4-17-1599/47 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2017, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-1599 (2330,17,000550) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svetlana Hamaza Menetlusalune isik/kaebuse esitaja T.D, isikukood xxx, elukoht xxx

Menetlusaluse isiku/kaebuse esitaja kaitsja

Advokaat Andrei Matvejev, Advokaadib

üroo Sven Sillar, Narva osakond, büroo asukoht Tallinna mnt. 9-5, Narva, e-post: andrei.matvejev@sillar.ee Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, 21003 Narva.

Väärteoasi

T.D kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse menetlusteenistuse

vanemväärteomenetleja Irina Reino 01.03.2017 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,17,000550. Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik/kaebuse esitaja T.D Menetlusaluse isiku/kaebuse esitaja kaitsja Andrei Matvejev Kohtuvälise menetleja esindaja - Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri esindajad Dmitri Narolin, Irina Reino Tunnistajad J V, N R, A Z, Y B, A L

2(2) Kohtuistungi toimumise aeg 11.07.2017, 28.09.2017. RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p § 135 lg 2 ja § 155 1,

-156

Jätta T.D kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 01.03.2017 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,17,000550 T.D karistamises liiklusseaduse

42 lg 1 alusel rahatrahviga 10 § 2 trahviühikut, so nelikümmend

40 ( ) eurot, muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB

Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr

EE403300333416110002 Danske Bank pangas, või arveldusarvele nr EE701700017001577198 №rdea Bank pangas, viitenumber

10220175033002.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Jätta menetluskulud T.D kandma.

Mõista T.D-lt riigitul desse välja menetluskuluna tunnistaja J u V transpordikulud summas 11 (üksteist) eurot 60 senti.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE701700017001577198 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002

DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220175033002 ning selgitus

„T.D , 4 1599, väärteomenetluse kulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult alates otsuse avalikult

30 päeva jooksul teatavategemisest.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

KOHTU

OTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

3(2)

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur tegi 01.03.2017 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,17,000550, mille kohaselt T.D, olles 01.02.2017 kell 13.06 Narvas, Kreenholmi 30 juhtis mootorsõidukit sõidutas sõitjat ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga

, kes

.

T.D pani sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 2 lg 1 järgi.

Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud T.D, tunnistajate A Z ja Y B ütlustega ning videosalvestusega. Kohtuväline menetleja on liiklusseaduse § järgi määranud

242 lg 1 karistuseks rahatrahvi 10

40 eurot. trahviühiku ulatuses, so summas

16.03.2017 esitas menetlusalune isik eelnimetatud otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, milles palus Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri otsuse täies ulatuses tühistada. Kaebuse esitaja väitel oli mootorsõidukis nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Y B

21.06 enetlusse. .2017 kohtumäärusega võeti kaebus m

Kohtuistungil jäi menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuses märgitu juurde ja toetasid kaebust.

Maakohus tuvastas

T.D palub oma kaebuses tühistada täies ulatuses Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 01.03.2017 otsuse väärteoasjas nr 2330,17,00055 ja lõpetada menetlus, sest Y oli sõidu ajal turvavöö kinnitatud. B

Kohtuistungi käigus toetas T.D oli tema sõiduki roolis. Y kaebust ja selgitas, et ta B istus juhi kõrvalistmel, A taga. Kõik olid turvavööga kinnitatud. Nad L istus tagaistmel Y B

hakkasid sõitma Soldin es, et kõik turvavööd os asuva kaupluse juurest. Ta veendus sell on kinnitanud ja hakkas siis sõitma. Ta hakkas sõitma väikese Maxima juurde üle viadukti.

Y B ütluste kohaselt istus ta juhi kõrvalistmel. T.D oli sõiduki roolis. Natalja ütles enne sõitma hakkamist, et on vaja kinnitada turvavööga, Natalja veendus selles, et kõik olid turvavöödega kinnitatud B ja siis hakkas sõitma. Y oli tol ajal musta värvi seljas ja turvavööd oli jope d ka musta värvi.

A L selgitas istus , et nad sõitsid kauplusesse. B kõrvalistuja istmel, T.D oli roolis.

Enne sõitu ütleb alati, et tuleb turvavööd kinnitada. Sõites Maxima juurde T.D

parkimisplatsile, politseinikud lähenedes B kõrvalistuja poolt palusid esitada dokumendi. Selle peale võttis turvavöö lahti, võttis dokumendid välja. B

A Z R ja J V . J V ütluste kohaselt 1.02.2017 ta oli teenistuses koos N juhtis politseisõidukit.

Kreenholmi tn teostasid liiklusjärelevalvet. Umbes kl 13.00 paiku pööras tähelepanu sõidukile

Renault. Sõiduki reisija esiistmel istus reisija, kes ei olnud liikumise ajal turvavööga kinnitatud.

Politseisõiduki ja Renault kiirus oli praktiliselt minimaalne, kuna politseiauto ja Renault peatusid ülekäiguraja juures, et lasta läbi jalakäija. A pani tähele seda, et reisija ei olnud turvavööga Z kinnitatud ja peale seda kui nad alustasid liikumist ja veendudes, et reisija ei ole kinnitatud, ta teatas

4(2) sellest asjaolust juhile. J V reastus ümber ja pani vilkurid tööle. Auto keeras Maxima Kreenholmi 39H juurde, kus patrull

peatas selle sõiduki.

J V ütluste kohaselt ise ta vahetult ei näinud kas menetlusalusel isikul oli sõidu ajal turvavöö kinnitatud või mitte. Tunnistaja oli politseisõiduki roolis. Kreenholmi tänaval sõitis ta Renault’st paremalt poolt mööda ning mõlemad sõidukid jäid ülekäiguraja ette seisma. Sel hetkel ütles tunnistaja taga istunud A Z , et Renault’is olev kaasresisija ei ole turvavööga kinnitatud. Seejärel ta reastus kõnealuse sõiduki taha. Täiendavalt märkis tunnistaja, et vaatas hiljem politseisõiduki videosalvestist ning tunnistaja sõnul oli sellelt näha, et sõiduk asetses sellise nurga all, et oli näha, et kaasreisijal puudub rihm. Koht, kus peaks asetsema turvavöö, kaasreisija parema õla kinnituskoha ja sõiduki külgposti vahel, see koht oli tühi, mis annab tunnistust selle kohta, et kas kaasreisija ei olnud üldse turvavööga kinnitatud või ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud.

N R , ta ja A. Z ütluste kohaselt 1.02.2017 nad töötasid kolmekesi, J. V . Nad liikusid mööda

Kreenholmi tänavat kaubakeskuse poole. Lastes möödujaid Kreenholmi 30 juures, märkas A, et sõidukis, mis peatas politseiauto kõrval, oli turvavööga kinnitamata reisija. N R oli juhi juures oleval esiistmel ja märkas sama, oli hästi näha, et reisija oli turvavööga kinnitamata ja patrull tegi otsuse, et see sõiduk tuleb peatada. Sõiduk peatati kaubakeskuse juures olevas parklas ehk

Kreenholmi 39. Ta tuli sõiduki juhi juurde, küsis juhi käest dokumente ja esitas küsimuse: „Kui reisijad istusid sõidukisse, siis mida ütles neile juht turvavöö kohta?“, mille peale ütles juht, et tema sõidukis kinnitatakse turvavööga alati ning selle õigusrikkumisega ei olnud ta nõus, sest tema reisijad on turvavööga kinnitatud. N täpsustas, et sellest istmest, kus oli tema istukoht R politseiautos oli nähtav rikkuja sõiduauto salong, täielikult nä oli ha nii esiistmel olevat reisijat kui tagaistmel olevat reisijat.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et T.D süüline käitumine LS § § 33 lg 11 p 4 ja §

242 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi. Kohtuvälise menetleja 01.03.2017 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,16,000550 on seaduslik ning kohtuväline menetleja ei nõustu väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil otsuses toodud seisukohale ning palus jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuistungil on avaldanud:

- väärteoprotokoll, et T.D, olles 01.02.2017 kell 13.06 Narvas, Kreenholmi 30 juhtis mootorsõidukit sõidutas sõitjat, kes ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. (tl 10),

- CD plaat (tl 25),

- -15), menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 14

-

tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 11),

- vastulause (tl 16-17),

- Politseija Piirivalveameti teatis (tl 18),

5(2)

-

otsus väärteoasjas nr 2330,17,000550 (tl 19).

Maakohtu seisukoht ja põhjendused

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku, uurinud tunnistajad, asjas kogutud tõendeid ja hinnanud enda siseveendumuse kohaselt tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata.

Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse T.D-le

3 lg 1 lg 1 liiklusseaduse § 3

1 p 4 ja § 242

alusel ette, et olles 01.02.2017 kella 13.06 ajal Narvas, Kreenholmi 30 juures juhtides mootorsõidu sõidutas sõitja ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga kit t, kes

.

Liiklusseaduse § sätestab, et sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva

33 lg 11 p 4 juhil on keelatud seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud.

Väärteoprotokollis kirjel § 33 lg 11 p 4 ja § datud tegu vastab formaalselt liiklusseaduse

242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu tunnustele.

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt sõidu ajal turvavöö kinnitatud. stus sõiduautos juhi oli B Ta i kõrval. õidukit ju ütluste kohaselt oli B sõidu S htinud T.D ning tagaistmel istunud A L

ajal turvavöö kinnitatud enne sõitu ja T.D veendus selles .

Tunnistaja Z , et B Z J V ja N nägi isiklikult oli sõidu ajal turvavöö kinnitamata. ütluseid kinnitavad

R. N R

sõnul oli hästi näha, et reisija oli turvavööga kinnitamata ja patrull tegi otsuse, et see sõiduk tuleb peatada.

Salvestiselt on näha, et politseisõiduk liigub paremalt poolt Renault’i kõrvale ning möödub sellest.

Mõlemad sõidukid peatuvad korraks ülekäiguraja ees ning seejärel liigub Renault taas ette ning politseisõiduk reastub Renault’i taha. Samuti on nii L kui ka Z kinnitanud, et mingil hetkel liikus politseibuss T.D auto kõrval ning tegemist oli T.D juhitud autost kõrgema sõidukiga. Viimane tähendab, et politseisõiduki aknast, mis paiknes Renault’i akendest kõrgemal, oli viimasest möödudes Renault’s toimuv hästi näha. Seda enam, et mõlemad sõidukid liikusid sel hetkel minimaalse kiirusega. Neil asjaoludel ei ole kohtul alust kahelda tunnistaja Z ja R ütlustes, et Renault’i juhi kõrval istunud isikul oli sõidu ajal turvavöö kinnitamata.

Videosalvestisel on fikseeritud, et 0.00.58 sekundil (ajal, mil Renault alustas vasakpöörde sooritamist) on tõepoolest võimalik läbi Renault’i tagumise akna näha sõiduki sisemust ning kõrvalistuja ja sõiduki küljeseina vahel paistab tühimik, kus peaks korrektse kinnituse korral paiknema turvavöö. Võrreldes seda juhipoolse küljega, siis seal analoogset tühimikku ei ole.

Renault sõitis edasi ja sekund hiljem toimub juhi kõrvalistuja liikumine ning seejärel on juba salvestiselt (0.01.03) näha, et kaasreisija ja auto küljeseina vahel on nõuetekohaselt paiknev turvavöö.

6(2) Kohus leiab, et J V, N R, A Z ütluste alusel ja videosalvestuse arvestamisel, millest võib näha, et politseinikel oli võimalus vaadata turvavööga kinnitatud võ ja hinnata kas oli tunnistaja B i ei olnud.

Peale selle kohus nägi videosalvestusel, et oli üks hetk, kus võib näha, et kaasreisija ei olnud turvavööga kinnitatud. li näha, et kaasreisijal puudub rihm oht, kus peaks asetsema turvavöö, O : k kaasreisija parema õla kinnituskoha ja sõiduki külgposti vahel, see koht oli tühi.

Kohus võtab arvesse J ütlused. Kohtul ei ole põhjendusi kahelda nende ütlustes, V , N R A Z ja kuna need vastavad asjaoludele, samuti ei ole nad vastuolulised ja on kooskõlas videosalvestisega ja väärteoasja materjalidega. Tunnistajate ütlused on nii uurimisel kui kohtus analoogsed, järjepidevad ja alused neid mitte uskuda puuduvad. Kohus usaldab J ütlusi. V , N R A Z ja

A L selgitas, et e Kuid A L ei nne sõitu T.D ütleb alati, et tuleb turvavööd kinnitada.

ütle, T.D 01.02.2017 veendus selles. A L oli istunud tagaistmel, et väljaspool juhi vaatevälja. T.D, Y B , A L ei saanud kohtus selgitada, millisel viisil T.D veendus, et kaasreisijad on T.D Y B kõik turvavööga kinnitatud. ja väitsid kohtuistungil, et autojuht just nimelt veendus selles Kuigi , et kaasreisijad on turvavööga kinnitatud. koh (tl 12- 15). T.D, Y B 01.02.2017 tueelsel uurimisel ei ole nad seda öelnud. ütluste

protokollid ei sisalda teavet selle kohta, et T.D oli veendunud. Olid ainult üldised fraasid: «ma ei hakka paigalt liikuma enne, kui kõik on », « kinnitatud autos viibinud inimesed olid kinnitatud turvavööga».

Kohus arvab, et antud vastuolud on olulised. Seoses sellega on kohtul alust arvata, et T.D , Y B, A L andsid vastuolulisi ja i

paljasõnalis ütlusi.

T.D ütluste hindamisel ei saa jätta tähelepanuta, et tulenevalt LS § 33 lg 2 p-st 6 oli just tema kohustuseks veenduda enne sõidu alustamist turvavahendite nõuetekohases kasutamises ja mitte sõidutada sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud. Seega juhul, kui kaasreisija ei kasutanud turvavarustust nõuetekohaselt, oli tegemist T.D poolt LS nõuete rikkumisega. Arvestades siinkohal, et videosalvestuselt nähtuv on vastuolus T.D ütlustega, järeldub, et T.D on andnud ennast õigustavaid ning rikkumisi varjavaid ütluseid. Kohus jõuab järeldusele, et T.D andis kohtuistungi käigus ütlusi, mille eesmärgiks on kinnitada oma süütust.

Menetlusaluse isiku ning tunnistajate B ja L V, N R, A Z ütlused on vastuolus tunnistajate J ütlustega ja videosalvestisega. Peale selle kohus ei usalda T.D, Y ütlusi, kuna B , A L nad on asja lõpptulemusest huvitatud isikud ja Y B , A L on kaebuse esitajale lähedased isikud. Seega on N L , Y B, A L andnud ebatõepäraseid ütlusi, mistõttu on kohtul põhjust kahelda nende ütluste usaldusväärsuses. Sellepärast jätab kohu ütlused tõendite

s T.D , Y B, A L kogumist välja.

Eelöeldu ning tunni ütluste ja videosalvestise pinnalt loeb kohus tõendatuks, et staja Z, J V, R te

Y B

ei olnud väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukis kaasreisijana sõites turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. juhtis mootorsõidukit sõidutas sõitjat, kes ei olnud T.D aga

nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Taoline käitumine täidab LS § 242 lg 1 objektiivsed tunnused.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et

T.D pani väärteo toime ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on

7(2) kergemeelsus ja hooletus, KarS § 18 lg 3 sätestatu kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et tegu oli toime pandud vähemalt hooletusest.

Menetlusalusele isikule on Y B

saanud jääda tähelepanuta, et turvavööga ei ole nõuetekohaselt k Y B innitatud. Seda kinnitab videosalvestis, millest nähtuvalt kinnitas koheselt turvavöö, kui

politsei andis kõnealusele sõidukile peatumismärguande. Kohus arvab, et T.D ei veendunud

selles, et kõik on turvavööd kinnitanud ja hakkas sõitma.

Kohus loeb tõendatuks T.D käitumises liiklusseaduse § 2 lg 1 sätestatud väärteo

objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise.

Seega on tuvastatud, et kaebaja rikkus liiklusseaduse § 3 nõudeid ning pani tahtlikult

3 lg 11 p 4 t

242 lg 1

oime liiklusseaduse § järgi kvalifitseeritava süüteo.

Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt KarS § 56 lg le 1 arvestada süüteo toime pannud isiku süüd. -

Peale selle tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

Kehtiv kohtupraktika rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille menetlusalune isik toime pani, selle tehisolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda isikut iseloomustavatest andmetest.

Liiklusseaduse § 242 lg 1 kohaselt on rahatrahviga (kuni 20 trahviühikut) karistatav mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest.

Kohtuväline menetleja on LS § järgi määranud karistuseks ra rahviühiku

242 lg 1 hatrahvi 10 t

ulatuses, so summas 4

0 eurot. Maksimaalseks karistuse määraks nimetatud rikkumise eest on 0 trahviühikut. Seega on kohtuväline menetleja määranud karistuse keskmise määra. Kohtu hinnangul on antud juhul taoline karistuse määr põhjendatud. Arvestades kaebaja tegu konkreetse süüteokoosseisu kontekstis, on kohtu arvates tegemist keskmist karistust vääriva teoga. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid antud juhul tuvastatud ei ole. Samas tuleb aga arvestada ka süüdlase isikut, eelkõige asjaolu, et tal puuduvad kehtivad karistused. Seetõttu leiab kohus, et karistus alla keskmise määra on põhjendatud.

Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus ning kohus jätab VTMS § 132 p 1 alusel T.D kaebuse rahuldamata.

K on tekkinud kulud seoses tunnistaja V kohtuistungile ilmumisega. äesolevas menetluses

Tunnistajale hüvitati transpordikulud summas 5,80 eurot. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd kohus jätab kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku kanda. Nimetatust lähtuvalt mõistab kohus kaebajalt riigituludesse välja tunnistaja J V transpordikulud summas 5,80 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

8(2) Galina Jasnjuk Kohtunik