1-11-6066/34 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.november 2017, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-6066 Kohtunik Annemarie Gerassimov Kriminaalasi G.P

süüdistuses KarS § 424 ja 329 järgi kokkuleppemenetluses Avaldus

Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus asenduskaristuse määramiseks TMS § 206 lg 2 alusel G.P-le. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Riigi Tugiteenuste Keskus’e avaldus ja KarS § 70 lg 1, 2 alusel

asendada G.P’le ( ID XXX; eluk alates 18.11.2017

XXX Tartu Maakohtu 30.01.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-6066 karistuseks

mõistetud rahalise karistuse tasumata osa summas 1400 eurot, s.o 250

päevamäära ( päevamää 5.60€ päeva vangistusega.

ra suurus ), 83 Sundtoomise tõttu kinnipidamisel – 2 päeva viibitud aeg 18.11.2017 19.11.2017, s.o. arvestada kantud karistuse hulka ning kandmata karistuseks lugeda 81

päeva vangistust.

2. 81 Süüdlase nõusolekul asendada määratud karistus päeva vangistust 81 tunni

üldkasuliku tööga.

3. 6 ( ) kuud KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuus alates kohtumääruse jõustumisest.

4. G.P KarS § 69 lg 4 alusel on kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas -

XXX

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. G.P Käitumiskontrolli teostamiseks määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks elukohajärgse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

6. Selgitada G.P

’le, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub

kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja/või ei täida kriminaalhoolduse nõudeid

täpselt, võib kohus pöörata vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega.

7. Tugiteenuste Keskusele ja Saata määruse koopia süüdimõistetule, Riigi kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Tartu Maakohtu Valga kohtumajja.

Asjaolud

Tartu maakohtu Valga kohtumaja 30.01.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-6066

karistati G.P 424 alusel

KarS § ja § 329 KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades rahalise karistusega 300 5.60 eurot ) ulatuses summas 1680 päevamäära(päevamäära suurus eurot. Otsus jõustus 15.02.2012.

Riigi Tugiteenuste Keskus’e taotlus

30.03.2016 saabus Tartu Maakohtu Valga kohtumajja Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus G.P-le

asenduskaristuse määramiseks.

Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) otsustada täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 sätete alusel avalduses toodud rahalise karistuse

asendamine. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel

andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara

realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul on kokku 1834.15 euro ulatuses tasumata riiginõudeid. Antud asjas on võla jääk Täituri sõnul on tegemist varatu isikuga. 1400 eurot. Tasumata on ka sama kriminaalasja raames riigi kasuks väljamõistetud muud rahalised nõuded. Pole tõenäoline, et isik tasuks nõuded tähtaegselt.

Menetluse käik Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 19.11.2017 G.P selgitas, et rahaline karistus on tal tasumata, kuna ta on juba aasta aega olnud Soomes töötu ja elanud abirahadest. Nüüd soovib Eestisse naasta ja asuda elama oma ema juurde XXX. Ta kinnitab, et on suuteline töö ära tege Teab, et tegemata ÜKT tunnid ja/või kriminaalhooldusnõuete ma, takistusi ei ole.

vastu eksimised asendatakse vangistusega . ning on kursis kriminaalhoolduse nõuetega

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud tasumata rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga, kuna süüdimõistetu andis nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks.

TMS § 206 lg 2 sätestab, et kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise

tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab

kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad

asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks

vangistusega vastavalt karistusseadustiku § des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele - pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.

KrMS § 417 lg 3 ja 4 sätestavad, et kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või

varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku § s 424 sätestatud korras -

pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab

kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri

menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest

maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70

ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit (lg 3).

KarS § 70 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS § s 69 sätestatud korras. KarS § 70 lg 2 järgi vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale -

üks päev vangistust. KarS § 69 lg 1 sätestab, et kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust

mõistes või KarS § s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele - pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

Kohus on tuvastanud, e G.P t ei ole talle mõistetud rahalist karistust senini

tervikuna tasunud. Täituri deposiidi kaudu laekumisi toimunud ei ole. G.P

karistati Tartu Maakohtu 30.01.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-6066 300

päevamäära (päevamäära suurus eurot, millest käesolevaks

5.60 eurot) ulatuses summas 1680

hetkeks on tasumata 1400 G.P rahalise eurot. Seega on käesolevaks ajaks karistuse katteks tasumata 250 1400 eurot. G.P ei ole rahalise päevamäära, s.o karistuse katteks täiendavaid makseid teinud. G.P suhtes on 27.08.2012 alustatud

täitemenetlust. Vaatamata tehtud toimingutele ei ole rahalise karistuse katteks piisavalt

laekumisi toimunud. G.P selgituse kohaselt puuduvad tal rahalised vahendid karistuse kandmiseks, ta on olnud aastajagu töötu ja elanud sotsiaaltoetustest. G.P avaldas soovi oma karistuse täitmiseks sooritada üldkasuliku töö tunde ning kinnitas et teeb töö

korralikult ära ÜKT tunde tähtaegselt ei sooritata või ei täida . Isik on teadlik, et kui

kriminaalhoolduse nõudeid nõuetekohaselt, asendatakse kandmata karistus reaalse vangistusega.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et G.P

’le mõistetud rahaline karistus tuleb asendada vangistusega. Võttes arvesse KarS § 70 lg 2 tuleb rahalise karistuse tasumata osa (250

päevamäära) asendada päeva vangistusega. Kuivõrd isik ei ilmunu 83 d kohtuistungile

vabatahtlikult, kuigi ohaldas kohus G.P talle oli kohtukutse kätte toimetatud, k

suhtes sundtoomist kohustusega isik tabamisel kohtuistungile toimetada. Isik tabati 18.novembril 2017. Kinnipidamisel viibitud aeg 18.11.2017-19.11.2017 (2 päeva) arvestada määratud karistuse hulka ning kandmata karistuseks päeva vangistus tuleb lugeda 81 t. Kuna

G.P on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, on võimalik vangistus omakorda asendada üldkasuliku tööga vastavalt KarS § le 69. Võtt - es arvesse vangistuse suurust (81 G.P sooritada 81

päeva) tuleb tundi üldkasulikku tööd.

Kohus määrab KarS § 69 lg 3 alusel töö tegemise tähtajaks kuud käesoleva kohtumääruse 6

jõustumisest arvates. Siinjuures võtab kohus arvesse G.P’le määratud üldkasuliku töö tundide arvu ning seda, et isikul oleks reaalne võimalus ettenähtud aja jooksul tunde ka sooritada.

Kohus selgitab, et kui G.P hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib KarS § 69 lg 6 kohaselt karistust

täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata süüdlasele -

mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö.

Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et Riigi Tugiteenuste Keskuse taotlus

asenduskaristuse kohaldamiseks G.P suhtes tuleb rahuldada ning G.P-le

30.01.2012 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega asjas nr 1-11-6066 mõistetud rahalise karistuse jääk 250 päevamäära ulatuses tuleb asendada kaheksakümne kolme (83) päeva pikkuse vangistusega, millest tuleb maha arvata kinnipidamisel viibitud aeg 2 päeva ning mis tuleb omakorda asendada 81

tunni pikkuse üldkasuliku töö tegemise kohustusega.

Annemarie Gerassimov

kohtunik