1-17-3644/21 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. novembril 2017, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3644 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Prokurör

K. Z. ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid M.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja Kohtuistung

M.O

isikukood: XXX,

asukoht: Tartu Vanglas, vabanemisjärgne elukoht puudub. Karistusaja kestus: 23.03.2017-23.03.2018 Ei soovi kaugkohtuistung 13.11.2017

RESOLUTSIOON Jätta

M.O temale Tartu Maakohtu 28.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3644

mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 28.04.2017 otsusega tunnista M.O ti süüdi KarS § 199 lg 2 p

9 järgi ja mõist seks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvat eti karistu i eelvangistusaeg karistusaja hulka ja M.O oeti karistuse kandmise alguseks l tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg

, s.o 23. märts 2017.

21.09.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud M.O isikliku

toimiku otsustamaks isiku

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist.

Tartu vangla esitatud arvamusest kriminaalkorras karistatud nähtub, et kinnipeetav on üheksal korral, viies reaalne vangistus. Käesolevat karistust kannab varguse eest. Varasemalt

karistatud aluseta vabaduse varguse, ähvardamise, kehalise väärkohtlemise, seadusliku võtmise, asja omavolilise kasutamise, vägivald võimuesindaja suhtes, võimuesindaja solvamise

ja omavolilise sissetungi eest. Kuritegude dünaamika on vahelduv, kas isikuvastaste või

varavastaste kuritegude vahel. Soodusteguriteks alkoholi tarvitamine ja majanduslikud

raskused. amine ametnikuga 09.05.2017 määrati 3 ööpäevaks kartserisse paigut

– isik käitus ebaviisakalt.

Tulenevalt lühikesest karistusajast kinnipeetavale individuaalselt täitmiskava ei

koostata. Käitumine vangistuse jooksul üldjoontes hea.

Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik ametnikele (risk ühiskonnas, risk vanglas) ja avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on isikud, kellega tekib konflikt ja teiste isikute vara.

Oht seisneb füüsilises ründes, mõnitamises, vara

tervisekahjustuse tekitamises, solvamises,

omastamises. situatsioonis, kus Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem konkreetses

kinnipeetav o kui tekib omavaheline konflikt. Lisaks kui on n alkoholijoobes või ärritunud,

majanduslikes raskustes. s on alkoholi mitte tarbimine, kindla Ohtu vähendavaks teguritek

töökoha leidmi Üldise korduva kuriteo ne ning kontrollitud keskkonnas viibimine. toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 86%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 75%. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetav M.O vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldusametniku arvamus

Tartu Vangla poolt esitatud taotluses nähtub, et isikul puuduvad sidemed lähedastega.

Rahvastikuregistri andmetel kuuluvad M.O . M. päritoluperekonda ema R (surnud) ja isa A. V .V. elab . Rahvastikuregistri andmetel on isikul veel üks õde ja vend. Isa A aadressil XXX, suhted pojaga puuduvad. Kriminaalhooldusametnikul puuduvad isa ning õe ja

venna kontaktandmed. Vangiregistri andmetel ei ole isikul ühtki kokkusaamist lähedastega

olnud. Tartu Vangla koostatud riskihindamisest nähtub, et M.O tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud ja kuriteokaaslased.

M.O puudub vabanemisjärgne elukoht. Rahvastikuregistri andmetel on kehtiv elukoht registreeritud . Tartu Vangla poolt 13.06.2016 koostatud riskihindamisest XXX nähtub, et M.O omandis oli aga mis on käesolevaks 2-toaline korter , XXX hetkeks kohtutäituri poolt müüdud. Kindla elukoha olemasolu on käitumiskontrollile allutamise eeltingimus, ilma milleta käitumiskontrolli rakendamine kinnipeetava suhtes ei ole võimalik. Selline ebastabiilne M.O olukord on raskendavaks asjaoluks isiku tavaellu pöördumisel. puudub ka vabanemisjärgne töökoht. vallasotsiaaltööspetsialist K XXX . V. sõnul

on isikul võimalus esitada sotsiaalelupinna saamiseks avaldus vallavalitsusele. Avaldust menetletakse üldises järjekorras. K. V sõnul on isik talle tuttav ning temale teadaolevalt elas . isik enne vangistust . XXX

M.O ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Isikul on väljakujunenud kriminaalne käitumine. kriminaalkorras karistatud 5 Karistusregistri andmetel on M.O -l

korral, peamiselt varavastastes süütegudes. Väärteokorras on isikut karistatud 27 korda, peamiselt NPALS § 151lg 1 ja ÜTS § 85; §54. Karistusseadustiku väärtegudes ilmestavad isiku

käitumist KarS § 218 lg 1, KarS § 275 lg1 ja KarS § 262. Arvukad väärteod narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse vastu näitavad isiku sagedast

narkootikumide tarvitamist, kuigi eelmise vangistuse jooksul koostatud riskihindamises

diagnoosi märge puudub. Käitumiskontrollile on isikud varasemalt allutatud neljal korral. Viimati oli kriminaalhoolduses arvel 22.02.2017 -22.03.2017 seoses väärteo üldkasuliku tööga. Erakorralisest ettekandest nähtub, et ei sooritanud üldkasuliku töö tunde ning hoidis kõrvale kohtumääruse täitmisest. Varasemate käitumiskontrolli KIR päevikukannetest nähtub, et isik ei ole teinud kriminaalhooldusametnikuga koostööd ning on pannud toime uue kuriteo. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdimõistetu märkis, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Käesolev vangistus on 5 või 6

reaalne vangistus, mida kannab varguste eest. Kinnipeetava silmis ei ole valvur normaalne inimene, mistõttu saatis ta pikalt. Teistega on ka intsidente olnud vanglas. Vabaduses läh

eks elama sõbranna juurde Seal elab ka sõbranna 4 XXX, kus on viibinud ka varem vabaduses.

alaealist last, kellega kinnipeetaval on suhted normaalsed. Igaks juhuks otsustas avaldada elukoha ainult kohtule. Vabaduses kinnipeetav oma plaane välja tuua ei osanud, märkides vaid, et tulevik on lai. Hetke seisuga ei ole tulnud tuhin peale, vangla sunnib inimesi töölemineku

tööle tunni kaupa võib käia äkki tasub ära nagu . Leiab, et , vanglas. Alkoholi ega narkootikumide s . Kuna vangla iseloomustuses on kirjas, et suhtlusringkond on õltuvust ei ole

kriminaalne, siis järeldab ise, et hakkaks ka vabanedes suhtlema kriminaalkorras karistatud

isikutega. Seda, kas sõbranna on kriminaalkorras karistatud süüdistatav ei tea. Lõpetuseks ,

märkis kinnipeetav, et mõtles, et ta ise varastama ei läheks, saadaks kedagi teist, tal on see varastamistuhin peal

. Seda, et psühholoogist abi võiks olla, kinnipeetav ei usu.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt

ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega M.O

vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör K. Z., olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega M.O tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning

ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt

esitatud materjalidega, M.O vangistusest tingimisi leiab, et süüdimõistetu

enne tähtaega vabastamine põhjendatud. ei ole

M.O kannab käesolevalt karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on M.O temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle kuu, so üle poole. Seega on 7

KarS § s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähta - ega vangistusest vabastamiseks täidetud.

Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses

märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste

täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava - suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3

17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- - 12

vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Vabanedes asuks kinnipeetav enda kinnitusel elama sõbranna juurde aadressil XXX.

Varasemalt kinnipeetav enda vabanemisjärgset elukohta avaldanud ei ole. Seetõttu ei ole

kriminaalhooldusametnikul olnud võimalik ka kontrollida antud elukohta elama asumise

võimalikkust ning hankida vajalikke nõusolekuid.

Seega puudub kinnipeetaval kontrollitud elukoht. Ei ole teada, kas tegemist on elamiskõlbliku pinnaga, kes antud aadressil täpselt elavad ning kas nad ka oleksid nõus kinnipeetava sinna elama asumisega.

Kohtu hinnangul ei ole puhul M.O täidetud ka teised ennetähtaegseks

vabastamiseks vajalikud materiaalsed alused retsidiivsusoht on ning isikust lähtuv jätkuvalt kõrge.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata

isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohtu hinnangul on antud tingimus M.O

puhul täitmata. Kinnipeetaval on vangla iseloomustusest nähtuvalt 1 kehtiv

distsiplinaarkaristus, mis on määratud ametnikuga ebaviisaka käitumise tõttu. Karistuseks

rikkumise eest määrati kinnipeetavale

3 päevaks kartserisse rangemaliigiline karistus: paigutamine. Kinnipeetav ise märkis antud juhtumi kohta, et vangivalvur ei ole tema jaoks

normaalne , et tal on inimene, mistõttu saatis ta viimase pikalt. Samuti märkis kinnipeetav sellised vahejuhtumeid olnud ka teistega. Kohtule antud ütlustest nähtub, et isiku käitumine on

allumatu ning karistuse kandmine vangistusasutuses ei ole kinnipeetava hoiakutele ja käitumisele vajalikku positiivset mõju avaldanud.

Samuti nähtus kinnipeetava kohtus antud ütlustest, et tal puudub igasugune visioon ning motivatsioon seadusekuulekas eluks.

selget plaani Istungil ütlusi andes märkis kinnipeetav, et tal vabaduses ei ole, tulevik on lai. Ei ole tööle hakkamise tuhin peale tulnud ning arvab, et ehk suudab ennast ära elatada tund aega päevas tööd tehes Samuti märkis kinnipeetav lõpetuseks, . et tal on varastamise tuhin peal, mistõttu saadaks seekord kellegi teise. Selliste ütluste valguses ei ole kuidagi kinnipeetava võimalik jõuda järeldusele, et vangistus on täitnud oma eesmärgi,

edaspidine elu saab olema seadusekuulekas ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vastamine. Isiku hoi puudub reaalne seadusekuulekas akud on jätkuvalt kuritegelikud ning tal plaan tuleviku jaoks, mistõttu tõenäosus, et isik asub uusi seadusrikkumisi toime panema, on väga kõrge.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M.O tuleb jätta temale Tartu

Maakohtu 28.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3644 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik