2-16-18562/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-18562

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

15. november 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-18562

Tsiviilasi

Kalju Tullus ja Karin Tullus kaebus kohtutäitur Oksana

Kutšmei 25.11.2016 otsuste peale täiteasjades nr

084/2010/383 ja 084/2010/384.

Menetlustoiming

avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Avaldajad:

•

Kalju Tullus (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post:

XXX)

•

Karin Tullus (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

(asendaja Vladimir Kutšmei)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kalju Tullus ja Karin Tullus kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 25.11.2016

otsuste peale täiteasjades nr 084/2010/383 ja 084/2010/384 rahuldamata avaldajate

ühisvarasse kuuluva sõiduki Renault Traffic (reg nr XXXX) arestimise osas.

2. Määrus toimetada kätte kohtutäituri asendajale ja avaldajatele.

Menetluskulud

1. Tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist Kalju ja Karin Tullusele määruskaebustelt

tasutud riigilõivud kogusummas 65 eurot (kuuskümmend viis eurot ja 0 senti). Riigilõivud

tagastada Jakob Tulluse arveldusarvele, milliselt on ka riigilõivud tasutud. Jakob Tullus

tasus Kalju ja Karin Tulluse eest riigilõivu kokku 65 eurot, millest 26.01.2017 tasutud 15

eurot riigilõivuna 19.12.2016 määruse peale esitatud määruskaebuse eest ja 25.03.2017

tasutud 50 eurot 14.02.2017 määruse peale esitatud määruskaebuse eest.

2. Jätta muud menetluskulud solidaarselt Kalju Tulluse ja Karin Tulluse kanda.

3. Kuna kohtutäitur hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid kandnud ei ole, kohus

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Kalju Tullus ja Karin Tullus (avaldajad, võlgnikud) esitasid kohtule kaebused kohtutäitur

Oksana Kutšmei 25.11.2016 otsuste peale täiteasjades nr 084/2010/383 ja 084/2010/384.

24.07.2017 määrusega eraldas kohus täiteasjadest nr 084/2010/383 ja nr 084/2010/384 nõuded

eraldi menetlustesse. Täiteasjades nr 084/2010/383 ja 084/2010/384 on vaidlus Kalju ja Karin

Tulluse ühisvarasse kuuluva auto arestimise üle täitemenetluses ja täiteasjas nr 084/2010/384 on

vaidlus Kalju Tulluse pensioni arestimise üle. Kalju Tulluse pensionit puudutavas täiteasjas nr

084/2010/384 esitatud kaebust keeldus kohtus tsiviilasja nr 2-17-11263 raames 26.07.2017

määrusega menetlusse võtmast. Käesoleva määrusega lahendab kohus kaebust Kalju ja Karin

Tulluse ühisvarasse kuuluva auto arestimise osas.

2. Kaebuse kohaselt ei oleks kohtutäitur tohtinud täitemenetluse raames arestida võlgnike

ühisvarasse kuuluvat sõiduautot Renault Traffic XXXX (edaspidi auto). Avaldajate hinnangul on

kohtutäitur oma otsuses tuginenud oletustele, mis aga ei saa anda alust võlgnike omandiõiguste

piiramiseks. Samuti ei saa ühe võlgniku (Kalju Tullus) võlanõude suurus õigustada teise võlgniku

(Karin Tullus) vara müüki. Äärmisel juhul on kohtutäituril võimalik arestida ning müüa muud

võlgnikule kuuluvat vara. Sõiduk on kasutusel ka Silvi Lellepi XXX tulenevate vajaduste

rahuldamisel. Väikebussile numbrimärgiga XXXX on Tartu Linnavalitsuse poolt väljastatud

puudega inimese sõiduki parkimiskaart. Vastavalt TMS § 66 lg.1 punktile 8 ei saa sissenõuet

pöörata abivahenditele, mida võlgnik või tema perekonnaliige kasutab seoses XXX. Kalju

Tullusele on antud õigus teostada Tartu linnas taksovedu. Taksona on registreeritud seesama

Renault Traffic väikebuss. Hoolimata sellest, et tervislikel põhjustel Kalju Tullus käesoleval ajal

sõidukit majandustegevuses ei kasuta, on seesugune võimalus tervise paranemisel täiesti

aktsepteeritav. TMS § 66 keelab ka sissenõude pööramise esemetele, millised on võlgnikule ja

tema perele vajalikud majandustegevuseks. TMS § 53 lg 2 keelab vara arestimise juhul, kui

arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks. Käesoleval juhul ei

kata mootorsõiduki Renault Traffic väärtus ilmselgelt kohtutäituri poolt otsusega fikseeritud

täitekulusid.

3. 19.07.2016 kohtuistungil selgitasid pooled täiendavalt avaldusega seonduvaid asjaolusid.

Kohtutäituri asendaja hinnangul on juba varasemalt ringkonnakohtu otsuses öeldud, et sõiduk tuleb

ühisvara jagamise käigus müüa ja kasutada võlgnevuste tasumiseks. Täituri asendaja kinnitas, et

Karin Tullusel on võlgnevus tasutud ning tema täiteasja saab lõpetada. Tema hinnangul on sõiduki

väärtus vahemikus 2000 – 4800 eurot.

Kalju Tullus selgitas, et tema hinnangul võib auto väärtus olla maksimaalselt 6000 euro ringis.

Kalju Tullus käis taksosõidu koolitusel üle 10 a tagasi, kuid sõitis ühe päeva ja öö, kuna tervis

rohkem ei võimaldanud.

Karin Tullus selgitas, et tema osa võlgnevusest peaks olema juba tasutud ning ta ei soovi ühisvarast

enda osast loobuda abikaasa võlgade katteks. Sõidukit on vaja tema ema transpordiks, kuna ema

ei soovi, et võõrad inimesed teda sõidutaks.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.

TMS § 218 lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi kaebuse kohtutäituri otsuse peale.

Toimiku materjalidest nähtub, et 25.11.2016 otsusega täiteasjades nr 084/2010/383 ja nr

084/2010/384 on kohtutäitur arestinud auto ja paneb selle müüki võlgnevuse rahuldamiseks.

Võlgnikud on kohtule esitanud mitmeid põhjendusi, miks ei tohiks autot täitemenetluses müüa.

Mh on võlgnikud väitnud, et sõiduk on kasutusel Karin Tulluse ema transpordiks viimase XXX

tõttu. TMS § 66 lg 1 p 8 kohaselt ei saa arestida ega täitemenetluses müüa mh XXX, prille ja muud

kehapuude tõttu vajalikke abivahendeid, mida võlgnik või tema perekonnaliige kasutab. Kohus

leiab, et nimetud säte ei keela sõiduki, mida kasutatakse võlgniku liikumisraskustega ema

transpordiks, arestimist. Reeglina ei ole sõiduk kehapuude tõttu samavõrra vältimatult vajalik

abivahend kui ratastool, kunstjäsemed või prillid. Kohtule ei ole tõendatud, et Karin Tulluse emal

oleks XXX sellisel määral, et see eeldaks eriliselt kohandatud sõiduki kasutamist. Vajadust

transporditeenuse järele saab katta ka takso või invatakso teenuseid kasutades. Üksnes

kohtuistungil avaldatud põhjus, et ema ei soovi, et teised isikud teda sõidutaksid, ei ole

sissenõudjate huve ja võlgnik Kalju Tulluse kohustuste suurust arvestades piisav sõiduki

arestimata jätmiseks.

5. Tartu Ringkonnakohtu 02.09.2016 otsusega (asub täitetoimikus) tuvastas kohus sõiduki Renault

Traffic XXXX kuulumise poolte ühisvara hulka ning määras, et ühisomand tuleb lõpetada sõiduki

müügiga avalikul enampakkumisel. Otsuse p 3.4 kohaselt tuleb müügist saadud rahast täita

võlgnike kohustused täiteasjades nr 084/2010/383 ja nr 084/2010/384. Kohus ei nõustu kohtutäituri

järeldusega, mille kohaselt saab kogu auto müügist saadud raha kasutada Kalju Tulluse võlgnevuse

katteks. Sellist järeldust ei nähtu üheselt ka Tartu Ringkonnakohtu 02.09.2016 otsusest. Otsusest

nähtub, et auto müügist saadavat tuleb kasutada mõlema abikaasa kohustuste katteks.

Perekonnaseaduse § 37 lg 3 järgi loetakse abikaasade osad ühisvara jagamisel võrdseks. Viidatud

ringkonnakohtu otsusest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust praegusel juhul abikaasade osade

võrdsusest kõrvale kalduda. Seega tuleb auto müügist saadud tulem jaotada abikaasade vahel

võrdsetes osades. Kuna auto kuulus võlgnike ühisvara hulka, on ühisvara jagamisel õigus mõlemal

abikaasal oma osale ühisvarast. Ei ole õiglane, mõistlik ega õiguslikult võimalik ilma teise

abikaasa nõusolekuta kasutada kogu ühisvara ühe abikaasa kohustuse täitmiseks.

Nii võlgnik Karin Tullus kui ka kohtutäituri asendaja on 19.07.2017 kohtuistungil kinnitanud, et

Karin Tullusel enam nimetatud täitemenetluses võlgnevust ei ole. Kohtule ei ole teada

teistsuguseid andmeid, mistõttu loeb kohus tõendauks, et Karin Tullus on oma võlgnevuse

täiteasjas nr 084/2010/383 tasunud ning puudub vajadus tema suhtes nimetatud täiteasjas

sundtäitmisega jätkamiseks. Seega tuleb ühisvarasse kuuluva auto müügi järel Karin Tulluse osa

talle rahas välja maksta. Kuna võlgnik Kalju Tullusel on täitmata kohustusi, tuleb tema osa auto

müügist saadud rahalistest vahenditest kasutada tema kohustuste täitmiseks täitemenetluses.

6. Kohus ei nõustu võlgnike seisukohaga, mille kohaselt ei saa Kalju Tulluse võlgnevus õigustada

Karin Tulluse vara müüki. Võlgnike ühisvara on jagatud Tartu Ringkonnakohtu 02.09.2016

otsusega nr 2-13-6921, kus kohus on määranud lõpetada poolte ühisvara auto müügiga avalikul

enampakkumisel. Vastuväiteid ühisvara lõpetamise viisi osas oleks tulnud esitada nimetatud

menetluses. Samuti on võimalik Karin Tullusel või mõnel tema lähikondsel samuti sõiduki

müügiks korraldataval enampakkumisel osaleda, tagades seetõttu sõiduki jäämine perekonda.

Kuna Karin Tulluse kohustus on täidetud, tema osa arvelt täitemenetluses tasumisi ei toimu ning

ta saab enda osa eest ühisvaras rahalise hüvitise. Kalju Tulluse võlgnevuse jääki arvestades ei ole

põhjendatud kaebuse väide, et auto arestimise asemel võiks arestida muud vallasvara. Karin

Tulluse kohustus on täidetud ning Kalju Tullus ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt ei kohtule

tõendanud ega kohtutäiturile osundanud sellise muu vallasvara olemasolu, mida võiks sõiduauto

asemel arestida ning mille arestimine tagaks vähemalt samasuguses ulatuses võlausaldaja nõude

rahuldamise.

7. Arvestades Kalju Tulluse poolt kohtuistungil avaldatut, et ta on taksot sõitnud üksnes ühe päeva

ja ühe öö ning käis vastaval koolitusel üle 10 aasta tagasi, ei ole tõenäoline, et tema tervislik seisund

paraneks lähiajal piisavalt, et võimaldada sissetulekuid suurendada taksoteenust pakkudes.

Seetõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ka võlgnike väited, et auto on TMS § 66 lg 1 p 5 alusel

vajalik majandustegevuseks ning seda ei peaks seetõttu arestima.

8. Täitementluses nr 084/2010/384 on pööratud sissenõue Kalju Tulluse varale. Penisoni

arestimisega seonduv on vaadatud läbi tsiviilasja nr 2-17-11263 raames. Menetlus on toimub Eesti

Haigekassa avalduse alusel enammakstud hüvitise tagasisaamiseks. Elektroonilise täitemenetluse

registri kohaselt kuulub täitmisele nõude jääk 33 319.70 eurot, kohtutäituri tasu 3 598.53 eurot

ning täitemenetluse alustamise tasu 19.17 eurot.

Kumbki pool pole esitanud kohtule täpseid andmeid vaidlusaluse sõiduauto väärtuse kohta.

Kohtumenetluse vältel on pooles hinnanud nimetatud auto väärtust umbkaudu 2000-5000 euroni.

Arvestades auto vanust, on selline hinnang eluliselt usutav ning kohus loeb selle auto väärtuseks.

Täpsem hind sõltub auto seisukorrast ning selgub enampakkumise tulemusena. Arvestades

eelnevas punktis toodud kohtu järeldusi, mille kohaselt on Karin Tullusel õigus saada oma

ühisvaraosale vastav hüvitis sõiduki müügihinnast, kujuneks Kalju Tullusele võimalikuks

hüvitiseks sellisel juhul 1000-2500 eurot. Üksnes kohtutäituri tasu ja täitemenetluse algatamise

tasu on aga suuremad, s.o summas 3617,52 eurot.

TMS § 53 lg 2 kohaselt vara ei arestita, kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud

rahast jätkub üksnes täitekulude katteks. § 37 lg 1 kohaselt on täitekulud kohtutäituri tasu ning

kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist

täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Seega ei kataks praegusel juhul arestitud auto müügist

saadav raha isegi mitte täitekulusid täies ulatuses. Eelnev ei anna alust auto arestist vabastada.

Kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 5 kohaselt on kohtutäituril juhul, kui täitmisel olev rahaline

nõue nõutakse sisse osaliselt, õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud

summaga. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-69-11 p 14 järeldub, et kuna kohtutäitur võib nõude

osalisel rahuldamisel nõuda ka tasu proportsionaalselt vähem, ei ole nõudesummast väiksema

väärtusega esemete müügi korral ilmtingimata tegemist TMS § 53 lg 2 rikkumisega. Auto müügist

saadud raha Kalju Tullusele langesvast osast läheb KTS § 23 lg 2 alusel enamus nõude põhisumma

katteks ning põhisummaga võrdeline osa ka kohtutäituri tasu katteks. Seega vähenevad

proportsionaalselt nii põhivõlg kui ka kohtutäituri tasu ning TsMS § 53 lg 2 kohaldamiseks puudub

alus.

9. Eelnevast nähtub, et võlgnike kaebus kohtutäituri otsuse peale tuleb jätta rahuldamata. Kuna

nende avaldus/kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel

Kalju ja Karin Tulluse kanda. Kuna kohtutäituril hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud

ei ole, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Sama paragrahvi lg 10 kohaselt jääb

võlgnike kanda ka avalduselt tasutud riigilõiv 15 eurot.

Menetluses varasemalt määruskaebustelt tasutud riigilõivud kogusummas 65 eurot tagastab kohus

määruskaebuste rahuldamise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eveli Vavrenjuk

Kohtunik