1-13-6592/144 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-13-6592 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Prokurör Ain Tali Tõlk Riina Palmi Kohtuasi

Viru Vangla materjalid N.Z-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu N.Z, isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht puudub

Karistuse kandmise algus 05.03.2013 03.12.2017 ja lõpp

Kohtuasja läbivaatamise aeg 01.11.2017, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Jätta karistusjärg äitumiskontroll kohaldamata N.Z-i suhtes ne k .

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 1 päeva jooksul, alates 5 päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk prokurörile saata Viru Vanglale, N.Z-ile, ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.10.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.Z-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

Viru Maakohtu 01.10.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6592 tunnistati N.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust KarS § 65 lg 1 9

.

alusel, loeti kergem, nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistus 6 kuud vangistust, karistus kaetuks raskeima, Viru Maakohtu 19.02.2013 kohtuotsusega mõistetud karistusega 1 aasta 6

2

kuud vangistust, ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Viru Maakohtu 19.02.2013 kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakantud karistus 6 kuud 2 päeva vangistust

arvati liitkaristusest maha. Kandmisele kuulus liitkaristus 11 kuud 28 päeva vangistust. N.Z tunnistati süüdi KarS § 200 l järgi ning karistuseks mõisteti 3 g 2 p 7, 8, 9, 10

aastat 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kohtuotsusega mõistetud karistust, 3

aastat 9 kuud vangistust, Viru Maakohtu 19.02.2013 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata

karistuse osa, 11 kuu 28 päeva vangistust, võrra ning mõisteti N.Z-ile liitkaristuseks 4 aastat 8

kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 05.03.2013-30.09.2013. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.03.2013.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9-l korral ning vanglas kannab ta karistust

neljandat korda. Käesolevat karistust kannab varguste ja röövimise eest, kuritegu on isik toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusprobleemide rahuldamiseks.

Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud nii vägivaldsete kui ka mittevägivaldsete kuritegude eest. Kriminaalne käitumine on dünaamiline, soodusteguriks on raha puudumine, sõltuvusprobleemid, grupi mõju.

Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnu -taseme, d hõivatud tööga, omandanud riigikeele A1

läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja tervisealase tugigrupi Corrigo. Kinnipeetav osales ka sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“, kuid ta arvati puudumiste tõttu programmist välja.

Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt soovib isik vabaneda aadressile xxxx. Korteri omanik

aga ei ole akutud ka kuid isik sellega nõus. Kinnipeetavale on p majutusteenuse võimalust,

keeldus. Muud elukoha varianti vabanemisel ei ole. Kinnipeetav l

õpetas õpingud pärast

põhihariduse omandamist Tapa Erikoolis. Tapal õppis müürsepaks ja elektrikuks, kuid ei ta

lõpetanud ühtegi eriala. Enesetäiendamises näeb vähe eeliseid. Riigikeele isik oskus vastab A1-tasemele. Enne vangistust elas isik enda ja elukaaslase pensionitest. Ta o ka li töötukassas

arvel. Isikul puudub eriala, varasem töökogemus vähene. Sooritatud kuriteod viitavad on

oskamatusele rahaliselt toime tulla. Toimetulekut mõjutavaks teguriks on narkootikumide tarvitamine. Vanglas

kinnipeetav töötab. Vabanemisel isikul garanteeritud töökoht puudub.

Isiku vanemad on surnud, õdedega l on üks laps, kelle kasvatamisest ei suhtle. Kinnipeetava ta

ta . Suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse osa ei võta ning kes praeguseks on lastekodus

taustaga isikud, kellega koos pani toime ka praeguse kuriteo. Riskivale ja hoolimatu le

elustiilile viitavad korduvad kuriteod ning vangistused. Isik tunnistab, et on mõjutatav.

Kinnipeetav tunnistab, et on varem tarvitanud alkoholi ja alkoholijoobes on toime pannud

kuritegusid. Hiljem hakkas tarvitama narkootikume, alkoholi ei tarvitanud. Isikut on

karistatud 2 korda alkoholiseaduse alusel. Praegune kuritegu ei ole seotud alkoholi ega

narkootikumide tarbimisega. Kinnipeetav mõistab, et alkoholi tarbimine on kahjulik ja on viinud teda kuritegudeni. Esimest korda proovis isik narkootikume 1993. a, proovis mooni, siis läks üle n diagnoositud narkosõltuvus. Narkojoobes on heroiini peale. Kinnipeetaval o isik toime pannud vägivaldseid kuritegusid. 2006-2009 oli isik metadooni ravil, millest ise omal soovil loobus ja end narkootikume ei tarvita. Kinnipeetavat on karistatud 4 korda a sõnul enam

NPALS alusel. Enne vangistust tarvitas isik iganädalaselt amfetamiini. Varem on ta ka

süstinud. Isikul on krooniline haigus. Lapsepõlves esinesid käitumisprobleemid, tal

oli ta

suunatud erikooli. Isiku hoiak enda suhtes vastab ühiskonnas üldtunnustatud normidele. Kohanemisraskusi igapäevaelus ei tähelda ole tud.

3

Kinnipeetav on tahtlikult tema kasutanud vägivalda teiste suhtes, tähelepanu on lühiajaline. Isik e de i lahenda oma probleeme sihipäraselt ja väldib nendega tegelemist, ei mõtle oma tegu

tagajärgedele. A on ebamäära rvestab vaid oma vajadusi, soovid sed. Ta alustas vangistuses

programmiga "Viha juhtimine", kuid loobus osalemisest kuna arvas, et talle ei ole

programmist kasu. Isik lahendab probleeme kuritegelikul teel. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, metiisikutega teeb ta

isik õigustab oma tegevusi. A koostööd vaid

omakasu eesmärgil. Katseajal pani läbis vestlused, mis isik toime uue kuriteo. Kinnipeetav

suunavad isikut õiguskuulekale käitumisele ja näitavad tema rolli ühiskonnas. Arvestades

kuritegelikku käitumist ning isiku enda suhtumist, on motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest nõrk.

Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanule (risk

ühiskonnas). Ohustatud on ü eraisikud. Ohtlikkus seisneb vägivaldses hiskond tervikuna ja

käitumises ja kehavigastuste tekitamises, röövimistes ja varastamises. Oht kõige on

tõenäolisem töökoha puudumisel, narkootikumide tarvitamisel ning kriminaalse taustaga

isikutega suhtlemisel. kinnipeetava poolt Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul givaldse kuriteo toime sama aja 66%, vä panemise tõenäosus

jooksul on 52%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist karistusjärgse käitumiskontrolliga

.

Maakohtu istung

01.11.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas N.Z , et ta ei ole nõus

karistusjärgse käitumiskontrolliga, 3 kuud tagasi oli tal võimalus ennetähtaegselt vabaneda,

kui oleks võinud teda kontrollida. Nüüd ta tahab taha käitumiskontrolli, sest t lahkuda.

Ta ei a

tahab lahkuda Eestist xxxx Selles riigis on t õe juurde alaliselt. a elu lõpuni kriminaalse taustaga inimene. T enda jaoks selles riigis edaspidi perspektiive. T a ei näe a ei süüdista riiki selles, et ta on kriminaalkorras karistatud. Ta ei eita, et on nii palju teinud, ta tahab muuta oma elu. Ta ei ole 19-aastane, on juba 40-aastane, tahab alustada uut elu. Selles linnas, kus ta elab , ta ei taha nendega enam suhelda. Kui ta isegi , seal on kõik kriminaaltaustaga inimesed

vales kohas teed ületab ja talle trahvi määratakse, vaadatakse ta registrit, seal tulevad ette

tema kriminaalkaristused ja sellest sõltub tema karistuse suurus. Vangla materjalidest

nähtuvalt majutusteenus on ühiselamu , kuhu on võimalus kuni uue aastani aadressil xxxx elama minna isikutel, kes vangist vabanevad. Sinna ta ei taha elama minna, sest seal on ka kinnipeetavad, kellega ta vanglas on olnud.

Prokuratuuri seisukoht

Prokurör leidis nagu vanglagi, kes ei toeta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, et ka tema ei saa seda toetada, sest isikul puudub sisuliselt vabanemisel Eestis elukoht. Ta soovib

ära minna õe juurde elama, nagu Riigikohtu 16 on öeldud, siis xxxx lahendis nr 3-1-1-45-

karistusjärgset käitumiskontrolli saab kohaldada vaid sellisel juhul, kui isikul on olemas elukoht Eestis. Sest pannakse isikule rida kohustusi, mis on karistusjärgse käitumiskontrolliga seotud elukohaga. kinnipeetavale elukoht leida. Kuna antud On ka öeldud, et riigi ülesanne on juhul ei ole seda tehtud, siis ei ole imalik prokuröri arvates võ karistusjärgset käitumiskontrolli

kohaldada, vaatamata sellele

, et tegemist on isikuga, kelle suhtes oleks mõttekas seda teha. Seetõttu palub prokurör jätta vangla taotlus rahuldamata.

Kohtumääruse põhjendused

4

KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud

tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase

vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

KarS § 871 lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.

KarS § 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada

käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et N.Z-i suhtes karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistetu tuleb jätta kohaldamata, sest isikul puudub vabanemisel alaline elukoht Eestis.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 30.05.2016 määruse nr 3 s 7 märkinud, -1-1-45-16 pet „karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut

endale elukohta otsima. KarS § 871

lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli

vastavalt KarS § s 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud -

käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus

süüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga)

süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida.“

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871, KrMS § 4261, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp