4-17-4843/11 · 4-17-4843/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

4-17-4843

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. novembe 2017. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus r Väärteoasja number 4-17-4843 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi

N.G uri kaebus PPA Lääne Prefektu Kärdla

politseijaoskonna 09.08.2017 otsusele väärteoasjas nr

2390,17,000300, mille kohaselt karistati N.G Liiklusseaduse § 2 järgi raha trahviühikut s.o 27 lg 1 trahviga 12 48 eurot Menetlusosalised

Kaebuse esitaja N.G , isikukood xxx, elukoht *, telefon *, e-post: *, *

Kohtuväline menetleja

PPA Lääne Prefektuuri Kärdla

politseijaoskond, asukoht , e-post Sadama 26 Kärdla : laane@politsei.ee RESOLUTSIOON

1. Jätta N.G kaebus rahuldamata ja uri PPA Lääne Prefektu Kärdla politseijaoskonna 09.08.2017 2390,17,000300 muutmata. otsus väärteoasjas nr

2. loetakse N.G Väärteootsusega määratud rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui tasub rahatrahvi kohtuotsuse peale

edasikaebamise tähtaja jooksul. 3

. Edastada kohtuotsus kaebuse esitajale N.G ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul

kirjalikult Riigikohtule alates

kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus PPA Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 09.08.2017 otsusega väärteoasjas nr 2390,17,000300

karistati N.G 10.07.2017 kell 00.56 järgmise rikkumise eest – Käina vallas Hiiu

maakonnas Suuremõisa Käina juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga * * - -Emmaste 6.km

4-17-4843

2 asulavälisel teel Antud teelõigul on suurim kiirusega 112 -4 km/h. +/ lubatud kiirus 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 18 km/h. Rikkus LS § 15 lg 1 p 1. Väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg 1. N.G 27 lg 1 alusel rahatrahviga 12 48 eurot. karistati LS § 2 trahviühikut s.o

Kaebus N.G esitas kohtule kaebuse 16-17, 25-26/, milles leiab, et tema suhtes langetatud otsus ei /tl ole seaduslik, kuna kiirusemõõtmise kasutamise protokolli sisu on muudetud peale selle allkirjastamist

ja tutvustamist menetlusalusele isikule, seega tõendiks on esitatud protokoll, mis on selgete ümbertegemise tunnustega. Küsimus ka selles osas, et miks tema väärtegu ei ole menetlenud kutsel märgitud ametnik vaid sama

patrullpolitseinik, kelle pädevuse juba sündmuskohal kahtluse alla seadis. Juhib tähelepanu, et ka

otsuses ei ole mainitud kiirusemõõtjaga mõõtmise seaduslikkust kinnitavaid dokumente (kiirusemõõtja sertifikaat ja selle testimise akt), millede esitamise keeldumise tõttu tekkiski Põdraga konflikt maanteel. Taotleb otsuse ümbervaatamist ja politseinike tegevuse seaduslikkusele hinnangu andmist.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega kohtuvälises menetluses on isiku süü tõendatud.

13/, /tl

Kiirusmõõturi kasutamise protokollis tehtud paranduse on patrullpolitseinik M.P kinnitanud oma allkirjaga, selle paranduse juures ei saa olla menetlusaluse isiku allkirja kuna isik keeldus protokolli allkirjastamast. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses /tl 13, 25-26/. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. N.G on väärteootsusega karistatud selle eest, et tema 10.07.2017 kell 00.56 Käina vallas Hiiu maakonnas Suuremõisa Käi Emmaste mnt 6.km juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga - na- * * asulavälisel teel kiirusega 112+/ 4 km/h. Antud teelõigul on suurim lunatud kiirus 90 km/h, millega - ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 18 km/h. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus on sisult sama. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus uurib, kas N.G menetleja teda on toime pannud teo, mille eest kohtuväline karistas. N.G on menetlusaluse isikuna ülekuulamisel 12.07.2017 avaldanud /VTT tl 4/, et 10.07.2017 sõitis mööda Suuremõisa Käina - -Emmaste mnt . 01.00 paiku peatas teda politseiauto. Esitati süüdistus, et on ületanud sõidukiirust. Ei meeldinud, et menetlus kestis liiga kaua, autos istus 12-aastane laps,

siis kiirustas selle protsessi lõpetamisega. Protokoll loeti talle ette, ei olnud prille ja siis ei saa

4-17-4843

3 kinnitada, et see, mis seal protokollis kirjas oli, oli ka tõene. Protokolli koopiat ei antud ja seepärast ei nõustunud ka allkirjastama. Ülekuulamise lõpus ja eraldi lehel on N.G kinnitanud /VTT tl 3, 4/, et 12.07.2017 on talle väljastatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli koopia, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koopia, tunnistaja ülekuulamise protoko koopia ja väärt lli eoprotokolli koopia.

VTT tl 5 on tunnistaja D.L ülekuulamise protokoll, kus tunnistaja on rääkinud, et 10.07.2017 oli koos patrullpolitseinik M.P- - na-Emmaste mnt 6.km, kus M.P ga Suuremõisa Käi teostas kiiruse mõõtmist Suuremõisa poolt tulevate autode suhtes. Kell 00.56 liikus suunaga Käina poole sõiduauto, mille kiirus

kiirusmõõturi näidu kohaselt oli 112 km/h. Peatatud sõiduauto reg nr * *, Volvo S70, autojuht oli N.G. VTT tl 7 on kiirusmõõturi kasutamise protokoll. N.G leiab, et protokoll ei ole lubatud tõend kuna seal on parandatud kuupäeva. Protokollilt on näha, et on parandatud seadme testimise kuupäeva, 10 on maha tõmmatud ja selle üles on kirjutatud number 9. Vasakul protokolli äärel on õiendus – s õige „9“ ja M.P Parandu allkiri. Protokolli lõppu lahtrisse :Isiku avaldused ja allkirjast keeldumise korral selle motiivid on N.G kirjutanud

– Ei saa aru tehnilistest nüanssidest ja telefoninumbri. Protokollija ja tunnistaja on protokolli allkirjastanud

ja kirjutanud lõppu, et isik keeldub allkirjast.

Kohus kontrollib, kas kiiruse mõõtmine, selle toimingu protokollimine ja protokolli parandamine on toimunud vastavalt õigusaktidele. Kohus leiab, et politseiametnik viis kiirust mõõtes läbi haldustoimingu Haldusmenetluse seaduse §

106 lg 1 mõttes. Haldusmenetluse seaduse § 107 lg 1 kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega. Liiklusseaduse § 199 lg 7 sätestab, et nõuded kiirusmõõturi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. VV 16.06.2011 määrusega nr 78 on kehtestanud

„Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi määrus). Tunnistaja D.L kasuta ütluste ja kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt ti kiiruse mõõtmiseks mõõteseadet Stalker II MDR nr AS 008394.

Liiklusseaduse § 1962

lg 1 p 10 kohaselt on politseiametnikul õigus teostada mõõtmisi kooskõlas mõõteseadusega. Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema

tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuse alusel määratakse karistus väärteoasjas.

MõõteS § 5 lg 1 kohaselt kui mõõtevahend on kantud MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele

tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemute jälgitavuse

tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Liiklusseaduse § 199 lg 7

sätestab, et nõuded kiirusmõõturi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega. VV 16.06.2011 määrusega nr 78 on kehtestanud „Nõuded

kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“. MõõteS § 7 lg 1 p 4 kohaselt metroloogilise kontrolli võib teha kohustuslikuks mõõtevahendite korral,

mida kasutatakse riikliku järelevalve käigus. Lõige 3 annab valdkonna eest vastutavale ministrile

õiguse kehtestada lõikes 1 loetletud kasutusaladest tulenevalt kohustuslikule paragrahvi metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad (edaspidi metroloogilise kontrolli nimistu). Majandus ja taristuminister on 20.09.2016 selle volitusnormi alusel vastu võtnud määruse nr 57, mille § 3 sätestab, et kohtustulikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusalast ning olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, mõõtevahenditele on esitatud määruse lisas. Lisa punktis 8.1 on nimetatud kiirusmõõtuurid ja nende taatluskehtivusaeg

on 1 aasta.

4-17-4843

4 Tl 21 8394 on kiirusemõõtmiseks kasutatud kiirusmõõturi Stalker II MDR AS00 taatlustunnistus, mille kohaselt kiirusmõõtur oli taadeld kiiruse mõõtmise ajal ud 29.07.2017, seega oli tegemist taatluskohustuse läbinud mõõtevahendiga ja tulenevalt eelkirjeldatud normidest, on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud.

N.G on kaebuses avaldanud, et politseinikuga tekkis maanteel konflikt kuna talle ei esitatud kiirusemõõtmise seaduslikkust kinnitavaid dokumente. Riigikohus on lahendi 3-1-1-48-13 punktis 9.2 selgitanud, et kohtuvälisel menetlejal tuleb vaidluse korral tõendada kiiruse mõõtmise tulemuse jälgitavust. Tõendamaks mõõtetulemuse jälgitavust, peab menetleja olema juba kohtuvälises menetluses valmis esitama menetlusalusele isikule mõõtetulemuse jälgitavust kinnitavaid dokumente (eeskätt mõõtevahendi tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus). Kohtuväline menetleja on mõõteseadme taatlustunnistuse ja tüübikinnitustunnistuse esitanud kohtule kohtu nõudmisel. Kohus leiab, et selleks, et juba kohapeal oleks võimalik menetlusalusel isikul veenduda mõõtevahendi nõuetele vastavuses, peaks liiklusjärelevalvet teostavatel politseiametnikel kaasas olema ka vastavad

dokumendid, et menetlusalusel isikul oleks võimalus nendega tutvuda. Kuigi nende dokumentide

sündmuskohal mitteesitamine ei muuda toimingut õigustühiseks, hoiaks dokumentide kohene esitamine ilmselgelt ära nii mõnedki vaidlused.

Käesoleval juhul on kohtumenetluses leidnud tõendamist, et kiiruse mõõtmiseks kasutati

nõuetekohaselt taadeldud kiirusmõõturit ja mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud vastavalt mõõteseadusele.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 18 lg 1 p 4 kohaselt menetlustoiming protokollitakse kui protokollimise kohustus tuleneb määrusest. Protokollile esitatavad nõuded on kirjas HMS § 18 lg 2,

3. Määruse § 10 sätestab mõõtetulemuse protokollimise kiiruse mõõtmisel ja seal on välja toodud erisused, mida protokollimisel tuleb kohaldada lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatule.

Kohus leiab, et kiirusmõõturi kasutamise protokoll sisaldab eelnimetatud õigusaktides nimetatud kohustuslikke andmeid.

N.G on kinnitanud menetluses, et 12.07.2017 sai kiirusmõõturi kasutamise protokolli koopia. N.G leiab, et 12.07.2017 talle antud

protokoll on võltsimise tunnustega. HMS § 59 kohaselt haldusorgan parandab seadusega haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata haldusaktis kirjavea ja muu sellise ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Haldusorgan teeb haldusakti parandamise teatavaks haldusakti adressaadile. Kohus leiab, et M.P Parandus on on protokollis parandanud kirjavea, mis ei mõjuta protokolli sisu. tehtud korrektselt, kinnitatud ametniku allkirjaga. See parandus oli protokolli sisse viidud juba siis kui N.G 12.07.2017 protokolli koopia sai, seega on parandus N.G-le teatavaks tehtud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kiirusmõõturi kasutamise protokoll on lubatud tõend.

Kohus leiab, et kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, ütlustega taatlustunnistusega, tunnistaja D.L

on tõendamist leidnud, et N.G on toime pannud teo, mis talle väärteootsuses süüks arvatakse. N.G rikkus oma tegevusega LS § 15 lg 1 p 1 mis sätestab, et suurim sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Kohus leiab, et N.G poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud.

Kohus leiab, et N.G

. pani talle süüks arvatud väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega N.G ei ole selgitanud teo toimepanemise asjaolusid. Kohus leiab, et kiiruse ületamise suurust arvestades saab väita, et vähemalt pidas võimalikuks, et ületab lubatud kiirust. N.G

4-17-4843

5 Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. talle süüks arvatud LS § 2 järgi kvalifitseeritava N.G on

27 lg 1

väärteo toimepanemises § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo süüdi, sest vastavalt KarS toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et N.G poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Menetlusnormid N.G ei ole rahul, et tema väärtegu menetles isik, kellega tal juba tee peal oli konflikt olnud. VTMS § 26 lg 1 kohaselt tuleb taotlus kohtuvälise mentleja ametniku taandamiseks esitada viivitamata pärast taandamise alustest teada saamist. Kohus ei näe väärteomaterjalidest, et N.G oleks esitanud kohtuvälises menetluses ametniku

taandamise avaldust. Väärteotoimikus olevatest dokumentidest nähtub, et N.G-le on antud

menetluse käigus võimalus omakäeliselt selgitusi kirjutada – ta on omakäeliselt kirjutanud

nii menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli lõppu kui ka eraldi kinnitus väärteomaterjalide koopiate e saamise kohta, mis tähendab, et ta oli vaba taotlusi esitama.

Kuna VTMS § selt võib kohtuvälise menetleja taandamiseks taotlust esitada kuni 26 lg 2 koha

väärteoasjas otsuse tegemiseni, mis on tehtud 09.08.2017, siis käesolevas kohtumenetluses taandamistaotlust kohtuvälise menetleja vastu enam esitada ei saa.

N.G leiab, et kuna tema väärtegu menetlesid erinevad isikud, oleks nendest muutustest pidanud teda teavitama. VTMS § 10 lg 1 kohaselt kohtuväline menetleja osaleb menetluses ametniku kaudu. Seadus ei sätesta, et kohtuvälises menetluses peab väärtegu algusest lõpuni menetlema üks ametnik. Väärteotoimikust nähtub, et alguses on väärteoasja menetlenud patrullpolitseinik M.P ja väärteootsuse on teinud väärteomenetleja M R.

Kohus l etleja sisemi

eiab, et kohtuvälise men se töökorralduse otsustuspädevus on kohtuvälisel

menetlejal ja see on töökorralduse küsimus, kas väärteoasjas teeb otsuse seda alguses menetlema hakanud ametnik või on selleks teised ametnikud.

N.G imestab selle üle, et kuigi politseis oli otsuse tegemiseks aega kuu lõpuni, avastas, et otsus on juba langetatud. Ei pannud tähele teavitust, et vastulause ja tõendite esitamiseks on aega vaid 15 päeva. 12.07.2017 koostatud väärteoprotokollis /VTT tl 2/, mille koopia N.G 12.07.2017 kätte sai, on kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30.08.2017. Väärteootsus on tehtud 09.08.2017. Seega ei ole otsus tehtud enne seda kui oli saabunud tähtaeg, mille

jooksul menetlusalusel isikul oli õigus esitada vastulause ja tõendeid, s.o 15 päeva jooksul peale väärteoprotokolli koopia kättesaamist. Väärteootsuses on kaebuse esitamise viimane tähtaeg 14.09.2017, seega on kaebuse esitamise tähtaega

arvestatud N.G-le väärteoprotokollis teatavaks tehtud lahendi kättesaadavuse ajast s.o 30.08.2017 nii nagu VTMS § 114 lg 4 kaebetähtaja sätestab.

Kohus leiab, et kuigi kohtuväline menetleja tegi väärteootsuse 09.08, seega varem kui väärteoprotokollis näidatud ajal, ei ole N.G menetlusõigusi sellega rikutud.

Kokkuvõtvalt märgib koh kohtuvälise menetleja poolt us, et kohus ei tuvastanud men lusnormide rikkumi e

et si, mis tingiks väärt ootsuse tühistamise.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja karistuse mõistmine poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

4-17-4843

6

LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on N.G karistanud rahatrahviga 12 48 eurot. trahviühikut s.o KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis N.G puhul on tuvastatud. Kohus

leiab, et K.Kalmees sest suurem s 1 süü on keskmi – kiirust on ületatud lõike ette nähtud süüteo ülemmäära lähedases määras, tegu on toime pandud tahtlikult.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtuväline menetleja on avaldanud otsuses, et N.G on karistamata isik. See tähendab, et

eripreventiivsel eesmärgil oli ole vajadust mõista rangemat karistust.

Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. N.G on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul tahtlikult ületas kiirust. Liikluseeskirju peavad täitma kõik liiklejad

ja see kohustus on sätestatud kõikide liiklejate turvalisuse huvides. Eirates tahtlikult kehtestatud piirkiirust, väljendab liikleja oma ükskõiksust teiste liiklejate turvalisusesse.

Kohus leiab s , et kohtuväli e menetleja poolt N.G-le määratud karistus ei vasta KarS § 56

karistuse mõistmise alustele. Kiiruse ületamine oli LS § 227 lg 1 ettenähtud süüteo ülemmäära lähedases määras, tegu on toime pandud tahtlikult, karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Aga

kohus ei või kaebust lahendades raskendada isiku olukorda ja seega kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tuleb muutmata jätta.

Kuna N.G vaidlustas väärteootsuse, siis rahatrahvi tasumine ei toimu enam väärteootsuses näidatud tähtajal vaid vastavalt VTMS § 204 lg 3, mille kohaselt rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Trahvi tasumiseks vajalikud rekvisiidid on näidatud 09.08.2017 väärteootsuses nr 2390,17,000300. VTMS § 204 lg 3 alusel, kui trahv ei ole tasutud tähtaegselt, saadab lahendit täitmisel pöörav asutus

e 10 päeva jooksul kohtutäiturile koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, tasumata trahvile lisanduvad etluse kulud. täitemen

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et N.G kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. väärteo

Otsuse tegemisel juhindub kohus LS §§ 227 lg 1, 15 lg 1 p 1, KarS § 56 lg 1, VTMS §§ 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo Kohtunik