1-16-6128/34 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-16-6128

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2017. a,

Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-6128 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Abiprokurör Külli Zimm (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

Süüdimõistetu I.G tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu I.G

Elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

XXX; garanteeritud töökoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 08.11.2017. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta I.G temale Harju Maakohtu 15.08.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6128 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 15.08.2016. a otsusega tunnistati I.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mille eest mõisteti talle KarS § 266 lg 2 p 1 § 25 karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust, ja - lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

I.G-le liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati I.G-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.04.2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. I.G-le mõisteti lõplikuks

liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 25.02.2016. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.02.2016. a 04.11.2018. a. ja lõppeb Vangla ei toeta I.G vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks.

Elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs kuulub kinnipeetava ema . le Käesolevalt elab

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxn asuvas korteris süüdimõistetu ema koos oma elukaaslasega. I.G

omab nimetatud aadressil sissekirjutust. Korteri üldine seisukord vastab elektroonilise

valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Korteriomanik ja tema elukaaslane on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks korterisse.

Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha I.G tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta I.G ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu I.G selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning k prokuröri seisukohaga uulanud ära

I.G , leiab, et I.G vabastamine karistuse tingimisi ennetähtaegne kandmisel

t ei ole põhjendatud. 2. I.G kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus ahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase

t katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole

mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud § 75 l KarS g 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolev temale mõistetud karistusajast (2 aastat 8 kuud 10 päeva) aks ajaks on I.G ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on I.G eks. andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamis

Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks.

3

Kord § 51

lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema

täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha

kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas;

4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja.

Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud I.G vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxNimetatud aadressil asuv korter kuulub I.G emale, kes

elab seal koos oma elukaaslasega. Nii korteriomanik, kui ka tema elukaaslane on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on korter sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused I.G vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks

elektroonilisele järelevalve alla. 3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3.1 I.G on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. I.G on varasemalt toime pannud peamiselt varavastaseid süütegusid (sh röövimise ja kelmusi), aga ka kuritegusid avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu ning narkootikumidega seotud süüteo. Kuuel korral on I.G-le kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Eelneva karistuse kandmiselt (Harju Maakohtu 11.04.2013. a otsusega KarS § 213 lg 1, § 199 lg 2 p 5, 8, 9 ja § 209 lg 2 p 1 alusel lõplikuks liitkaristuseks mõistetud 3 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust) vabanes I.G 01.12.2014. a tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega Uued samalaadsed kuriteod, s.o vargused valdaja tahte vastaselt . ja elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise katse (s.o avaliku korra vastane süütegu), pani I.G toime katseajal (katseaeg kuni 11.04.2016. a, uus kuritegu ajavahemikul

13.12-21.12.2015. a). Lisaks nähtub kohtule esitatud materjalidest, et I.G rikkus katseajal ka talle kohtulahendiga pandud kohustust mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, samuti kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Eeltoodust tulenevalt on I.G, vaatamata varasemalt mõistetud karistustele ja talle antud võimalustele kanda

karistust vabaduses, jätkanud kuritegude (ka samalaadsete) ja talle määratud toimepanemist

kohustuste rikkumist, mistõttu on igati alust arvata, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud

I.G õiguskuulekusele. See ei anna alust olla veendunud, et käesolevaks ajaks

ärakantud karistus on piisav, et mõjut I.G edasiselt järgima talle määratud ada kohustusi ja mitte toime panema uusi kuritegusid. 3.2 I.G on käesoleva vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Jõud muutuda ja suhelnud psühholoogiga. Lisaks on I.G läbinud riigikeele õppe B2 tasemel. I.G

on osalenud vangla tööhõives. I.G on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus - 05.05.2017. a määratud noomitus allumiskohustuse rikkumise eest.

Kohus peab positiivseks, et I.G tunnistab temal e on sinevat narkosõltuvust ja

vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumise probleemiga ning soovib vabaneda

narkootikumide tarvitamise harjumusest. Kuigi I.G on enda sõnul aru saanud vajadusest narkootikumide tarvitamisest loobuda, ei ole kohus veendunud, et I.G on sellel korral reaalselt suuteline väljakujunenud käitumist (narkootikumide tarvitamine) muutma. Võttes arvesse, et I.G pikaajaline tarvitaja (alustas 15-aastaselt) ja ta on ka

varasemalt üritanud tarvitamisest loobuda (eelmise vangistuse jooksu läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni, samuti varasemalt saanud metadoonravi), kuid edutult, leiab kohus, et

4

ilmselgelt ei saa lõplik harjumusest loobumine I.G jaoks olema lihtne ning see nõuab suurt motivatsiooni ja tahet. Kohtul puudub veendumus, et käesoleval ajal on I.G motivatsioon ja tahe piisav.

3.3 Kohus on seisukohal, et I.G vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt

positiivsed. I.G on lähedaste igakülgne toetus ja kindel elukoht ema ning tema elukaaslase juures aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxas. Samuti on oluline, et I.G soovib vabanemise korral abistada oma haiget ema. Siinkohal peab kohus oluliseks, et I.G oli ka enne vangistust toetav lähivõrgustik ja kindel elukoht, kuid vaatamata nimetatud positiivsetele asjaoludele I.G jätkas narkootikumide tarvitamist ning pani toime uued

kuriteod. Kohus peab positiivseks sedagi, et I.G on vabanemise korral võimalus asuda tööle xxxxxxxxxxxxxxsse. Kohus peab positiivseks sedagi, et K-Raha andmetel on I.G seisuga 12.09.2017. a vabanemisfondis 636,37 eurot

ja rahalised nõuded puuduvad.

Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et I.G tingimisi 4. ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra

kaitsmise huvidega. Kohus, arvestades I.G varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid I.G isikut, , osaliselt käitumist karistuse kandmise ajal ja

on seisukohal, et I.G tuleb jätta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamata.

Raina Pärn Kohtunik