelikkuses lõppastmes

palju kallimaks, võrreldes teiste pakkumustega. Kogumaksumuse küsimisel saab hanke tulemusi ka

kõige paremini kontrollida, sest on teada kõigi pakkujate tööde kogumaksumus ehk summa, mille eest

nad on valmis tegema ära kõik lepingukohased tööd. Seevastu tunnihinna küsimisega piirdumisel on

selge, et pakkujate kogemusest, töökorraldusest ja muudest asjaoludest tulenevalt arvestavad nad

erineva arvu tundidega, mistõttu kallim tunnihind võib tähendada töid tegevaid isikuid ja projekti

korraldust arvestades hoopis odavamat lõpphinda.

28. Ebaõige on väide, justkui oleks pakkujale pandud „kogu rahaline risk“. Hankelepingu alusel

tehtavate tööde eest tasub OÜ EST-FOR Invest, mistõttu kannab OÜ EST-FOR Invest maksjana riski,

et pakkujate poolt hinna sisse arvestatud riskide tõttu osutub teenuse lõppmaksumus OÜ EST-FOR

Invest jaoks suuremaks. Teatud riski jäämine pakkuja kanda on riigihankes paratamatu, sest äririskid

kaasnevad iga lepingu täitmisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

29. Kohus leiab, et AS Infragate Eesti kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. VAKO

on vaidlustatud otsuses õigesti jõudnud järeldusele, et VAKO ei saa hinnata, milline pakkumuste

hindamise viis on õigem või otstarbekam. VAKO pädevuses on võtta seisukoht vaid selles, kas

pakkumuse kogumaksumuse hindamine madalaima hinna alusel on kooskõlas RHS-iga. Ehkki see oli

osa vaidlustusest, VAKO selles osas seisukohta ei kujundanud. Seetõttu saab kohus antud küsimusele

ise hinnangu anda. Kohtu põhjendused on järgmised.

30. Kaebaja väidab, et ei vaidlusta hanketeate p-i IV.2.1, mis näeb hindamiskriteeriumina ette

madalaima hinna, ega tehnilises kirjelduses sätestatud tööde mahtu. Samas ei ole kaebaja hinnangul

avalikel aruteludel esitatud ettepanekute analüüsimisega ning sellest tulenevate muudatuste tegemisega

kaasnevat arvestatavat töömahtu võimalik hinnata, mistõttu ei ole võimalik kõiki pakkumisi hinnata

madalaima hinna alusel. Seega on kohus seisukohal, et kaebaja tegelik tahe on siiski vaidlustada

hankedokumentides sätestatud tööde mahtu ning pakkumuste hindamiskriteeriumi, mistõttu tulnuks

VAKO-l kujundada seisukoht, kas madalaima hinna alusel eduka pakkumuse väljaselgitamine on

kooskõlas RHS § 31 lg-ga 3.

31. RHS § 31 lg-st 3 tulenevalt võib hankija sõlmida hankelepingu üksnes madalaima hinnaga

pakkumuse alusel juhul, kui pakkumuse majanduslik soodsus hankija jaoks sõltub üksnes pakkumuse

hinnast ja kõik muud tulevase hankelepingu tingimused, sealhulgas hankelepingu esemega seotud

kriteeriumid, on hankedokumentides ammendavalt määratletud.

32. Hankija on küll riigiasutus, kuid hanke kulud tasub OÜ EST-FOR Invest. Tegemist ei ole

traditsioonilise riigihankega, kus tuleb lähtuda riigihanke primaarsetest põhimõtetest – hankija rahaliste

vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine. RHS-i eesmärk on tagada eelkõige avaliku

sektori rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine1, seetõttu on asjakohatud

kaebaja viited hanketingimuste vastuolule RHS § 3 p-ga 1. Sellegipoolest tuleb hankijal hanke

korraldamisel lähtuda riigihanke üldpõhimõtetest nagu võrdne kohtlemine ja huvide konflikti vältimine.

Kindlasti tuleb lähtuda ka säästlikkuse printsiibist, kuid sellegipoolest on see hankija kaalutlusotsus,

kas tema jaoks seisneb majanduslik soodsus madalaimas hinnas. Kohtu pädevus on siinkohal välja

selgitada, kas hankelepingu tingimused, sealhulgas hankelepingu esemega seotud kriteeriumid, on

hankedokumentides ammendavalt määratletud ega ole vastuolus riigihanke põhimõtetega.

33. Kaebaja viitab suurele avalikkuse huvile planeeringu vastu ning sellest tulenevalt määramatule

töömahule. Ka kohus leiab, et kõrgendatud huvi vaidlusaluse hankeprojekti vastu on eeldatav.

Sellegipoolest nõustub kohus vastustaja ja VAKO-ga, et selles valdkonnas tegev pakkuja saab

pakkumuse kogumaksumust kalkuleerides lähtuda oma kogemustest vastavas valdkonnas ja sarnastest

projektidest. Seda tõika kinnitab asjaolu, et Rail Balticu hanke, viitenumbriga 140345,

hindamiskriteerium oli niisamuti madalaim hind. Seejuures ka kaebaja enda hinnangul võis avalik huvi

Rail Balticu hankes olla sama suur, kohtu arvates isegi mõnevõrra suurem, kuna Rail Balticu 1435 mm

trass läbib kolme maakonda ning puudutab suurt hulka kinnistuid.2

34. Kohus leiab, et hankija on hankedokumendi lisas 3 (projekti eelnõus3) tööülesande piisava

täpsusega kindlaks määranud. Seetõttu nõustub kohus kolmanda isikuga, et antud vaidluses ei ole

kohane viidata Tallinna Halduskohtu 16.02.2016 lahendile haldusasjas nr 3-16-129, milles hankijale

heideti ette puudulikku eeltööd. Siiski möönab kohus, et sõltumata põhjalikust eeltööst on keeruline

täpselt hinnata avaliku huviga kaasnevat töömahtu. 14.11.2017 istungil kinnitas RM, et hanke

eeldatavat maksumust prognoositi senistele kogemustele tuginedes, mh on arvestatud kõrgendatud

avaliku huviga. Seda kinnitab ka asjaolu, et hankedokumentide lisa 1 (tehniline kirjeldus) kohaselt

korraldab planeeringu avalikustamise RM. Teenuse osutaja toetab RMi avalikustamise läbiviimisel ja

planeeringulahenduse põhjendamisel. Seega ei lange avalikkusega suhtlemise koormus vaid edukaks

osutunud pakkuja õlule. Seda kinnitab ka riigihangete registris vaidlusaluse hanke juures 25.09.2017

1 Seletuskiri riigihangete seaduse eelnõu 816 SE, 450 SE juurde, lk 86 (arvutivõrgus

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ff0da466-2563-38ef-a7d7-a0a7f3525acb/Riigihangete%20seadus)

2 Hange „Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute tehniline

koostamine, asjakohaste detailplaneeringute, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise ning

raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamine“ (viitenumber 140345, 30.01.2013 hanketeade,

p IV.2.1)

3 Vaidlusaluse hanke hankedokumentide lisa 3, eelnõu „Riigi eriplaneering puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle

toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks. Lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus“

24. küsimusele antud vastustaja vastus: „Juhite õigesti tähelepanu, et projekti vastu on suur avalik huvi,

planeerija peab olema valmis vastama ka avalikkuse küsimustele väljaspool planeerimismenetlust.

Vastavalt hanke tehnilisele kirjeldusele toetab teenuse osutaja koostöös Rahandusministeeriumi ja

huvitatud isikuga planeeringu koostamisega seotud kommunikatsioonitegevust, seega peab pakkuja

arvestama vastava võimaliku töökoormusega. Avalikkusega suhtlemist planeeringu koostamise käigus

toetab

Rahandusministeeriumi

kommunikatsiooniosakond;

Est-For

Invest

OÜ

avalikku

kommunikatsiooni, mis ei ole otseselt seotud planeeringu koostamisega, juhib Est-For Invest OÜ,

kaasates vajadusel ise täiendavat oskusteavet.“ Seega on hankija arvestanud suurenenud

töökoormusega seoses kõrgendatud avaliku huviga projekti vastu ning seda potentsiaalsetele

pakkujatele ka vastavalt kommunikeerinud. Kõigil pakkujatel on võimalik esitada pakkumine

kogumaksumusele, mis arvestab ka suurenenud töömahust tingitud täiendava kuluga. Sellest tulenevalt

on kohus seisukohal, et kogumaksumuse esitamise nõue ei ole ebaproportsionaalselt range ega riku

kaebaja subjektiivseid õigusi.

35. Kaebaja soovis, et vastustaja avaldaks analüüsi, mis käsitleb hankemenetluse nr 189554

esemeks oleva planeerimismenetluse avalikest aruteludest lisanduvat täiendavat töömahtu. Kohus

nõustub vastustajaga, et seadustes ei sisaldu vastava prognoosimise aruandluse, dokumenteerimise või

avalikustamise kohustust. Tõsi on, et 01.09.2017 jõustunud RHS-i eelnõu seletuskiri annab pigem

suunise jätta avaldamata isegi eeldatav maksumus. Seletuskirjas on seda põhjendatud praktikast

võrsunud tõsiasjaga, et eeldatava maksumuse avaldamise tagajärjeks on pakkumused, mis esitatakse

peaaegu sendi täpsusega eeldatava maksumuse summaga4. Kohus nõustub RMga, et küsitud teabe

dokumenteerimine ja avalikustamine võib raskendada riigihangete seaduse põhimõtete järgimist

(pakkujate võrdne kohtlemine, majanduslikult soodsaim pakkumus, madalaim hind).

36. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et madalaima hinna alusel eduka pakkumuse

väljaselgitamine on kooskõlas RHS § 31 lg-ga 3. Kohus ei tuvastanud, et hankija oleks rikkunud RHS

sätteid, mistõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Kuna ka VAKO oli jätnud vaidlustuse

rahuldamata, ei tühista kohus vaidlustatud VAKO otsust, kuid VAKO otsuse põhjendusi tuleb arvestada

koosmõjus käesoleva otsuse põhjendustega.

37. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda

isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109

lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. OÜ EST-FOR Invest

esitas taotluse mõista AS-ilt Infragate Eesti välja menetluskulud summas 4236 eurot. OÜ EST-FOR

Invest on käibemaksukohustuslane. Kohtu hinnangul ei saa asjas kohaldada Riigikohtu 19.12.2012

otsuses asjas nr 3-3-1-54-12 p-s 22 toodud seisukohta, et ka käibemaksukohustuslasele tuleb

menetluskulud mõista välja koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul tooks selline olukord kaasa

käibemaksukohustuslase alusetu rikastumise teise poole arvelt. Avalikest allikatest nähtuvalt oli OÜ

EST-FOR Eesti käive 1.06.-31.08.2017 ligi 200 000 eurot5. On ilmne, et esindus haldusasjas oli vajalik

OÜ EST-FOR Invest äritegevuse arendamiseks, sh tulevikus maksutatava käibe suurendamiseks. Seega

on kantud menetluskulu tema ettevõtlusega seotud kulu tulumakuseaduse § 51 lg 1 tähenduses. Kohtul

puudub mistahes põhjus arvata, et majandustegevuses tekiks maksuvaba käive. Nii on OÜ-l EST-FOR

Invest võimalik õigusabikulude arvel märgitud käibemaks oma järgmise kuu käibedeklaratsioonis

sisendkäibemaksuna maha arvata (käibemaksuseaduse § 30, 31 ja 37). On põhjust eeldada, et seda

mõistlik ettevõtja teebki. Seda arvestades oleks kaebajalt menetluskulude koos käibemaksuga

väljamõistmine OÜ EST-FOR Invest alusetu rikastumine kaebaja arvelt, kuna sisendkäibemaksu

mahaarvamise võimalus säiliks OÜ-le EST-FOR Invest täiendavalt niikuinii (õigusabikulude arve on

endiselt sisendkäibemaksu mahaarvamist võimaldav kuluarve käibemaksuseaduse § 37 tähenduses).

Seetõttu leiab kohus, et kuni arve tasunud käbiemaksukohustuslane ei ole toonud välja kaalukaid

asjaolusid, miks ta arvelt sisendkäibemaksu maha arvata ei saa, saab kohus lugeda põhjendatud

4 Seletuskiri riigihangete seaduse eelnõu 450 SE juurde, lk 45 (arvutivõrgus

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8709d7d-cf5c-45c6-8576-1b7e86c80a8a/Riigihangete%20seadus)

5 https://www.e-krediidiinfo.ee/14125343-EST-FOR%20INVEST%20O%C3%9C

õigusabikuludeks HKMS § 109 lg 6 mõttes vaid kulutusi ilma käibemaksuta. Kohus leiab ka, et

tunnihind ca 200 eurot (nt arve nr 172848) on keskmiselt kohtutes väljamõistetud kulude kontekstis

ülemäärane. OÜ-l EST-FOR Invest on küll õigus võtta keskmisest märgatavalt kõrgema hinnaga

esindaja, ent kaebaja ei pea seda valikut kinni maksma. Kohus leiab, et põhjendatud tunnihind on 150

eurot. Osutatud õigusabi tunnid on kohtu hinnangul mõistlikus proportsioonis asja mahu ja

keerukusega. OÜ EST-FOR Invest esindaja esitatud menetluskulude taotlusest nähtub, et esindajal

kulus käesoleva vaidlusega tegelemiseks 18,6 h, seega mõistab kohus AS-lt Infragate Eesti OÜ EST-

FOR Invest kasuks välja menetluskulu 2790 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadriann Ikkonen