1-15-1288/80 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2017, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-1288 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Prokurör

K. Z. ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi

Tartu Vangla materjalid osas

K.D

vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja Kohtuistung K.D

Isikukood: XXX, asukoht: Tartu Vanglas,

v (kontaktisik: G. , N. abanemisjärgne elukoht: OÜ XXX R., telefon XXX). A.V.kokkuleppel kaugkohtuistung 10.11.2017

RESOLUTSIOON

1. Vabastada temale Tallinna Ringkonnakohtu .01.2016

K.D otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1288 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.

2. le katseaeg kuni 15.05.2020. KarS § 76 lg 4,5 alusel määrata K.D

3. KarS § 751 lg 3 pelektroonilise valve le 2 vastavalt määrata K.D le -

kestuseks kolm (3) kuud. KarS § 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse I.E keha külge.

4. KarS

§ 78 p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada K.D käitumiskontrollile kestusega kuni 24 kuud - , mille jooksul kohustada teda järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrol kohustusi: lnõudeid ja –

a.

; elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX b. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

c. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

d. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

e. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

f. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6.

ile KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata K.D katseajaks järgmised lisakohustused:

a. otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 10 päeva jooksul peale vanglast vabanemist.

7.

Määrata K.D katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

8. suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata Määrus K.D täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

9.

Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.

10. karistuse kandmiselt peale Vabastada süüdimõistetu K.D käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

K.D süüdi KarS § 389

tunnistati Harju Maakohtu 03.09.2015 otsusega lg 2 (kehtiva KarS § 3891 lg 1) järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.-30.03.2012, so kaks päeva, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 kuud 28 päeva. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust 01.06.2011 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa,

1 aasta ja 6 kuu võrra ning mõist

28 päeva. eti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 11 kuud ja

Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2016 otsusega tühistati Harju Maakohtu 3. septembri 2015 kohtuotsus K.D le KarS § 389 -

1 lg 2 (alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 3891 lg 1) järgi karistuse mõistmise ja ärakandmisele kuuluva vangistuse osas ning tehti uus otsus, millega mõisteti K.D le karistuseks KarS § 389 -

1 lg 2 (kehtiva KarS § 3891 lg 1) järgi 2 aastat ja 6 kuud vangistust, seega ärakandmisele kuulub 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

15.09.2017 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava K.D vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud kahel korral, esimene reaalne vangistus. Mõlemad kuriteod on ebaseadusliku materiaalse kasu saamise eest.

Esimesel korral sai kahju firma, käesolevalt sai kahju riik. Soodusteguriks on soov teenida kerget tulu. Ajendiks grupi mõju. Distsiplinaarkaristused puuduvad.

Vangistuse jooksul on õppinud riigikeelt B1 tasemel 22.02.2017 11.06.2017. Läbis kursuse, -

lõpetas eksamitulemusega 83,78% võimalikust punktisummast. Räägib päris hästi, aga kirjutamine valmistab raskusi. Oli eksami pärast küllaltki ärevil, kartis teha vigu. Käitus tunnis väärikalt, viisakalt, sõbralikult. Istus omaette, kedagi ei seganud. Tegi hoolega tööd nii tunnis kui ka kodus. Osalenud tööhõives 01.04.2017 - 30.06.2017.

Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav väheohtlik risk ühiskonnas (avalikkus). Ohustatud on ühiskond ehk Eesti riik ja firmad. Ohustatus seisneb majandusliku ja rahalise kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemises. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 12 %. Tartu vangla

toetab kinnipeetav K.D vabanemist tingimis enne tähtaega elektroonilise järelevalve all. Kriminaalhooldusametniku arvamus Isik on lahutatud, lapsi ei ole. Vanemad ja sugulased tulid pärast NSVL lõppu Krimmi tagasi

(18.05.1944 küüditati krimmitatarlased peamiselt Usbekistani, 1989 lubati Krimmi naasta), suhtles nendega tihedalt telefoni teel, viimati külastas 2011 suvel, enne Krimmi inkorporeerimast VF koosseisu. Lähedasemaid sõpru ei ole. Omavahel suhtleb sugulastega ka telefoni teel. Vanemad ja vend on valmis olema kinnipeetavale igati toeks ja loodavad kõige paremat. Alkoholiga ega narkootikumidega probleemi pole. Kinnipeetaval on elukaaslane N.

R., kellel on alaealine poeg. Suhted kestavad umbes 4 aastat, väidetavalt head ja toetavad. Elukaaslase sõnul negatiivseid sidemeid kinnipeetaval pole.

Riskihindamise andmete põhjal, keskhariduse omandas Usbekistanis, pärast sõjaväeteenistust tuli Eestisse. 2a käis ettevalmistuskursustel ja õppis eesti keelt, 1996.a. lõpetas Tartu Ülikooli juristina, lisaeriala - on majandus. Isik on alates 1994.a tegutsenud ärisektoris, Üldine tööstaaž

24 aastat, võlgu ei ole, toetas rahaliselt oma Krimmis elavaid vanemaid ja sugulasi, kellel ei ole tööd. On paljudes firmades osanik või juhatuse liige (R OÜ, T OÜ, G OÜ, R OÜ, D OÜ, C . . . . . .

S. . . . I. .L. . B. OÜ, T OÜ, S OÜ, G OÜ, M OÜ, P OÜ etc. Viimane on põhifirma, tegutsenud alates 2005, kust saab peamise tulu. Firmade rohkust seletab sellega, et aitab algajatel firmaomanikel firmasid käivitada, samuti ostab firmasid, korrastab, paneb tööle ja müüb edasi. Kuna mõlemad kuriteod on pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ning tekitati suur kahju, siis ei saa majandusliku toimetulekuga seonduva uue kuriteo sooritamise riski välistada. Tartu vangla 20.07.2017 andmetel on kinnipeetav K.D’il vabanemisfondis 1152 eurot ja tasumata nõudeid 5967 eurot.

Pärast vabanemist asub kinnipeetav elama aadressile . Rahvastiku registri andmete järgi XXX kinnipeetaval on sissekirjutus ka antud aadressil. Kriminaalhooldusametnik tegi kodukülastuse sellele aadressile. Tegemist on heas seisukorras kahetoalise korteriga. Kinnistusraamatu andmete järgi kuulub korter firmale G OÜ, mille juhatuse liige on kinnipeetav ise ja isik G . . Y.,

kes hetkel elab ja firm XXX a asjadega üldse ei tegele. Informatsioon oli saadud A. T, kes tegeleb praegu kinnipeetava firmaga ja ei kontakteeru teise juhatuse liigiga. Korteris elab hetkel kinnipeetava elukaaslane N. R. koos oma alaealise pojaga. N. al on volitus korterile sõnul, t

aadressil . N. XXX kinnitas, et annab oma nõusoleku ja lubab kinnipeetavale elada aadressil XXX, peale vabanemist. Elukaaslane on hetkel töötu, aga aktiivses tööotsingus ja on valmis kin

nipeetavat materiaalselt toetama töö leidmisel.

Teostatud elukoha kontrolli põhjal vastab K.D elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Elukohas leidub sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Kirjaliku nõusoleku, toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist, andis kinnipeetava elukaaslane N. R., kellele on selgitatud elektroonilise valve olemust. Ennetähtaegse vabanemise korral garanteerib K.D’ile töökoha T. G. OÜ, tööandja on kinnipeetava tuttav A. T, kes on väljastanud vastavasisulise garantiikirja. Firma omanik kinnitas telefoni teel, et kinnipeetavat K.D võetakse tööle laotöötajana. Varem kinnipeetav ei töötanud antud firmas. A. T. ei olnud kriminaalkorras karistatud.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav maksukuriteo avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Vangistust kannab eest ning esimest korda. Vangistuse jooksul on töötanud koristustöödel, eesti keele eksami sooritanud ning nüüd õpib iseseisvalt inglise keelt. Vabanemisjärgne elukoht kuulub kinnipeetava firmale ning seal elab tema elukaaslane. lapsi elukaaslasega ei ole. Ühiseid

Läbisaamine elukaaslasega on väga hea lähedased , suhted on ja pl eeritakse pereelu koos. A. an

T.aitab . Kinnipeetava b, kuidas, kust ja mida tellida ning tal on tööga l on tõstukijuhi load ja tea

garanteeritud töökoht T laotöötajana. Majandusalaste rikkumistega ei jätka, o . G. n solvunud

inimeste peale ja tahab teha midagi oma käteg n paljude inimeste pärast a. O vanglas ja see teda

enam ei huvita. Müü . Teab, mida tähendab elektrooniline b firmad maha valve, ka

kriminaalhoolduse tingimused on tuttavad ning ta teab, mis tagajärjed kaasnevad nende rikkumisega. Hagidest on tasuda umbes 4000, plaanib kinnipeetav jäänud lähiajal ära mille maksta müüdavate firmade arvelt. Suhtlema vabaduses hakkab sugulastega. Lõpetuseks märkis kinnipeetav, et vangla on teda temalt naiivsuse. mobiliseerinud ja võtnud

Prokurör

on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa K.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega K.D tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asub seisukohale, et süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla.

Isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja isik kannab esimest reaalset vangistust.

Soodusteguriks on soov teenida kerget tulu. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu täitnud kontrollnõudeid korralikult, kuid viimase kuriteo sooritas kriminaalhoolduse aj

al. Isik väärtustab majanduslikku heaolu.

Isiku puhul on positiivne, et ta on osalenud keeleõppes ja tööhõives. Omab toetavaid lähedasi. Vabanemise korral on isikul kindel elukoht. Süüdimõistetu puhul on negatiivne asjaolu, et viimase kuriteo sooritas katseajal.

Arvestades kõiki e prokurör arvamusel, et K.D eltoodud asjaolusid kogumis, on

tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab K.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla ja isiku käitumiskontrollile allutamist koos iseloomustustes toodud kohustuste kohaldamisega.

Kaitsja palub K.D ennetähtaegselt vabastada. Elukoht on olemas ja töö kohta on garnatiikiri A.T. vahel, mis poolt. Kaugelt vaadates on suur kontrast eelmise töö ja laotöö näitabki, et firmadega toimetades on ta sattunud sinna kus ta on ja ta soovib teha midagi oma kätega, firmad müüa ja tasuda tsiviilhagid. Isiku puhul on tegemist esimese vangistusega, mis annab garantii tema ütlusele, et vangla on teda muutnud ja see on ka loogiline. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud eesti keele õppe ja aprillist kuni 30.06.2017 on käinud ka tööl. Täiendavat tööd talle pakutud ei ole, kuigi ta on seda küsinud. Mis eesti keele kursusesse puutub, siis see oli täiendav kursus. Kaitsja kinnitab, et on temaga eesti keeles rääkinud, aga kui praktikat on vähe, siis ei saa kohe hakkama. Inimesed kellega ta suhtlema hakkab on elukaaslane N. R, kes toetab igati Lenuri vabastamist ja selle kirja on ka kohtule esitanud ja palub võtta see kiri asja materjalide juurde. Tsiviilhagi on materjalides märgitust väiksemaks jäänud. Antud juhul on ka ohtlikkuse protsent harukordselt väike, mistõttu palub kaitsja vabastada kinnipeetav tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu

ja kaits , ja tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu

Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu K.D vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud.

K.D kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg

1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga

1 p

enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/ mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud KarS §75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on K.D temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut rohkem kui 1 aasta ja 5 kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui 1/ temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Samuti on karistusest jäänud kanda rohkem kui kaks kuud, kuivõrd karistusaja planeeritud lõpp saabub 15.05.2020.a. (KarS § 76 lg 3). Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3- 1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS

§ 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil XXX. Rahvastiku registri andmete järgi kinnipeetaval on sissekirjutus ka antud aadressil. Kriminaalhooldusametnik tegi kodukülastuse sellele aadressile. Tegemist on heas seisukorras kahetoalise korteriga. Korteris elab hetkel kinnipeetava elukaaslane N. R.

koos oma alaealise pojaga. Natalia sõnul, tal on volitus korterile aadressil . N.kinnitas, et XXX annab oma nõusoleku ja lubab kinnipeetavale elada aadressil XXX, peale vabanemist. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg

1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava

- st

suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3

17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- -

vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Kohtu hinnangul on samuti positiivne, et vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtuvalt on K.D vabanedes olemas töökoht OÜ . Kindel töökoht

-s T. G.

vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku, vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski ning sisustab kinnipeetava aega produktiivselt.

Samuti toob kohus positiivse asjaoluna välja, et vabanemisjärgselt asub kinnipeetav elama toetavas keskkonnas ning oma elu muuta asub elama oma elukaaslase ning . K.D tema lapse juurde, kellega on toetavad suhted ning planeeritakse edasist ühist kooselu. Samuti märkis kinnipeetav, et endiste tuttavate ning kuriteoga seotud isikutega suhelda ta vabanedes ei kavatse. Plaanis on oma ettevõtted maha müüa ning asuda hoopis teist liiki tööd tegema, nagu kinnipeetav ise märkis, siis tööd oma kätega. toetab vabanemisjärgne keskkond Seega ning

suhtlusring isiku soovi asuda elama seadusekuulekalt ning teha elukorralduses olulised muudatused.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul olnud viisakas ning korrektne. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest.

Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused, suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda ning võib loota, et isiku puhul ö oma töö teinud ja saavutatud on VangS § on vangla n-

6 lg-s 1 toodud peamine eesmärk: süüdimõistetu on suunatud tagasi õiguskuulekale teele, mistõttu on põhjendatud ka isiku ennetähtaegne vabastamine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik