3-17-2368/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

15.11.2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-2368

Haldusasi

Juhan Reinsoni (Reinson) kaebus Tartu Vangla direktori

käskkirja, millega kehtestati Tartu Vanglas suitsetamis-

keeld, tühistamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse

tagastamine,

esialgse

õiguskaitse

taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Juhan Reinsoni kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale saab esitada Tartu Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Resolutsiooni punkti 2

peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest otse Tartu

Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Juhan Reinson esitas 12.11.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori

käskkirja nr 1-1/27 peale, millega kaebuse kohaselt keelati Tartu Vangla territooriumil

suitsetamine. Kaebaja taotleb ka võimaldada tal suitsetada kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni

ning lubada tal soetada Tartu Vangla kauplusest sigarette.

Kaebuse kohaselt rikub suitsetamiskeeld kaebaja inimõigusi ning on vastuolus põhiseadusega.

Kaebaja kannab vanglas karistust ja peab suitsetamiskeeldu topeltkaristuseks. Kaebaja väidab, et

on 30 aastat suitsetanud ning suitsetamise keelamine muudab ta närviliseks ja teiste kinnipeetavate

suhtes agressiivsemaks. Ilmnenud on ka terviseprobleemid: öistest köhahoogudest tingitud

uneprobleemid, pidev peavalu ja seedehäired.

2. Kaebaja eesmärki silmas pidades leiab kohus, et kaebaja taotleb esitatud kaebusega tühistada

Tartu Vangla direktori 04.05.2017. a käskkiri nr 1-1/49, millega muudeti Tartu Vangla kodukorda

ja kehtestati Tartu Vangla territooriumil üldine suitsetamiskeeld (kodukorra p 2.3). Kaebaja poolt

viidatud käskkirja numbrit (1-1/27) kannab Tartu Vangla 11.02.2013. a käskkiri nr 1-1/27, millega

Tartu Vangla kodukord kehtestati ning selle käskkirja redaktsiooni vaidlustamine ei oleks

suitsetamiskeelust vabanemise eesmärgi saavutamiseks asjakohane.

3. Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirjaga nr 1-1/49 muudeti Tartu Vangla kodukorda ja

kehtestati Tartu Vangla territooriumil üldine suitsetamiskeeld (kodukorra p 2.3). Sellise käskkirja

3-17-2368

2(2)

vaidlustamine ning vangla kodukorra vaidlustamine halduskohtus tühistamisnõudega on

iseenesest lubatav (vt ka Riigikohtu määrus asjas nr 3-17-749, p 12 ja seal viidatud praktika).

Kohtusse pöördumiseks peab aga olema eelnevalt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus

vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 5. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus

esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt

esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või

Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata jätnud.

4. Tartu Vangla 14.11.2017 vastusest 13.11.2017 kohtunõudele (tl 7-8) ilmneb, et J. Reinson ei

ole Tartu Vanglale ega Tartu Vangla kaudu Justiitsministeeriumile esitanud vaideid seoses

suitsetamiskeeluga.

5. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja

ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna

kaebaja ei ole Tartu Vangla vastusest nähtuvalt suitsetamiskeeluga seonduvalt vaideid esitanud,

ei ole ta järelikult läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebus tuleb vangla direktori

käskkirja vaidlustamise osas seetõttu HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja

põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja

õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda

oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse

taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.

7. Kaebaja kohtusse pöördumise eesmärki silmas pidades mõistab kohus kaebust selliselt, et

kaebaja taotleb ka esialgse õiguskaitse korras suitsetamist keelava käskkirja kehtivuse peatamist

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p 1) ning sigarettide soetamise lubamiseks

kohustamist (HKMS § 251 lg 1 p 3).

Kuna praegusel hetkel ei toimu vaidemenetlust, mille käigus saaks esitada esialgse õiguskaitse

taotlust, ning kohus ei pea esitatud kaebuse alusel võimalikuks alustada ka kohtumenetlust, ei ole

menetlust, mille käigus esialgse õiguskaitset kohaldada. HKMS § 121 lg 1 p 4 ei anna

halduskohtule kaalutlusõigust kaebuse menetlusse võtmiseks. Seega tuleb esialgse õiguskaitse

taotlus jätta läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2).

8. Isegi, kui sigarettide soetamise lubamise nõuet mõista kaebuse nõudena (mitte esialgse

õiguskaitse abinõu tähenduses), ei saaks kohus sellist kohustamisnõuet menetleda, kuna kaebaja

pole läbinud vastavat kohustuslikku vaidemenetlust, mis on VangS § 11 lg 5 järgi halduskohtusse

pöördumise eelduseks.

9. Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ning jätab esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

10. HKMS § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust uuesti kohtusse

pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega. Seejuures märgib kohus, et nii suitsetamist

takistavate haldusaktide kui ka toimingute vaidlustamiseks esitatavate tühistamis- või

kohustamisnõuete puhul tuleb eelnevalt esitada vaie (VangS § 11 lg 5). Koos vaide või kaebuse

esitamisega on isikul võimalik taotleda esialgset õiguskaitset (HKMS § 249 lg-d 1 ja 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe

kohtunik