4-17-5478/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.11.2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-5478 (2302,17,010360) Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo Väärteoasi

M.P kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 04.10.2017 otsusele väärteoasjas nr 2302,17,010360 Menetlusalune isik M.P

, isikukood xxx, elukoht Xxxx, määratlemata kodakondsus, emakeel vene keel Väärtegu LS § 224 lg 2

Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 04.10.2017 otsus väärteoasjas nr 2302,17,010360

lisakaristuse osas ja jätta LS § 224 lg 3 p 1 ettenähtud juhtimisõiguse äravõtmine M.P suhtes kohaldamata..

2. Muus osas jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 04.10.2017 otsus väärteoasjas nr 2302,17,010360 muutmata.

3. Jätta M.P taotlus valitud kaitsjala makstud tasu hüvitamiseks

rahuldamata.

Rahatrahv tuleb tasuda 04.10.2017 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus

on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik 4-17-5478

2

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Arvin Paju koostas 17.09.2017 väärteoprotokolli selle kohta, et

17.09.2017 kell 09.51 M.P juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz C200

Kompressor registreerimismärgiga xxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,49mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,54 mg/l

+/- 0,05mg/l. Rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid, millega pani toime LS § 224 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 04.10.2017 otsusega karistati M.P LS § 224 lg 2 alusel

rahatrahviga 215 trahviühikut, s.o 860.00 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel määrati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Otsuse vaidlustas menetlusalune isik kaitsja kaudu 16.10.2017 Harju Maakohtule esitatud

kaebusega, milles ta tunnistab sõiduki juhtimist joobeseisundis ning kahetseb juhtunut. Kaebuse esitaja palub tühistada lisakaristus, kuivõrd tema töökoht sõltub juhtimisõigusest. Ta on ainuke peres töötav isik. Lisaks sellele leiab menetlusalune isik, et lisakaristuse määramist

ei ole kohtuväline menetleja põhjendanud ega motiveerinud. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja oli nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja jääb otsuses

toodud seisukohtade juurde ning leiab, et alus karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad.

2. Kohtuotsuse põhjendused

Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2

kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid ( ). VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku ab ovo suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

Vaidlus puudub selles, et M.P juhtis 17.09.2017 mootorsõidukit joobeseisundis – alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,49 mg/l. Sõiduki juhtimist kinnitab tunnistaja Xxxxütlused. Tunnistaja sõnul teostati 17.09.2017 politseioperatsiooni „kõik puhuvad“. M.P

juhtis sõidukit MB C200 registreerimismärgiga xxxx Tallinn-Rannamõisa-

Kloogaranna tee 18. km suunaga Tallinn. Isiku kontrollimisel oli indikaatorvahendi tulem

positiivne. Sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati 17.09.2017 M.P sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel. Alkoholi tarvitamist kinnitab tõendusliku

alkomeetri kasutamise protokoll. Protokolli kohaselt kasutati 17.09.2017 kell 10.25

tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr JLT4, seerianumbriga

ARDF-0061. M.P väljahingatavas õhus oli alkoholisisalduse lõplik mõõtetulemus 0,49 mg/l. Väärteotoimikus sisaldub tõendusliku alkomeetri taatlustunnistus.

3

M.P ütluste kohaselt tarvitas ta alkoholi eelmise päeva õhtul, hommikul tundis ennast kainena. Kohus leiab, et tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg

4 mõttes, kuna isik asus sõidukit juhtima pärast alkoholi tarbimist ning veendumata enda

täielikus kainuses. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning KarS 3. jaos nimetatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt kohus või

kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Kohus leiab, et M.P-le põhikaristusena rahatrahvi määramine üle sanktsiooni

keskmise määra on põhjendatud. Tegemist on enimohtliku liiklusalase väärteoga ning

arvestades süü suurust, alkoholipiirmäära ületamise ulatust, vastab rahatrahvi suurus erija üldpreventiivsete eesmärkide saavutamisele.

Samas kohus ei nõustu M.P suhtes lisakaristuse kohaldamisega. Isik on varasemalt karistamata. Sellest tulenevalt ei ole alust järeldada, et isiku jaoks oleks tegemist

harjumusteoga. M.P on tunnistanud oma süüd ja kahetseb, mis on karistust kergendavaks asjaoluks. Võttes arvesse, et põhikaristus ja lisakaristus koosmõjus ei tohi ületada isiku süü suurust, leiab kohus, et isikule määratud rahatrahvi suurus – 860 eurot, mis ületab

isiku igakuise sissetuleku suurust (töölepingu järgi 625 eurot kuus) täidab eripreventiivset eesmärki ning mõjutab M.P edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Juhindudes Riigikohtu praktikast1 ei esine kohtu hinnangul M.P puhul selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada, et ta asub uuesti juhtima mootorsõidukit joobeseisundis. Ta on tööandjalt küsinud alternatiivset tööd ajaks, mil temalt on juhtimisõigus ära võetud, millele sai eitava vastuse. Seega on isik teadvustanud endale, et ilma juhtimisõiguseta kaotab ta töö.

Eeltoodust tulenevalt kohus tühistab Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 04.10.2017 otsuse väärteoasjas nr 2302,17,010360 lisakaristuse osas. Muus osas jääb otsus muutmata.

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

M.P on esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks. VTMS § 23 kohaselt

väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel

hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest.

Kuivõrd kohus ei lõpeta M.P suhtes väärteomenetlust VTMS § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel, siis ei kuulu valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamisele.

1 RKKKo 3-1-1-122-13 p 11

4

( ) allkirjastatud digitaalselt

Julia Vernikova kohtunik