5-17-33/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number 51733 Otsuse kuupäev 20. november 2017 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Viive Ligi ja Malle Seppik Kohtuasi Justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määruse nr 21 põhiseaduspärasuse kontroll Menetluse alus Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2017. a määrus asjas nr 3171999 Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu taotlus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Justiitsminister võttis 6. oktoobril 2016. a vastu määruse nr 21, millega muutis justiitsministri 30. novembri 2000. a määrust nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE), lisades kõik suitsetatavad tubakatooted vanglas keelatud asjade loetellu (VSKE § 641 punkt 31) ning tunnistades kehtetuks vanglas suitsetamist reguleerinud sätted (VSKE § 82 lõiked 2 ja 21). Justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määrus jõustus 1. oktoobril 2017. 2. Viru Vangla direktor andis 24. aprillil 2017. a käskkirja nr 1-1/55, millega muutis Viru Vangla kodukorda, keelates alates 1. oktoobrist 2017 suitsetamise Viru Vangla territooriumil ning tühistades kodukorra sätted, mis reguleerisid suitsetamise korraldust vanglas. 3. Kinnipeetav Vjatšeslav Kogut esitas 1. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada põhiseadusvastaseks ja kehtetuks VSKE § 641 punkti 31. Lisaks sellele esitas V. Kogut kohtule taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras VSKE § 641 punkti 31 kehtivus. 4. 3. oktoobril 2017 esitas V. Kogut Viru vanglale vaide, milles palus tunnistada kehtetuks Viru vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkiri nr 1-1/55 ning lubada tal võtta jalutusele kaasa viis sigaretti ja osta poest neli pakki sigarette. 5. Tartu Halduskohus rahuldas 18. oktoobri 2017. a määrusega asjas nr 3171999 V. Koguti taotluse osaliselt ja peatas Viru Vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkirja nr 1-1/55 kehtivuse. Lisaks sellele tunnistas halduskohus põhiseadusvastaseks ja jättis kohaldamata justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 tehtud muudatused VSKE-s. Kuna määrus ja käskkiri on lahutamatult seotud, ei olnud esialge õiguskaitse kohaldamine ja kaebaja õiguste reaalne kaitsmine halduskohtu hinnangul võimalik ilma VSKE-s tehtud muudatuste kohaldamata jätmiseta. Tartu Halduskohus saatis 18. oktoobril 2017 oma määruse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks Riigikohtule.

5-17-33 PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED 6. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (RTL 2000, 134, 2139; RT I, 11.10.2016, 5) § 82 lõiked 2, 21 ja 3 ning § 641 punktid 3 ja 31: § 82. Suitsetamisest loobumise korraldus [---] (2) [Kehtetu] (21) [Kehtetu] (3) Avavanglas või kinnise vangla avavangla osakonnas viibiv kinnipeetav annab tootja poolt kokku pandud suitsetatavad tubakatooted ja tuletikud vanglateenistusele hoiule või hoiustab kinnipeetav need vanglateenistuse poolt määratud kohas ajaks, kui tal ei ole õigust viibida kohas, kus on lubatud suitsetada. § 641. Keelatud esemete ja ainete loetelu Kinnipeetavale on vanglas keelatud: [---] 3) süütamisvahendid; 31) suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada; [---].“ KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Tartu Halduskohus on saatnud Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks 18. oktoobri 2017. a määruse, mille resolutsioonis on kohus tunnistanud põhiseadusvastaseks ja jätnud kohaldamata justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 tehtud muudatused VSKE-s. Nimetatud määrusega muutis justiitsminister VSKE § 81 pealkirja, tunnistas kehtetuks lõiked 2 ja 21 ning muutis lõike 3 sõnastust, samuti muutis minister § 641 punktide 3 ja 31 sõnastust. Seega taotleb Tartu Halduskohus VSKE § 82 lõigete 2, 21 ja 3 ning § 641 punktide 3 ja 31 põhiseaduspärasuse kontrolli. Tartu Halduskohus tunnistas vaidlusalused sätted põhiseadusevastaseks määrusega, millega kohus peatas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lõike 1 punkti 1 alusel esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkirja nr 1-1/55 kehtivuse. 8. Põhiseaduse (PS) § 15 lõike 2 ja § 152 lõike 1 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lõike 1 järgi on esimese ja teise astme kohtul kohtuasja lahendamisel õigus ja kohustus jätta kohaldamata mistahes asjassepuutuv ja põhiseadusega vastuolus olev seadus või muu õigustloov akt ning edastada vastav otsuse või määruse Riigikohtule. PS § 152 lõikest 2 ning PSJKS § 14 lõike 2 esimesest lausest tulenevalt on Riigikohtu pädevuses tunnistada asja lahendamisel kohtuotsuse või -määruse alusel kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks sätted, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuvad. 9. Riigikohtu praktika järgi on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega ja mille põhiseadusvastasuse ning kehtetuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (Riigikohtu seisukoht alates Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsusest asjas nr 3411000, punkt 10 ja 28. oktoobri 2002. a otsusest kohtuasjas nr 341502, punkt 15; vt ka Riigikohti üldkogu 30. aprilli 2013. a otsus asjas nr 311513, punkt 19). Sätte asjassepuutumise 2(4) 2

5-17-33 hindamiseks on vajalik, et asja lahendav kohus oleks välja selgitanud nii vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud kui ka kohaldatava õigusnormi, mistõttu ei luba PSJKS § 9 lõige 1 esimese või teise astme kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust enne asja lõplikku otsustamist ega teha määrust ainuüksi põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse lahendamise kohta. Kohus peab lisaks normi põhiseaduse vastaseks tunnistamisele ja kohaldamata jätmisele lahendama ka asjakohase õigusküsimuse, mis on vajalik instantsikohtus oleva vaidluse lahendamiseks (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. aprilli 2004. a määrus asjas nr 341204, punkt 17; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 7. mai 2013. a otsus asjas nr 3411113, punkt 25; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi; 25. juuni 2013. a määrus asjas nr 3411613, punktid 22-23; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 3. märtsi 2015. a määrus asja nr 3415614, punktid 34–35). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud, et PSJKS § 9 lõige 1 ei luba kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega enne asja lõplikku otsustamist, välja arvatud kui kohus esialgset õiguskaitset kohaldades leiab, et esialgse õiguskaitse menetluses kohaldatav norm on põhiseaduse vastane (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12. novembri 2015. a määrus asjas nr 3412815, punkt 29). 10. Kolleegium leiab, et Tartu Halduskohtu taotlus VSKE § 82 lõigete 2, 21 ja 3 ning § 641 punktide 3 ja 31 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks ei ole lubatav, kuna Tartu Halduskohus ei ole 18. oktoobri 2017. a määruse tegemisel lõplikult otsustanud asjakohase õigusküsimuse üle. Tartu Halduskohus otsustas määruses üksnes selle üle, kas on põhjendatud kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada Viru Vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkirja nr 1-1/55 kehtivus, kuid mitte selle üle, kas kõnealune käskkiri tühistada (HKMS § 5 lõike 1 punkt 1). Kolleegiumi hinnangul oleks Tartu Halduskohus saanud algatada menetluse VSKE asjakohaste sätete põhiseaduspärasuse kontrollimiseks lahendiga, milles kohus oleks otsustanud selle üle, kas tühistada Viru Vangla kodukorra muutmine suitsetamise keelu osas. Juhul kui halduskohus oleks leidnud, et VSKE sätete kehtivuse korral ei ole kodukorra muudatuste tühistamine võimalik, oleks halduskohus pädev jätma VSKE otsustava tähtsusega sätted kohaldamata ja pöörduma põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Riigikohtu poole. 11. Tartu Halduskohtu määruse põhjendustest ilmneb, et kohtu arvates ei ole ilma VSKE sätete kohaldamata jätmiseta võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset, tõhusalt kaitsta kaebaja õigusi ja saavutada olukord, kus kaebajal on võimalik vanglas suitsetada. Kolleegium leiab, et sellises olukorras oleks halduskohus saanud kaitsta kaebaja õigusi piisavalt tõhusalt esialgse õiguskaitse korras, keelates vanglal toimingu tegemise või kohustades vanglat toimingut tegema (HKMS § 251 lõike 1 punktid 2 ja 3). Kolleegiumi hinnangul oleks halduskohus saanud kohustada Viru Vanglat võimaldama kinnipeetavale suitsetamiseks vajalike esemete kasutamist ka olukorras, kus see oleks vastuolus VSKE sätetega. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kinnipeetaval oleks võimalik lisaks vangla kodukorra muudatuste tühistamisele esitada halduskohtule kohustamisnõue vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks, taotleda VSKE sätete kohaldamata jätmist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25. oktoobri 2017. a määrus asjas nr 317749, punkt 12). Lisaks sellele juhib kolleegium tähelepanu, et kuna kehtiva õigustloova akti kehtetuks tunnistamise pädevus on Riigikohtul (PSJKS § 15 lõike 1 punkt 2), siis ei peata VSKE sätete põhiseadusvastaseks tunnistamine ja kohaldamata jätmine halduskohtu lahendi resolutsioonis nende sätete kehtivust ega tooks kaasa halduskohtu poolt soovitud tagajärge. Võimaldamaks kinnipeetaval vanglas suitsetada, peaks halduskohus kohustama vanglat selleks vajalikke toiminguid tegema või keelama vanglal suitsetamist takistavate toimingute tegemise (HKMS § 5 lõike 1 punktid 2 ja 3). 3(4) 3

5-17-33 12. Eeltoodust lähtudes ja tuginedes PSJKS § 11 lõikele 2 tagastab kolleegium Tartu Halduskohtu taotluse läbivaatamatult, kuna taotluse läbi vaatamine ei kuulu Riigikohtu pädevusse. Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Malle Seppik 4(4) 4