1-09-10389/5 · 1-09-10389/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuli 2009. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-10389 (09230110633)

Kohtunik Eha Popova

Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Kriminaalasi E.S süüdistuses KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 8, 9 järgi lühimenetluses Prokurör Silja Seeder Süüdistatav E.S

eluk xxx, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik,

põhiharidus, ei tööta,

varem kriminaalkor

ras karistatud: 1)

02.11.1998.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg.2 -§ 139

lg.2 p.3 järgi, 2) 31.03.1999.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK §

140 lg.1 p.1,3 järgi; 3) 16.01.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg.2- 140 lg.2 p.3; 202’5 järgi; 4) 06.10.2003.a Tallinna

Linnakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.4 - 25 lg.2 järgi; 5)

01.03.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi; 6) 01.03.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg.2

p.4,7,8 järgi; 7) 04.08.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS §

199 lg.2 p.4,8 - 25 lg.2 järgi; 8) 13.09.2006.a Harju Maakohtu

poolt KarS § 199 lg.2 p.4 - 25 lg.2 järgi; 9) 28.12.2006.a Harju

Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.4,8 järgi; 10) 01.09.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS § 149 järgi; 11) 02.02.2009. a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8, 9 järgi vangistusega 9

kuud , KrMS § 238 lg 2 järgi ärakandmisele 6 kuud vangistust,

vabanes 13.02.2009.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata

Kaitsja advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313

Tunnistada süüdi

järgi E.S KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 8, 9 ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust

Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt E.S-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

vangistuse 4 (neli) kuud.

Kohaldada E.S suhtes tõkendina vahistamist ja karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 05.07.2009.a.

Välja mõista E.S-ilt riigituludesse sundraha 3262,50 krooni ja menetluskulud 1500 krooni. Menetluskulud ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad

maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista E.S-ilt 2500 krooni JP, ik XXX kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema

kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASDJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

E.S süüdistatakse KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema, olles isikuks,

kes on varem toime pannud varguse, uuesti 05.07.2009.a. kella 11:30 paiku viibides Tallinnas

aadressil Sõle 23 asuva Pelgulinna Sünnitusmaja juures, tungis ukseklaasi lõhkumise teel JP´le kuuluvasse ja pargitud sõiduautosse BMW reg.nr. XXX ning hõivas võõrast vara selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil võttis sõiduautost autoraadio esipaneeli maksumusega 700 krooni, punast

värvi jope maksumusega 550 krooni, ühed päikeseprillid maksumusega 150 krooni ja ühed päikeseprillid maksumusega 200 krooni, lõhkudes sõiduauto parempoolsed ukseklaasid ja tihendid

kogumaksumusega 2350 krooni, tekitades JPle kokku varalist kahju summas 3950 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna E.S peeti kinni politseitöötajate poolt.

Seega E.S , vastavalt oma ettekujutusele süüteost, asunud vahetult süüteo

toimepanemisele ning olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime

sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4, 8- § 25 lg 2 järgi.

Süüdistatav E.S tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 05.07.2007.a. kella 11.30 paiku Tallinnas Pelgulinna sünnitusmaja juures otsustas ta tungida sisse autosse. Ta oli näljane. Lõhkus ära kahe ukse klaasid Tahtis võtta autoraadio ning üritas seda lahti

kangutada, kuid see ei õnnestunud. Võttis autost jope, päikeseprillid ja esipaneeli. Nägi politseinikke ja hakkas põgenema. Ta peeti kinni ja toimetati politseisse. (tl 29-34).

Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:

- kannatanu JP ütlustega selle kohta, et 05.07.2009.a lõhuti tema auto klaasid ja autost

varastati jope, esipaneel ja 2 päikeseprillid. Kahju tekitati ka lõhkumisega. Kokku materiaalne kahju summas 3950, hüvitamata summas 2500 krooni (tl 2-3, 5-7);

- tunnistaja P. Grossi ütlustega selle kohta, et 05.07.2009.a. said nad väljakutse Sõle tänavale.

S7A BMW reg nr XXXjuures nägid nad seismas jalgratast, mille pakiraamil oli punane jope. Auto ukseklaas oli katki ning üks isik kummardus aknast sisse. Politseid märgates hakkas mees jooksma. Jooksu peal kukkus maha musta värvi automaki paneel. Nad pidasid

isiku kinni ja toimetasid koos jope ja paneeliga politseisse. Kinnipeetuks osutus E.S /tl 17-18);

- tunnistaja KKL ütlustega selle kohta, et oli ta tööl Sõle tänaval naistekliinikus. Ta nägi

aknast, et parklas tagus keegi meesterahvas küünarnukiga ühe BMW klaasi. Auto ees seisis

jalgratas. Ta helistas politseisse ning helistamise ajal nägi, et mees haaras autost mingid asjad ja pani endale põue. Seejärel suundus auto eest olnud jalgratta juurde. Mõne aja pärast läks mees uuesti MBW juurde ja sirutas käe autosse.. Sellel ajal lähenes mehele politseinik ja mees jooksis ära (tl 20-23);

- tunnistaja ÜK ütlustega selle kohta, et 05.07.2009.a. nägi ta Pelgulinna sünnitusmaja

parklas kahtlaselt käituvat meesterahvast. Mees läks BMW tagumise ukse juurde ja hakkas seal askeldama. Tema läks õdede juurde ja palus kutsuda politsei. Kui ta parlasse tagasi tuli,

siis nägi, et mees võttis autost mingeid asju ja läks oma ratta juurde ning pani asjad pakiraamile. Seejärel läks mees auto juurde tagasi. Ühel hetkel oli auto juures politseinik ja mees põgenes (tl 24-26);

- sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 8-16)

- asitõendite – automaki esipaneel, jope, nätsupakk, päikeseprillid – vaatlusprotokoll

koos fototabeliga (tl 37-46)

- karistusregistri väljavõte (/tl 60-75)

- Harju Maakohtu otsusega nr 1-08-13954 (tl 50-55).

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et E.S isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja sissetungimisega ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega E.S pani toime sissetungimisega süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 8,9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust

raskendavad asjaolud puuduvad. E.S on kriminaalkorras karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest kuritegude eest 1 korda. Inkrimineeritava kuriteo pani toime lühikese aja möödumisel viimase karistuse kandmiselt vabanemisest. E.S ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. Tal puudub kindel töökoht ning teda on varasemalt väärtegude eest

karistatud rahatrahvidega, millised on tasumata. Varasemad karistused ei ole teda mõjutanud

kuritegude toimepanemisest loobuma. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega.

Kannatanu J. Pärna on esitanud tsiviilhagi summas 2500 krooni mille moodustab auto lõhkumisega

tekitatud kahju ning kadunud prillide väärtus. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises

süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk

on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud.

Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse

vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja

hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele

mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue

samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud

juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui

seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine

müügihind (turuhind). Tsiviilhagi on tõendatud kannatanu ütlustega ning kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega (sündmuskoha vaatlusprotokoll) ning kuulub rahuldamisele.

Eha Popova Kohtunik