2-15-16682/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-15-16682 Tsiviilasi Tiiman maja OÜ hagi Indrek Allikase vastu leppetrahvi väljamõistmiseks Hagi läbivaatamata jätmine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 28. septembri 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tiiman maja OÜ määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Tiiman maja OÜ (registrikood 12831781), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Vastustaja (kostja): Indrek Allikas (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 28. septembri 2017 määrus ja saata Tiiman maja OÜ hagi Indrek Allikase vastu leppetrahvi väljamõistmiseks läbivaatamiseks maakohtule. 2. Määruskaebus rahuldada. 3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

2

ASJAOLUD 1. Tiiman maja OÜ (hageja) esitas 5. novembril 2015 Tartu Maakohtule Indrek Allikase (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista leppetrahvi 3820 eurot konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise eest. Hagiavalduse kohaselt asus kostja hageja juures tööle 24. juulil 2015 sõlmitud töölepingu alusel projektijuhina põhipalgaga 1910 eurot kuus alates 27. juulist 2015. Pooled sõlmisid konkurentsikeelu kokkuleppe, mille kohaselt kostja ei võinud ilma hageja eelneva kirjaliku nõusolekuta töötada töölepingu kehtivuse ajal hageja konkurendi juures, täita hageja konkurendi käsundit ega konkureerida hagejaga iseseisvalt. Hageja konkurendiks on ettevõtja või füüsiline isik, kes tegutseb hagejaga samal tegevusalal, s.o ehituse valdkonnas. Konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise juhuks leppisid pooled töölepingu lisa nr 2 (konkurentsikeeld) kohaselt kokku leppetrahvi tasumises hagejale kostja 6 kuu keskmise palga suuruses summas. Kostja ütles töölepingu üles alates 13. augustist 2015. Pärast töölepingu lõppemist selgus, et kostja on osutanud hagejale konkurentsi. Kostja osutas hagejale konkurentsi OÜ Allika Vara kaudu, mille osanik ja juhatuse liige ta on, ning mille majandustegevuseks on ehitustegevus. Kostja osutas töölepingu kehtivuse ajal ehitusteenust mh Priman Ehitus OÜ-le, Henniger Ehitus OÜ-le ja Maki Konsultatsioonid OÜ-le. Samuti on hageja töötanud töölepingu kehtivuse ajal projektijuhina AS-is Megaron-E, mis tegeleb ehitustegevusega. Konkurentsipiirangu kokkuleppe kohaselt oli kostjal keelatud osutada hagejale konkurentsi ükskõik kus. 2. Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et konkurentsipiirang ei vasta töölepingu seaduse (TLS) § 23 nõuetele, mistõttu on see tühine. OÜ Allika Vara tegeleb plekitöödega, st tema tegevus ei ühti hageja tegevusega, milleks on elementmajade ehitamine. Samuti toimub OÜ Allika Vara tegevus Eestis, kostja tegevus aga Norras. Kostja väljatoodud tööd teistele ehitusfirmadele olid töölepingu sõlmimise ajaks lõpetatud. AS-iga Megaron-E ei ole kostja seotud olnud. MAAKOHTU SEISUKOHT 3. Tartu Maakohus jättis 28. septembri 2017 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Menetluskulud jäid hageja kanda, v.a kaja esitamisega seotud menetluskulud, ning tasaarvestuse tulemusel mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 400 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel sõlmitud konkurentsipiirangu kokkulepe ruumiliselt mõistlikult piiritletud, mistõttu on see TLS § 23 lg 4 kohaselt tühine. Erandjuhul võiks kõikjal kehtiv konkurentspiirang olla põhjendatud tööandja puhul, kelle tegevus hõlmab tervet maailma, mistõttu on tal põhjendatud huvi piirata töötajat talle konkurentsi osutamast terves maailmas. Hageja väitel tegutseb ta Eestis ja Norras ning hageja ei ole väitnud, et tema tegevus oleks ülemaailmse ulatusega. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28. septembri 2017 määruse tühistamist ja hagi saatmist sisuliseks lahendamiseks maakohtule. Määruskaebuse rahuldamisel palus hageja tagastada tasutud riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus osutanud õigusaktile, mis keelaks konkurentsipiirangut kokku leppida selliselt, et see kehtib kõikjal. Hageja teostab ehitustöid nii Eestis kui väljaspool Eesti Vabariiki (eelkõige Norras). Seega on töölepingu kohaselt konkurentsipiirang ruumiliselt piiritletud nii Eesti Vabariigi kui piirkonnaga väljaspool Eesti Vabariiki. Töölepingu lisa nr 2 Konkurentsikeeld punkti 2 kohaselt on hageja konkurentideks ettevõtted, kes tegutsevad ehituse

3

valdkonnas ning kostjale oli teada, et hageja teostab ehitustöid nii Eesti Vabariigis kui väljaspool Eesti Vabariiki. Eelnevast pidi lepingupooltega sarnane mõistlik isik üheselt mõistma, et konkurentsipiirangu ruumiliseks alaks on nii Eesti Vabariik kui piirkond väljaspool Eesti Vabariiki. Hageja kui ehitusettevõtte majanduslik huvi oli see, et nii Eesti Vabariigis kui väljaspool Eesti Vabariiki oleks hagejal võimalik saada endale kõik hagejale sobivad ehitustööde tellimused ning, et kostja selles osas hagejale konkurentsi ei osutaks. Konkurentsipiirang oli ette nähtud vaid töölepingu kehtivuse ajaks, mistõttu tuleb ka sel põhjusel sellist ruumilist piiritlust pidada mõistlikuks. VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED 5. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 28. septembri 2017 määrus tuleb tühistada ning Tiiman maja OÜ hagi Indrek Allikase vastu leppetrahvi väljamõistmiseks tuleb saata läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 7. Maakohus on vaidlustatud määrusega jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p-le 1 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 423 lg 2 p 1 rakendamise eelduseks on, et hageja esile toodud faktilised asjaolud on kohtule kahtlusteta selged ja arusaadavad ning kohus on analüüsinud esitatud nõude väljavaateid, lähtudes nõude aluseks olevatest asjaoludest ja neile kohalduvatest õigusnormidest. Nimetatud sätte kohaselt on menetlusse võtmisest keeldumise aluseks hageja esitatud faktilistest asjaoludest tingitud objektiivne perspektiivitus. Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et tulenevalt TLS § 23 lg-st 4 on TSL §-s 23 sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud konkurentsipiirangu kokkulepe tühine, kuid samas on maakohus ennatlikult asunud seisukohale, et antud juhul ei ole konkurentsipiirang ruumiliselt mõistlikult piiritletud ning on seetõttu TLS § 23 lg 4 kohaselt tühine. TLS § 23 lg 3 kohaselt peab olema konkurentsipiirang ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Seda saab kindlaks teha asja sisulise lahendamise käigus. Kohus ei saa otsustada töötaja eest, et talle ei olnud konkurentsipiirang äratuntavalt piiritletud või, et konkurentsipiirang ei ole ruumiliselt mõistlik. Lähtudes eeltoodust, tuleb maakohtu vaidlustatud määrus tühistada. 7. Määruskaebuse esitaja on taotlenud määruskaebuse rahuldamisel riigilõivu 50 eurot tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Antud juhul ei kuulu kohaldamisele TsMS § 150 lg 1 p 5, sest tegemist on hagimenetluses esitatud määruskaebusega (s.o menetluses osaleb teisi menetlusosalisi) ning menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

4

Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab hagi läbivaatamiseks maakohtule, siis ei ole määrus edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 427 – edasikaevatav on hagi läbivaatamata jätmise määrus).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson