1-09-10679/2 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Kriminaalasi nr . 1 – 09-1679

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Jana Kaaver

Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuli 2009. a Jõgeva Kriminaalasja number 1-09-10679

Kriminaalasi J.D vastu esitatud süüdistus KarS § 266 lg.1 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: J.D (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; emakeel-eesti keel, keskharidus, töökoht või õppeasutusei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: Tartu Maakohtu poolt 31.03.2005.a. KarS § 424 alusel 5-kuulise vangistsuega tingimisi 3-aastase katseajaga; väärteokorras karistatud- 8 kustumata karistust;

Tõkend: puudub; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margit Luga Kaitsja : vandeadvokaat Uno Paimets

Kohtuistungi toimumise aeg 14. juuli 2009. a

Juhindudes KrMS § 240, § 246, § 245, § 249, § 2563, § 2564 lg.1, lg.2, lg.4, § 2565 lg.1 p.2, lg.2, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, § 423, § 424 maakohus

o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

Süüdi tunnistada KarS § 266 lg.1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus J.D

2 80 (kaheksakümmend) päevamäära, s.o. 4000 ( neli tuhat) krooni riigi tuludesse.

KarS § 66 lg.1, lg.3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 4 kuu jooksul, kohustades J.D*a tasuma iga kuu 25. kuupäevaks alates kohtuotsusele järgnevast kuust (alates juulikuust 2009) vähemalt 1000 krooni kuus kuni kogu summa tasumiseni.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr. 221023778606 Swedbangas, viitenumber 4100065035.

Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja J.D*alt sundraha 3300 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874.

Pikendada sundraha tasumise tähtaega 4 kuu võrra, s.o. kogu sundraha 3300 krooni peab olema tasutud 1.novembriks 2009. Mõista J.D*alt välja tasu kaitsja õigusabi eest vastavalt määrusele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Prokurör esitas kohtule suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses ja andis üle kriminaalasja materjali. Kohtunik kontrollis kriminaalasja materjali hulgas kohtualluvust määrava alusega KrMS § 24 lg.1 järgiet tegu on toime pandud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja tööpiirkonnas.

Kohtule on esitatud kiirmenetluse protokoll ja selle juurde KrMS § 2562 lg.3 alusel lisatud KrMS § 245 andmed.

Prokurör põhjendab asja lahendamist kiirmenetluses ja selgitab peetud läbirääkimiste kulgu. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut. J.D kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi ja kokkulepe

on sõlmitud vabatahtlikult. Ta teab, et selline käitumine on karistatav. Talle on selgitatud trahvi tasumatajätmise tagajärgi. Kui saab maksta osade kaupa, suudab tasuda. J.D taotleb

kohtukulude maksmist osade kaupa, et mitte tasumisega hätta jääda. Ta on tööhõiveameti vahendusel koolitusel ja sellega on kulutusi. Ta on töötu. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel.

Süüdistatava Urmas SEin kaitsja vandeadvokaat Uno Paimets kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult ja see on põhjalikult läbi arutatud. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks. Kaitsja taotleb sundraha vähendamist ja maksmise võimaldamist 4 kuu jooksul.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et J.D tuleb süüdi

tunnistada

selles, et

ta 12.07.2009.a. kella

3 05.45xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas tungis valdaja tahte vastaselt ukse avamise teel xxxxxxxxxxxxxxxxxe kuuluvasse traktorisse MTZ 82 reg.nr-ga 242 ET.

Sellega pani toime omavolilise sissetungimise, s.o. KarS § 266 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtule esitatud kokkulepe seisneb järgmises: KarS § 266 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus J.D*ale karistuseks rahalist karistust 80 päevamäära, s.o. 4000 krooni riigi tuludesse. KarS § 66 lg.1, lg.3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 4 (nelja) kuu jooksul. Kohustada J.D tasuma iga kuu 25. kuupäevaks alates kohtuotsusele järgnevast kuust vähemalt 1000 krooni kuus kuni kogusumma tasumiseni.

Kohus on seisukohal, et on olemas kiirmenetluse kohaldamise alusedisikut kahtlustatakse teise astme kuriteos, kõik tõendamiseseme asjaolud on selged ja nende kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid. Seetõttu saab asjas teha kohtuotsuse KrMS § 2565 lg.1 p.2 alusel.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest. Sundraha vähendab kohus KrMS § 2565 lg.2 alusel 3300 kroonini.

J.D ja tema kaitsja taotlevad kriminaalmenetluse kuluna sundraha tasumise võimalust osade kaupa, kuna J.D on registreeritud töötu ja nii trahvi kui ka menetluskulu tasumine korraga ei ole võimalik. Kohus leiab, et sellise taotluse rahuldamine on võimalik, kuna KrMS

§ 423 ja § 424 võimaldavad samataoliselt karistusega määrata menetluskulude tasumise

tähtaja pikendamise ja asjaolu, et süüdimõistetu on töötu, s.t. et tal puudub sissetulek, on kohtu hinnangul mõjuv põhjus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks.

Kohtunik Ü.Raag

4