2-15-19209/47 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-15-19209

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-19209 Tsiviilasi Aiandusühistu Xxxx hagi Xxxxvastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aiandusühistu Xxxx (registrikood xxxx, aadress Xxxx, xxxx); Hageja seaduslikud esindajad: Xxxxja Xxxx(e-post xxxx); Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, aadress xxxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Merilin Ojasaar (LEADELL Pilv Advokaadibüroo, e-post merilin.ojasaar@leadell.com).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 2. Määrata kindlaks hageja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt Xxxx välja hageja Aiandusühistu Xxxx kasuks menetluskulud summas 150 eurot. 3. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Kohtumääruse asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Aiandusühistu Xxxx (edaspidi hageja) esitas 21.12.2015 Harju Maakohtusse hagi Xxxxi (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse 263,43 eurot nõudes. 29.09.2016 kohtuotsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas Harju Maakohtu 29.09.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse. 03.02.2017 kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 29.09.2016 otsuse ja saatis tsiviilasja maakohtule uueks arutamiseks. Harju Maakohus rahuldas

2-15-19209

2 25.10.2017 kohtuotsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. 25.10.2017 kohtuotsus jõustus 14.11.2017.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 kohaselt mõistliku aja jooksul. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

3. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14).

4. Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.

Esmane maakohtu menetlus 5. Hageja ei ole esmases maakohtu menetluses kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud, seega võtab kohus tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 aluseks tsiviilasja materjalid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Apellatsioonmenetlus 6. Hageja esitas Tallinna Ringkonnakohtule 01.02.2017 oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks riigilõiv 75 eurot ning õigusabikulu 120 eurot. Kostja esitas 02.02.2017 hageja menetluskuludele oma vastuväite, milles märkis, et hagejat on menetluses esindanud seaduslikud esindajad, st kõik menetlusdokumendid edastasid ja esitasid hageja nimel seaduslikud esindajad ning lepingulise esindaja kohta puuduvad mistahes viited. Lisaks leiab kostja, et isegi kui hageja on käesolevas menetluses õigusnõustamist saanud, ei kuulu nõustamise eest esitatud õigusabi arved TsMS § 175 lg 2 alusel hüvitamisele.

7. Kohus on seisukohal, et riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud kulutusega ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Õigusabikulude hüvitamise taotlus tuleb aga jätta rahuldamata. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hagejat esindanud lepinguline esindaja, vaid kõik menetlusdokumendid on esitatud hageja seaduslike esindajate nimelt. Kohtul on alust

2-15-19209

3 TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14, p. 13).

Maakohtu menetlus asja uuel läbivaatamisel

8. Hageja esitas 04.09.2017 kohtule oma menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista juba eelmistes menetlustes kantud menetluskulud, so hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot, apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ning apellatsioonkaebuse koostamise õigusabikulu 120 eurot. Kohus on nimetatud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust käesolevas määruses juba analüüsinud.

9. Seega kuuluvad kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulud kokku summas 150 eurot (riigilõiv 75 eurot maakohtumenetluses ning riigilõiv 75 eurot apellatsioonmenetluses).

10. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ei ole vastavasisulist taotlust esitanud.

11. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viktor Brügel kohtunik