2-17-8467/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-17-8467

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-17-8467

Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2017.a, Tallinn

Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal Kohtuasi SS hagi E OÜ vastu tuvastamaks töölepinguline suhe SS ja E OÜ vahel ning saamata jäänud töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 05.09.2017.a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik SS määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (määruskaebuse esitaja): SS (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Ivo Jaama

Kostja: E OÜ (registrikood XXXXXXXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Tühistada Harju Maakohtu 05.09.2017.a määrus ja saata asi maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

2. Rahuldada SS määruskaebus osaliselt.

3. Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.

Asjaolud 1. 30.05.2017.a esitas hageja hagi, paludes tuvastada töölepinguline suhe hageja ja kostja vahel, välja mõista saamata jäänud töötasu 3906,74 eurot ja kasutamata puhkuse hüvitis 329,34 eurot.

2. Kohus jättis 21.06.2017.a määrusega esitatud hagiavalduse käiguta ning hageja esitas 22.06.2017.a e-kirjaga puuduste kõrvaldamise avalduse. Kohus jättis 30.06.2017.a määrusega puuduste kõrvaldamise avalduse käiguta ning hageja esitas 04.07.2017.a puuduste kõrvaldamise avalduse. Kohus jättis hagi veelkordselt 05.07.2017.a ja 07.07.2017.a. käiguta ning hageja esitas 06.08.2017.a. puuduste kõrvaldamise avalduse, leides et kohtu poolt

Tsiviilasi nr 2-17-8467

2(3) osundatud puudused on põhjendamatud. 21.06.2017.a ja 07.07.2017.a kohtumäärusega kohustas kohus hagejat tasuma riigilõivu.

3. Harju Maakohus tegi 05.09.2017.a määruse, millega keeldus hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole riigilõivu tasunud. Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtub, et Harju Maakohus on 25.05.2017.a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-6322 keeldunud hageja hagi kostja vastu töölepingulise suhte tuvastamise ja töötasu ning puhkusekompensatsiooni hüvitamise nõudes hagimenetluses läbivaatamiseks menetlusse võtmast (töövaidlusasi 4-1/346/17). Hageja nimetatud määrust vaidlustanud ei ole ning see on KIS andmete järgi jõustunud 13.06.2017.a. Eelpool viidatud kohtumäärusest nähtub, et töövaidlusasjas nr 4-1/346/17 ei lahendanud komisjon hageja nõudeid sisuliselt, vaid asja menetlus lõpetati põhjustel, et nõue on juba lahendatud töövaidluskomisjonis või kohtus ning et nõude lahendamine ei kuulu töövaidluskomisjoni pädevusse. Töövaidluskomisjonis on töövaidlusasjas nr 4-1/2278/16 tuvastatud, et hagejaga ei ole sõlmitud töölepingut, vaid poolte vahel on olnud käsundusleping. Kohus selgitas hagejale tsiviilasjas nr 2-17-6322, et hagejal on oma rikutud õiguste maksmapanekuks võimalus pöörduda kohtu poole iseseisva hagiga ning nimetatut on hageja ka teinud. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et hageja poolt kohtule esitatud nõue tuleneb 26.07.2016.a käsunduslepingust nr 2016/07/2, mis on sõlmitud F OÜ ja hageja vahel. Seega leidis kohus, et hagilt kuulub tasumisele riigilõiv vastavalt hagihinnale ja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 147 lg-ga 1 maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

4. 27.09.2017.a esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Tulenevalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 1 ei tule riigilõivu tasuda töötasu nõude eest. Hageja eesmärk on olnud algusest peale tuvastada töösuhe ja nõuda maksmata töötasu ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni. Puudub töövaidluskomisjoni (TVK) jõustunud lahend. Esimest korda pöördus hageja TVK-sse 03.11.2016.a (töövaidlus nr 4-1/2278/16) ilma esindajata, seega tema õiguslikku seisundit käsunduslepingu ja töölepingu suhtes ei selgitatud. Istungil teatas komisjon, et kuna avaldaja esitas käsunduslepingu, puudub komisjonil pädevus seda vaidlust lahendada. Samuti teatas komisjon, et lepingu olemuse ega töösuhte tuvastamiseks avaldaja töövaidlusorganisse pöördunud ei ole (otsuse viimane lõik). Seega komisjon ei tuvastanud, kas on tegu töölepingu või käsunduslepinguga, sest avaldaja soovis töötasu saada, mitte tuvastada töösuhet. Kuna töösuhet ei tuvastatud ja töötasu sooviti käsunduslepingu alusel, ei saanud menetlust jätkata, kuna puudus pädevus ja komisjon lõpetas menetluse. Lõpetatud menetlus ei ole jõustunud lahend. Töölepinguseaduse § 1 lg 2 sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Hageja on esitanud tõendid, et poolte vahel oli töösuhe, samuti pole kostja esitanud ühtegi tõendit käsunduslepingu olemasolu kohta. Kostja pole üheski menetluses vastanud vastuse nõuetele ega viibinud istungitel. Töövaidlusasjas nr 4-1/346/17 toimunud istungil 14.03.2017.a leidis komisjon, et menetlus tuleb lõpetada, sest nõue on juba lahendatud menetluses 4- 1/2278/16. Tsiviilasjas nr 2-17-6322 leidis kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna antud menetlusega ei ole võimalik saavutada hageja eesmärki. Töövaidluskomisjoni menetluse lõpetamise määruseid pole võimalik hagimenetluses edasi kaevata.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kostjalt seisukohta ei küsitud.

Määruse põhjendused

Tsiviilasi nr 2-17-8467

3(3) 6. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus tuleb seega osaliselt rahuldada.

7. Kohus peab tsiviilasja menetlusse võtmisel kontrollima mh kas menetlustoimingu tegemise eest on tasutud seadusega ette nähtud riigilõiv. Riigilõivu tasumise kohustuse ja selle suuruse kindlakstegemiseks on kohtul omakorda vajalik välja selgitada hageja nõue ning hagihind. Selleks võib kohus hinnata tõendeid, nõuda täiendavaid tõendeid, korraldada vaatluse ja määrata ka hindamise eksperdi poolt (TsMS § 136 lg 2). Käesoleval juhul ei ole aga maakohus hinnanud hageja poolt esitatud asjaolusid ja tõendeid. Maakohus on tuginedes üksnes teises tsiviilasjas tehtud määruse põhjendustele järeldanud, et tegemist on käsunduslepinguga. Nimetatud määruse põhjendustes viidati aga üksnes töövaidluskomisjoni poolt tehtud otsustele, millega ei viidud läbi sisulist menetlust, vaid üksnes lõpetati menetlused. Maakohus ei ole seotud töövaidluskomisjoni menetluse lõpetamise määruse põhjendustes toodud järeldustega ega saa üksnes nendele tuginedes kvalifitseerida hageja nõuet. Maakohtu määrusest ega asja materjalidest ei nähtu, et mõnes eelviidatud asjas oleks sisuliselt menetletud hageja nõuet tuvastada töösuhe või resolutsiooniga tuvastatud, et poolte vahel ei ole töösuhet. Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks iseseisvalt hageja poolt esitatud asjaolude ja tõendite hindamise tulemusel jõudnud järeldusele, et tegemist on käsundussuhtega. Sellest aga sõltub riigilõivu tasumise kohustus. Olukorras, kus kohtu hinnangul ei ole menetlusse võtmise faasis võimalik või põhjendatud esitatud asjaolude ja tõendite alusel hinnata ja jõuda veendumusele, et tegemist on käsunduslepinguga, tuleks eeldada hagis esitatud asjaolude õigsust ehk lähtuda sellest, et tegemist on töösuhtega ning menetleda asja riigilõivuta. Seega ei saanud maakohus vaidlustatud määruses toodud põhjendustel hagi menetlusse võtmisest keelduda. Juhul kui maakohus peaks asja sisulise menetluse tulemusel jõudma esitatud asjaolude ja tõendite alusel veendumusele, et tegemist ei ole töösuhtega, on maakohtul võimalik nõuda riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses (TsMS § 147 lg 3).

8. Kuivõrd hagi menetlusse võtmiseks on vajalik kontrollida hagi menetlusse võtmise muude eelduste täidetust ning hagi menetlusse võtmine eeldab täiendavaid menetlustoiminguid, mida ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu asemel teha, tuleb asi saata maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Seega ei saa ringkonnakohus hagi menetlusse võtta, nagu määruskaebuses paluti, ning määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

9. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3).

10. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1).

Liis Arrak Gaida Kivinurm Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)